reede, 13. märts 2015
"Talvesurf 2015"
Selle hooaja talvesurf jäi kuidagi väga lahjaks. Aga eks siin on palju süüd sellel, et kui olin mina, siis polnud jääd ja kui oli jää, siis polnud mind. Siiski sai kahel korral jää peal sõitmas käidud ja päris olematuks hooaega ka lugeda ei saa. Mulle ikka meeldib see, kui lund on rohkem, et suusa sahinal vaikselt libiseda, pole veel uisukelguga päris sina peal. Lume vähesuse üle ma kurtma ei hakka ja nii ei tee ma muud, kui ootan nüüd juba rõõmsalt kevadet. Kui enne ei saa, siis mais kindlasti!
"Sündinud valel maal" 21.01-28.01.2015
Hea on paar korda aastas nendest palju kirutud ilmastikutingimustest eemale saada. Kuskile, kus on päike ja soe ja võib olla isegi puhub.
Ma käisin oma sünnipäeva reisil, mille sihtkohaks oli see kord Grand Canaria, eesmärgiks laadida akusid päikesega ja lihtsalt puhata. Ükski normaalne surfar ei jäta siiski jälgimata windguru tegevust ja oli üsnagi ilmselge, et tuleb välja otsida sobivad surfilaenutused ja haarata kaasa surfiriietus. Nii sai minu kohver kleitide ja kõpskingade asemel täidetud kalipso ja sussidega. Vest raip ei mahtunud enam kuidagi käsipagasisse ära, seega tuli see koju jätta.
Rohkem ma ettevalmistustest ei kirjuta, vaid suundun otse selle juurde, mis meid kohapeal ootamas oli. Tavaline jaanuar, täiesti ebatavaliste tuultega, nii nad seal väitsid!
Pean kohe ütlema, et ma olen arg ja täidetud suures koguses enese alalhoiu instinktiga. Mis see siis tähendab? Eks ikka seda, et selle asemel, et kaldal passida võiks vees lustida.
Meie surf sai alguse juba reisi teisel päeval, kus otsustasime minna vaatama, mis toimub Pozos. Suuresti sai mindud sinna ka seetõttu, et valisime seal oleva surfiklubi, kust asju laenutada. Ma olen Pozost ainult kuulnud, sest toimub seal ju PWA ja mõni meie Eesti mees elab ja surfab seal. See ei olnud midagi sellist, mida ma arvasin seal olevat ehk siis see, mida ma nägin, ei lähe mul enam kunagi meelest ja minu arvamus on, et kuni Sa pole seal surfanud, ei ole Sa üldse surfanud!( Jätan välja need, kes käivad Ristnas ja meie tublid maailma tasemel võistlejad) Lööge mind nüüd risti, kui tahate, aga see on minu isklik arvamus sellest kohast!
Väljas ei kannatanud olla, sest tuul tahtis pikali lükata, aga vaade merele korvas tuulest tuleva külma ja muud tunded!
Aga kaua Sa ikka vaatad, tahaks ju ise ka. Oli täitsa selge, et mina ei käi kindlasti selle kategooria alla, kes on varem surfanud ja nii oli meil vaja leida koht, kus saaks natuke ehk tõestada, et me oleme siiski varem vee peal käinud.
Pozowinds surfiklubi pakub flati armastajate tarbeks, 3 km eemal, oma mobiilse surfibussiga just seda, mida vajasime. Käisime klubis koha peal asja uurimas, kuid kuna polnud selge, millised need tingimused täpselt on, siis otsustasime esmalt asjadega tutvuda. Sõitsime Formera beachile ja tutvusime olukorraga. Pool tundi hiljem saabus ka surfibuss, kust siis kogu vajalik varustus välja kangutati ja kokku pandi.
Seltskonnas peab ikka üks julge olema ja seekord siis hoidis meie lippu kõrgel Andrus, kes otsustas, et läheb ja proovib ikka ära.
Rääkides tingimustest, siis sellel esimesel päeval, ei olnud need just kõige paremad. Jah, tuul puhus, õigemini oli raju ca 18 m/sek, puhangud 20-25 m/sek, enam vähem Püünsi esine kartulipõld, vette minek väga kivisest kaldast alla, suht suure languse juures. Mina loobusin, tundus jube see tuul. Kodus ma istun ka sellise tuulega kaldal. Andrus sai 125 l laua ja 4,7 purje. Lõhkus seal kivide otsas oma varbad. Poolteist tundi müramist ja aitas selleks korraks. Ülejäänud järgmised päevad lubasime tagasi tulla! Järgmisel päeval olime sipsti kohal, puhus, jälle ca 20 m/sek, laine kalda all oli võtnud vähe suuremad mõõtmed, kui eile. Täna ma tahtsin proovida. Täiesti hull, 125 l laud ja 3,7 m2 puri. Üks lühike triip, ülim üle ja uks lahti ja kaldale enam ise ei saanud. Minuga ei juhtunud midagi, küll aga ei suutnud ma püsti seista ja jalge all liikuvatest kividest üles ronida, sest laine, mis kaldalt tagasi rullis, tõmbas mind pikali. Õnneks tiriti mind selle jama seest kiirelt välja ja ega ma muu pärast kartnudki, kui, et asjad äkki lõhub ära.
Küll oli ikka pikk surfipäev! No ülejäänud päeva ma vaatasin, kuidas Andrus sõidab seal 80 aastastega koos, ikka edasi ja tagasi.
Järgmisel päeval me olime jälle tagasi ja oh üllatust, tuul oli suunda muutnud ja sellega koos ka kogu rand. Kivid, millest ma eile ei olnud üles suutnud ronida, olid täielikult veest väljas ja selle ees oli imekena liivarand. No vot Sulle! Ma veel küsisin Tato käest, et, mis Te teinud olete, kus vesi on?
Tuule kohta küsisin ka, et palju puhub? Ta ei osanud seda mulle kunagi täpselt öelda, noh nagu meil, et vaatan merele, vaatan puid ja siis umbes ütlen. Kuna nemad seal alla 10 m puhuvat tuult tuuleks ei pea, siis ta arvas, et noh 15 vast. Tõepoolest, jälle või? Otsustasin siiski minna proovima, sest kaua ma ikka kaldal olen, seda enam, et samal päeval pandi sellise tuulega 5 algajat laua peale esimest korda. Ma ei saanud ju ometigi kehvem olla! Müts maha nende ees igal juhul, sest meil Eestis ikka üle 6 m enam koolitust väga ei tehta, et ikka kõik hakkama saaksid.
Ja nii me seal käisime ja juba hakkas tunduma, et kogu reisiplaan läheb tuksi, sest kogu aeg puhub ja ei raatsi minemata jätta. Andrese, Margiti ja Valmari juurde, naabersaarele, jäigi seetõttu minemata. Aga küll järgmine kord jõuab!
Mis ma seal veel tegin? Peale selle, et ma ei suutnud imestamata olla, kuidas kellegile ei antud üle 5m2 purje ja Andrust lihtsalt greizi meniks kutsuti, kuna ta keeldus väikeste purjedega seal sõitmast. Kuidas nad seal ainult freewave laudu kasutavad, kuidas algajad saavad kolme päevaga selgeks selle, milleks meil kulub heal juhul viis aastat, halvemal juhul veel kauem. Kuidas õpilased, suured mehed, alustavad 1,5 m2 purje ja 250 l lauaga ja on kuu aja pärast 90 l laua peal ja ma imestan seda, et ma sain seal 10 minutiga veestardi selgeks, sest Tato andis paar võlusõnalist nippi, mida ma siiani kuulnud polnud. Ühesõnaga oli see surf seal niivõrd erinev sellest, mida ma siin meil näen, et see vajab süvenemist.
Ma isegi ei raatsinud ülejäänud päevadel sõita, vaid harjutasin veestarti. Ja päris esimest korda suutsin ma oma käed katki saada selliselt, et poomist sai pisar silmis kinni hoitud.
Oh, kuidas mulle seal meeldis! Ei saa jätta kiitmata instruktor Tatot, sest ta on lihtsalt täiesti super äge tegelane ja nii sooja suhtumisega! Meil see jutt ja olemine kohe sujus väga kenasti, mis sest, et vahepeal kasutasime käsi, et üksteisest aru saada :)
Kus juures, rääkides usaldusest, siis me maksime oma rendi eest alles viimasel päeval, kui oli selge, et järgmisel me enam ei tule. Ei mingit kindlustust, ei mingit garantiid ega dokumente, tule ja sõida ja ole lihtsalt aumees! Vot!
Ma olen nii sillas sellest suhtumisest, kogu sellest surfamisest seal ja ma olen nüüdsest ka palju, palju julgem suurema tuulega vees käies. Ja ma olen täiesti kindel, et ma lähen sinna järgmisel talvel tagasi!
Kui Te sinna satute, siis POZOWINDS surfiklubi on see, kuhu minna!
Ma käisin oma sünnipäeva reisil, mille sihtkohaks oli see kord Grand Canaria, eesmärgiks laadida akusid päikesega ja lihtsalt puhata. Ükski normaalne surfar ei jäta siiski jälgimata windguru tegevust ja oli üsnagi ilmselge, et tuleb välja otsida sobivad surfilaenutused ja haarata kaasa surfiriietus. Nii sai minu kohver kleitide ja kõpskingade asemel täidetud kalipso ja sussidega. Vest raip ei mahtunud enam kuidagi käsipagasisse ära, seega tuli see koju jätta.
Rohkem ma ettevalmistustest ei kirjuta, vaid suundun otse selle juurde, mis meid kohapeal ootamas oli. Tavaline jaanuar, täiesti ebatavaliste tuultega, nii nad seal väitsid!
Pean kohe ütlema, et ma olen arg ja täidetud suures koguses enese alalhoiu instinktiga. Mis see siis tähendab? Eks ikka seda, et selle asemel, et kaldal passida võiks vees lustida.
Meie surf sai alguse juba reisi teisel päeval, kus otsustasime minna vaatama, mis toimub Pozos. Suuresti sai mindud sinna ka seetõttu, et valisime seal oleva surfiklubi, kust asju laenutada. Ma olen Pozost ainult kuulnud, sest toimub seal ju PWA ja mõni meie Eesti mees elab ja surfab seal. See ei olnud midagi sellist, mida ma arvasin seal olevat ehk siis see, mida ma nägin, ei lähe mul enam kunagi meelest ja minu arvamus on, et kuni Sa pole seal surfanud, ei ole Sa üldse surfanud!( Jätan välja need, kes käivad Ristnas ja meie tublid maailma tasemel võistlejad) Lööge mind nüüd risti, kui tahate, aga see on minu isklik arvamus sellest kohast!
Väljas ei kannatanud olla, sest tuul tahtis pikali lükata, aga vaade merele korvas tuulest tuleva külma ja muud tunded!
Aga kaua Sa ikka vaatad, tahaks ju ise ka. Oli täitsa selge, et mina ei käi kindlasti selle kategooria alla, kes on varem surfanud ja nii oli meil vaja leida koht, kus saaks natuke ehk tõestada, et me oleme siiski varem vee peal käinud.
Pozowinds surfiklubi pakub flati armastajate tarbeks, 3 km eemal, oma mobiilse surfibussiga just seda, mida vajasime. Käisime klubis koha peal asja uurimas, kuid kuna polnud selge, millised need tingimused täpselt on, siis otsustasime esmalt asjadega tutvuda. Sõitsime Formera beachile ja tutvusime olukorraga. Pool tundi hiljem saabus ka surfibuss, kust siis kogu vajalik varustus välja kangutati ja kokku pandi.
Seltskonnas peab ikka üks julge olema ja seekord siis hoidis meie lippu kõrgel Andrus, kes otsustas, et läheb ja proovib ikka ära.
Rääkides tingimustest, siis sellel esimesel päeval, ei olnud need just kõige paremad. Jah, tuul puhus, õigemini oli raju ca 18 m/sek, puhangud 20-25 m/sek, enam vähem Püünsi esine kartulipõld, vette minek väga kivisest kaldast alla, suht suure languse juures. Mina loobusin, tundus jube see tuul. Kodus ma istun ka sellise tuulega kaldal. Andrus sai 125 l laua ja 4,7 purje. Lõhkus seal kivide otsas oma varbad. Poolteist tundi müramist ja aitas selleks korraks. Ülejäänud järgmised päevad lubasime tagasi tulla! Järgmisel päeval olime sipsti kohal, puhus, jälle ca 20 m/sek, laine kalda all oli võtnud vähe suuremad mõõtmed, kui eile. Täna ma tahtsin proovida. Täiesti hull, 125 l laud ja 3,7 m2 puri. Üks lühike triip, ülim üle ja uks lahti ja kaldale enam ise ei saanud. Minuga ei juhtunud midagi, küll aga ei suutnud ma püsti seista ja jalge all liikuvatest kividest üles ronida, sest laine, mis kaldalt tagasi rullis, tõmbas mind pikali. Õnneks tiriti mind selle jama seest kiirelt välja ja ega ma muu pärast kartnudki, kui, et asjad äkki lõhub ära.
Küll oli ikka pikk surfipäev! No ülejäänud päeva ma vaatasin, kuidas Andrus sõidab seal 80 aastastega koos, ikka edasi ja tagasi.
Järgmisel päeval me olime jälle tagasi ja oh üllatust, tuul oli suunda muutnud ja sellega koos ka kogu rand. Kivid, millest ma eile ei olnud üles suutnud ronida, olid täielikult veest väljas ja selle ees oli imekena liivarand. No vot Sulle! Ma veel küsisin Tato käest, et, mis Te teinud olete, kus vesi on?
Tuule kohta küsisin ka, et palju puhub? Ta ei osanud seda mulle kunagi täpselt öelda, noh nagu meil, et vaatan merele, vaatan puid ja siis umbes ütlen. Kuna nemad seal alla 10 m puhuvat tuult tuuleks ei pea, siis ta arvas, et noh 15 vast. Tõepoolest, jälle või? Otsustasin siiski minna proovima, sest kaua ma ikka kaldal olen, seda enam, et samal päeval pandi sellise tuulega 5 algajat laua peale esimest korda. Ma ei saanud ju ometigi kehvem olla! Müts maha nende ees igal juhul, sest meil Eestis ikka üle 6 m enam koolitust väga ei tehta, et ikka kõik hakkama saaksid.
Ja nii me seal käisime ja juba hakkas tunduma, et kogu reisiplaan läheb tuksi, sest kogu aeg puhub ja ei raatsi minemata jätta. Andrese, Margiti ja Valmari juurde, naabersaarele, jäigi seetõttu minemata. Aga küll järgmine kord jõuab!
Mis ma seal veel tegin? Peale selle, et ma ei suutnud imestamata olla, kuidas kellegile ei antud üle 5m2 purje ja Andrust lihtsalt greizi meniks kutsuti, kuna ta keeldus väikeste purjedega seal sõitmast. Kuidas nad seal ainult freewave laudu kasutavad, kuidas algajad saavad kolme päevaga selgeks selle, milleks meil kulub heal juhul viis aastat, halvemal juhul veel kauem. Kuidas õpilased, suured mehed, alustavad 1,5 m2 purje ja 250 l lauaga ja on kuu aja pärast 90 l laua peal ja ma imestan seda, et ma sain seal 10 minutiga veestardi selgeks, sest Tato andis paar võlusõnalist nippi, mida ma siiani kuulnud polnud. Ühesõnaga oli see surf seal niivõrd erinev sellest, mida ma siin meil näen, et see vajab süvenemist.
Ma isegi ei raatsinud ülejäänud päevadel sõita, vaid harjutasin veestarti. Ja päris esimest korda suutsin ma oma käed katki saada selliselt, et poomist sai pisar silmis kinni hoitud.
Oh, kuidas mulle seal meeldis! Ei saa jätta kiitmata instruktor Tatot, sest ta on lihtsalt täiesti super äge tegelane ja nii sooja suhtumisega! Meil see jutt ja olemine kohe sujus väga kenasti, mis sest, et vahepeal kasutasime käsi, et üksteisest aru saada :)
Kus juures, rääkides usaldusest, siis me maksime oma rendi eest alles viimasel päeval, kui oli selge, et järgmisel me enam ei tule. Ei mingit kindlustust, ei mingit garantiid ega dokumente, tule ja sõida ja ole lihtsalt aumees! Vot!
Ma olen nii sillas sellest suhtumisest, kogu sellest surfamisest seal ja ma olen nüüdsest ka palju, palju julgem suurema tuulega vees käies. Ja ma olen täiesti kindel, et ma lähen sinna järgmisel talvel tagasi!
Kui Te sinna satute, siis POZOWINDS surfiklubi on see, kuhu minna!
neljapäev, 11. detsember 2014
" Surfi- ja seiklusreis Kosi saarele! 09.05-19.05.2015"
Me teeme seda jälle!
“Elu on surf ja surf on seiklus!”
SURFI- JA SEIKLUSREIS KOSI SAARELE!
“Elu on surf ja surf on seiklus!”
SURFI- JA SEIKLUSREIS KOSI SAARELE!
Tere Sulle, surfi- ja seiklustehuviline!
Kas oled juba jõudnud otsustada, millal võtta aeg maha iseenda jaoks, tegeleda Sulle armsate asjadega, lugeda, peesitada või alustada millegi täiesti uue ja põnevaga?
Kui mitte, siis kutsun Sind kaasa järjekordsele surfi- ja seiklusreisile! Sellel korral on sihtkohaks Kosi saar!
Tule ja ava oma surfi- ja suvehooag 2015 just seal!
AEG: 09.05- 19.05.2015
SIHTKOHT- Kefalos/ Kosi saar
Kós on Dodekaneesi saarerühma suuruselt kolmas saar peale Rhodost ja Kárpathost. Kósi pindala on 290 km2. Kósil on 112 kilomeetrit rannajoont, millest suurem osa on liivarand. Põhjaküljest on saar üsna tasane, kuid lõunapool asub kõrgeim tipp, 875-meetrine Dikeos. Meie sihtkoht Kefalos, on imeilus väike külake Kosi saare läänepoolsel küljel, 40 km pealinnast Kosist. Küla asub Kefalose lahe ääres, mis pakub suurepäraseid võimalusi tegelemaks erinevate veespordialadega. Päikese nautlejad leiavad omale soovi korral nii privaatseid, kui suure rahvahulgaga erinevaid randasid.
MILLEGA JA KUIDAS
Me ei tee midagi lihtsat, sest meis voolab hulk seiklejatele omast verd ja uued kogemused rikastavad igapäevast elu! Meile meeldib veeta aega erinevates lennujaamades ning kasutada sihtkohta jõudmiseks kõik võimalikke viise! Lisaks, ei maadle me isikliku varustuse vedamisega, vaid võtame kaasa oma käsipagasi. Soovi korral mahutame oma supelkostüümid ja trapetsid ühisesse pagasisse.
Meie lend väljub Riiast, kuhu jõudmiseks kasutame spetsiaalselt tellitud bussi. Ryanair toimetab meid Riiast Bergamosse, kus me peale väikest ooteaega suundume Kosi lennule.
Et tagasitulek oleks samuti põnev, kasutame samal päeval väljumistega suisa 3 erinevat lendu, et ikka õhtuks turvaliselt koju pääseda.
Kosi lennujaamas ootab meid transfeer, kes meid kenasti õigesse kohta toimetab. Transfeeri kasutame ka lennujaama tagasi pääsemiseks.
MAJUTUS
Majutuseks oleme valinud Kreeka päraselt lihtsad, 2 kohalised stuudio toad, mis on varustatud väikese kööginurga ja terrassiga. Kõik vajalik selfcateringi toitlustuseks. Kes ise toidu tegemisega ei soovi tegeleda, selle jaoks on ümbruskonnas hulgaliselt erinevaid söögikohti.
SURFIKOHT
Kefalose laht- ideaalne nii algajatele, kui ekspertidele, ole Sa kiiruse armastaja, freestyler või nii sama harrastaja.
Hommikused tuuleolud soosivad laste ja algajate surfioskuste omandamist ja harjutamist. Pärastlõunane tugevnev tuul sobib harjutamiseks nii juba alustanud, kui edasijõudnud surfarile. Tuule maksimum on päeval ajavahemikul kl 13- 16. Kella 18- st tuul tavaliselt vaikib.
Tuule suunaks põhi, sideshore.
LIHTSALT SEIKLEJALE
Sind ootab Kosi saarel suur hulk ajaloolisi vaatamisväärsusi, imekauneid randasid, kus päevitada ja puhata. Saarel ringi seiklemiseks saad laenutusest valida kas rolleri või jalgratta. Autot ei keela samuti keegi!
KLUBI JA VARUSTUSE RENT
Meie koostööpartneriks on juba järgi proovitud ning meie poolt kõrge hinnangu saanud Vetratoria center, mis asub täpselt Kefalose lahe ääres keskel. Klubi on avatud kl 9.00- 18.00. Rentimiseks on 2013 ja 2014 RRD varustus ning kui meil veab, siis on selleks ajaks kohal ka 2015 aasta asjad!
Klubi juures tegutseb Kreeka köögiga restoran, mis on avatud kl 10-st hommikul kuni kella 11-ni õhtul.
Lisainfot klubi kohta leiad siit-http://
INFO
Hind 425.-
Sisaldab transfeeri Tallinn- Riia lennujaam, edasi tagasi lendusid, transfeere majutuskohta ja tagasi, majutust min. 2 inimest toas.
Lisatasu eest: varustuse rent, toitlustus, BQ õhtud surfiklubis, ekskursioonid, koolitus. Täpsem hinnainfo veidi aja pärast.
Registreerimine kuni 20.01.15. Kohtade arv on piiratud.
Lisainfo ja küsimused: kristakarik@hotmail.com või 5228018
Kas oled juba jõudnud otsustada, millal võtta aeg maha iseenda jaoks, tegeleda Sulle armsate asjadega, lugeda, peesitada või alustada millegi täiesti uue ja põnevaga?
Kui mitte, siis kutsun Sind kaasa järjekordsele surfi- ja seiklusreisile! Sellel korral on sihtkohaks Kosi saar!
Tule ja ava oma surfi- ja suvehooag 2015 just seal!
AEG: 09.05- 19.05.2015
SIHTKOHT- Kefalos/ Kosi saar
Kós on Dodekaneesi saarerühma suuruselt kolmas saar peale Rhodost ja Kárpathost. Kósi pindala on 290 km2. Kósil on 112 kilomeetrit rannajoont, millest suurem osa on liivarand. Põhjaküljest on saar üsna tasane, kuid lõunapool asub kõrgeim tipp, 875-meetrine Dikeos. Meie sihtkoht Kefalos, on imeilus väike külake Kosi saare läänepoolsel küljel, 40 km pealinnast Kosist. Küla asub Kefalose lahe ääres, mis pakub suurepäraseid võimalusi tegelemaks erinevate veespordialadega. Päikese nautlejad leiavad omale soovi korral nii privaatseid, kui suure rahvahulgaga erinevaid randasid.
MILLEGA JA KUIDAS
Me ei tee midagi lihtsat, sest meis voolab hulk seiklejatele omast verd ja uued kogemused rikastavad igapäevast elu! Meile meeldib veeta aega erinevates lennujaamades ning kasutada sihtkohta jõudmiseks kõik võimalikke viise! Lisaks, ei maadle me isikliku varustuse vedamisega, vaid võtame kaasa oma käsipagasi. Soovi korral mahutame oma supelkostüümid ja trapetsid ühisesse pagasisse.
Meie lend väljub Riiast, kuhu jõudmiseks kasutame spetsiaalselt tellitud bussi. Ryanair toimetab meid Riiast Bergamosse, kus me peale väikest ooteaega suundume Kosi lennule.
Et tagasitulek oleks samuti põnev, kasutame samal päeval väljumistega suisa 3 erinevat lendu, et ikka õhtuks turvaliselt koju pääseda.
Kosi lennujaamas ootab meid transfeer, kes meid kenasti õigesse kohta toimetab. Transfeeri kasutame ka lennujaama tagasi pääsemiseks.
MAJUTUS
Majutuseks oleme valinud Kreeka päraselt lihtsad, 2 kohalised stuudio toad, mis on varustatud väikese kööginurga ja terrassiga. Kõik vajalik selfcateringi toitlustuseks. Kes ise toidu tegemisega ei soovi tegeleda, selle jaoks on ümbruskonnas hulgaliselt erinevaid söögikohti.
SURFIKOHT
Kefalose laht- ideaalne nii algajatele, kui ekspertidele, ole Sa kiiruse armastaja, freestyler või nii sama harrastaja.
Hommikused tuuleolud soosivad laste ja algajate surfioskuste omandamist ja harjutamist. Pärastlõunane tugevnev tuul sobib harjutamiseks nii juba alustanud, kui edasijõudnud surfarile. Tuule maksimum on päeval ajavahemikul kl 13- 16. Kella 18- st tuul tavaliselt vaikib.
Tuule suunaks põhi, sideshore.
LIHTSALT SEIKLEJALE
Sind ootab Kosi saarel suur hulk ajaloolisi vaatamisväärsusi, imekauneid randasid, kus päevitada ja puhata. Saarel ringi seiklemiseks saad laenutusest valida kas rolleri või jalgratta. Autot ei keela samuti keegi!
KLUBI JA VARUSTUSE RENT
Meie koostööpartneriks on juba järgi proovitud ning meie poolt kõrge hinnangu saanud Vetratoria center, mis asub täpselt Kefalose lahe ääres keskel. Klubi on avatud kl 9.00- 18.00. Rentimiseks on 2013 ja 2014 RRD varustus ning kui meil veab, siis on selleks ajaks kohal ka 2015 aasta asjad!
Klubi juures tegutseb Kreeka köögiga restoran, mis on avatud kl 10-st hommikul kuni kella 11-ni õhtul.
Lisainfot klubi kohta leiad siit-http://
INFO
Hind 425.-
Sisaldab transfeeri Tallinn- Riia lennujaam, edasi tagasi lendusid, transfeere majutuskohta ja tagasi, majutust min. 2 inimest toas.
Lisatasu eest: varustuse rent, toitlustus, BQ õhtud surfiklubis, ekskursioonid, koolitus. Täpsem hinnainfo veidi aja pärast.
Registreerimine kuni 20.01.15. Kohtade arv on piiratud.
Lisainfo ja küsimused: kristakarik@hotmail.com või 5228018
POSTITUSED
"Volum 3" 28.09.14
Eilne vahejuhtum ei tahtnud kuidagi meelest minna, aga surusin oma pahad emotsioonid maha ja siirdusin taas Püünsisse. Puhus ju ja ei saa lubada endale, et keegi oma ütlemistega merelt eemale peletab.
Ma muidugi ajasin täna veidi ka jonni, sest kui ma tavaliselt näen mõnda lohesurfarit enda poole liikumas, tulen eest ära, et tal oleks mugavam, siis nagu arvata võite, täna ma seda ei teinud. Ja ma kordasin endale, et vaatame, mis juhtuma hakkab. Võtsin ka omale suhtumise, et miks mina pean see loll olema, kes teed annab ja eest ära tuleb. Nemad ju teavad samuti sõidureegleid ja ohutusnõudeid, nii, et mis seal siis ikka.
Super mõnus sõidupäev oli. Viiese jaoks just paras edasi tagasi kihutamiseks. Ja seda ma seal hoolega tegin ka. Merel olles on see hea, et kõik kipub ununema ja sa oled oma väikeses mullis, milleks on su laud ja puri.
Ühesõnaga ma võtsin, mis võtta andis ja ma olin hirmus rõõmus.
Sain ka korra väiksemat lauda proovida. Sõber Marko lubas lahkelt. Eks tuleb hakata ringi vaatama ja endale ka üks pisem poiss kõrvale võtta.
No jah, mis ma siin ikka pikalt seletan, korda läinud päev, mille järel ma olin päris küpse.
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 8-10m/sek
Varustus: 100 l , 5 m2
Aeg: 2 h
Ma muidugi ajasin täna veidi ka jonni, sest kui ma tavaliselt näen mõnda lohesurfarit enda poole liikumas, tulen eest ära, et tal oleks mugavam, siis nagu arvata võite, täna ma seda ei teinud. Ja ma kordasin endale, et vaatame, mis juhtuma hakkab. Võtsin ka omale suhtumise, et miks mina pean see loll olema, kes teed annab ja eest ära tuleb. Nemad ju teavad samuti sõidureegleid ja ohutusnõudeid, nii, et mis seal siis ikka.
Super mõnus sõidupäev oli. Viiese jaoks just paras edasi tagasi kihutamiseks. Ja seda ma seal hoolega tegin ka. Merel olles on see hea, et kõik kipub ununema ja sa oled oma väikeses mullis, milleks on su laud ja puri.
Ühesõnaga ma võtsin, mis võtta andis ja ma olin hirmus rõõmus.
Sain ka korra väiksemat lauda proovida. Sõber Marko lubas lahkelt. Eks tuleb hakata ringi vaatama ja endale ka üks pisem poiss kõrvale võtta.
No jah, mis ma siin ikka pikalt seletan, korda läinud päev, mille järel ma olin päris küpse.
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 8-10m/sek
Varustus: 100 l , 5 m2
Aeg: 2 h
"Lohetaltsutaja mõttemaailm" 27.09.14
Täna hommikul oli aega ärgata, sest tuul puhus ja pidi puhuma hilise õhtuni. Kalipso ja muud asjad kuivasid oma kuivamist, et oleks ikka normaalne kuiv asi selga panna. Sussid muidugi olid eilsest veel täitsa märjad. Ei suudeta kuidagi leiutada materjali, mis ööga toas ära kuivaks või siis õues. Tore oli olla, sest kole oli möödas! Pean silmas siin seda tuulevaikuse aega, mis meele mõruks ja olemise kehvaks tegi.
Ühesõnaga ootas ees terve pikk päev tuule nautimist merel!
Pakkisime asjad ja asusime teele. Tänase suunaga valikuks Püünsi! Ja siis see juhtus ehk kogu ilusast asjast hakkas kooruma jälle üks teise järel kehvasid asju. No esiteks, tuul puhus nii kõvasti, et ma arvasin, täna jääb jälle olla lihtsalt ilus kaldakaunistaja. Ilu on muidugi vaataja silmades, aga ma ise arvan, et olen ilus. :)
Teel olles helistas Urki ja rääkis Piritast. No mõtlesime siis, et läheme sinna nagu nii jääb tee peale. Pirital oli ports hulle juba vees, enamikel väikesed pillid! Ajasime siis nii sama seal aega surnuks, sest olud läksid aga muudkui hullemaks. Mõtlesime siiski, et läheme vaatame korra Püünsi, et kui ei saa, siis ei saa! Ja voilaa, midagi sellist ei ole ma veel näinud! Pirital oli päris korralik lainemäsu ja Püünsis oli täiesti SILE vesi! Jaa, Te loete täiesti õigesti! See oli nagu mingi uskumatu Shuriku seiklus. Nüüd ei olnud enam aega passida, vaid tuli kiirelt tegutseda. Tuult oli muidugi piisavalt, et neljasega peale minna, aga mingist jokutamisest ja ootamisest ei olnud asjagi. Kiirelt kõik kokku ja vette. Ja nüüd siis tuleb see koht, mida ma lootsin, et mitte kunagi ei juhtu! Ma olen ääretult rahumeelne ja tagasihoidlik ja kõige tähtsamaks pean seda, et kõikidel oleks turvaline ja mõnus olla, Aga vot, minu katus sõitis igal juhul ära ja lahti läks üks korralik sõnavõtt lugupeetud Lohesurfariga.
Kuna tegu on minu jaoks täiesti erakordse juhtumiga, siis siit selle kirjeldus-
Olime äsja vette tulnud ja liikunud laiule viiva liivariba poole, kus on madalam vesi. Arutasime seal õpilasega isekeskis, kuidas täna tuuleolud, kuhu suunas ja kuidas parem, kui minu ja teise surfari vahele, sadas ei kuskilt lohesurfar, kes arvas, et see 2 meetrit, mis minu ja teise surfari vahel oli, on üks kõige parem koht maandumiseks. Hea, et meile pähe ei sadanud ja seega läks asi õnneks! Siiski ajas see mu katla keema ja ma lihtsalt ütlesin emotsionaalselt, et no tere hommikut tõesti! Lohesurfar ühmas tere hommikut jah ja kimas minema. Kõik tore ja viisakas iseenesest, aga kui ta oma otsalt tagasi jõudis, jäi ta seisma ja küsis, et kas mul oli enne midagi öelda või? Mida ta arvas, et kes ma tema meelest olen? Mingi idioot, kes laseb endale pähe sadada ja hoiab siis suu kinni või? Või arvas ta, et kuna ma olen nii väike, siis ei julge suurele mehele vastu hakata ja kobisen vaikselt enda ette?
Igal juhul oli see küll minu murdepunktiks viisakalt vait olemisele ja ma teatasin vastu, et jah, oli küll öelda. Et nii nagu tema hüppab ja maandub, kohta valimata, ei tehta. Et see, et hetkel läks õnneks, oli hea, aga järgmine kord äkki ei lähe! Ja et see, mida ta tegi, ei olnud mitte kellegi jaoks turvaline.
Minu ainus mõte oli talle selgitada, et see ei olnud kuidagi normaalne teguviis ja nii ei tehta. Teiste vees olijatega tuleb arvestada, tehku nad seal mida iganes! Loo lõpp finaal päädis sellega, et mr Lohesurfar arvas, et meie ei peaks seal üldse surfama, et see on nende koht, kus hüpata ja olla. Tõepoolest, ongi nii või? Looja, anna mulle andeks, aga sellise lolluse peale annab ikka tulla. Ja teate mis, mina, kellel mul on väga palju lohesurfaritest sõpru, pean ütlema, et ma lülitan oma koolitsuprogrammi eraldi peatüki sellest, kui ohtlik võib olla nendega kokku sattumine merel. Nii kaua, kui nende seas on selliseid, kes selle meepoti tõrvaga täidavad ja teistest lugu ei pea, ei saa mina nende sõiduharrastusse heatahtlikult suhtuda. Andke mulle andeks, sõbrad ja tuttavad, asi ei ole Teie isikutes kinni, küll aga mõnes eriti juhmis, kes arvab, et ta on meredekuningas ja kõikvõimas!
Penny muidugi arvas peale juhtunut, et võib olla see oli lähenemisekatse. No sellisel juhul ma ikka eelistan sellist lähenemist, kus keegi mulle otse pähe ei saja.
Nii, nüüd ma elasin ennast välja ja ma kindlasti ei õhuta seda nn varjusõda purjelaudurite ja lohesurfarite vahel. Pigem ma soovin alati, et meil kõigil oleks merel hea ja tore ja juhindugem kõikide jaoks turvalisusest!
Vahejuhtum rikkus mu selle päeva sõidumõnu ja õnneks või kahjuks, jõudis tugev tuul kohale, nii, et uks lahti sõitmisest ei tulnud ka enam miskit välja. Seega siis pillid kotti ja koju!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 12-16 m/ sek
Varustus: 100 l, 4 m2
Aeg: 1,5 h
Ühesõnaga ootas ees terve pikk päev tuule nautimist merel!
Pakkisime asjad ja asusime teele. Tänase suunaga valikuks Püünsi! Ja siis see juhtus ehk kogu ilusast asjast hakkas kooruma jälle üks teise järel kehvasid asju. No esiteks, tuul puhus nii kõvasti, et ma arvasin, täna jääb jälle olla lihtsalt ilus kaldakaunistaja. Ilu on muidugi vaataja silmades, aga ma ise arvan, et olen ilus. :)
Teel olles helistas Urki ja rääkis Piritast. No mõtlesime siis, et läheme sinna nagu nii jääb tee peale. Pirital oli ports hulle juba vees, enamikel väikesed pillid! Ajasime siis nii sama seal aega surnuks, sest olud läksid aga muudkui hullemaks. Mõtlesime siiski, et läheme vaatame korra Püünsi, et kui ei saa, siis ei saa! Ja voilaa, midagi sellist ei ole ma veel näinud! Pirital oli päris korralik lainemäsu ja Püünsis oli täiesti SILE vesi! Jaa, Te loete täiesti õigesti! See oli nagu mingi uskumatu Shuriku seiklus. Nüüd ei olnud enam aega passida, vaid tuli kiirelt tegutseda. Tuult oli muidugi piisavalt, et neljasega peale minna, aga mingist jokutamisest ja ootamisest ei olnud asjagi. Kiirelt kõik kokku ja vette. Ja nüüd siis tuleb see koht, mida ma lootsin, et mitte kunagi ei juhtu! Ma olen ääretult rahumeelne ja tagasihoidlik ja kõige tähtsamaks pean seda, et kõikidel oleks turvaline ja mõnus olla, Aga vot, minu katus sõitis igal juhul ära ja lahti läks üks korralik sõnavõtt lugupeetud Lohesurfariga.
Kuna tegu on minu jaoks täiesti erakordse juhtumiga, siis siit selle kirjeldus-
Olime äsja vette tulnud ja liikunud laiule viiva liivariba poole, kus on madalam vesi. Arutasime seal õpilasega isekeskis, kuidas täna tuuleolud, kuhu suunas ja kuidas parem, kui minu ja teise surfari vahele, sadas ei kuskilt lohesurfar, kes arvas, et see 2 meetrit, mis minu ja teise surfari vahel oli, on üks kõige parem koht maandumiseks. Hea, et meile pähe ei sadanud ja seega läks asi õnneks! Siiski ajas see mu katla keema ja ma lihtsalt ütlesin emotsionaalselt, et no tere hommikut tõesti! Lohesurfar ühmas tere hommikut jah ja kimas minema. Kõik tore ja viisakas iseenesest, aga kui ta oma otsalt tagasi jõudis, jäi ta seisma ja küsis, et kas mul oli enne midagi öelda või? Mida ta arvas, et kes ma tema meelest olen? Mingi idioot, kes laseb endale pähe sadada ja hoiab siis suu kinni või? Või arvas ta, et kuna ma olen nii väike, siis ei julge suurele mehele vastu hakata ja kobisen vaikselt enda ette?
Igal juhul oli see küll minu murdepunktiks viisakalt vait olemisele ja ma teatasin vastu, et jah, oli küll öelda. Et nii nagu tema hüppab ja maandub, kohta valimata, ei tehta. Et see, et hetkel läks õnneks, oli hea, aga järgmine kord äkki ei lähe! Ja et see, mida ta tegi, ei olnud mitte kellegi jaoks turvaline.
Minu ainus mõte oli talle selgitada, et see ei olnud kuidagi normaalne teguviis ja nii ei tehta. Teiste vees olijatega tuleb arvestada, tehku nad seal mida iganes! Loo lõpp finaal päädis sellega, et mr Lohesurfar arvas, et meie ei peaks seal üldse surfama, et see on nende koht, kus hüpata ja olla. Tõepoolest, ongi nii või? Looja, anna mulle andeks, aga sellise lolluse peale annab ikka tulla. Ja teate mis, mina, kellel mul on väga palju lohesurfaritest sõpru, pean ütlema, et ma lülitan oma koolitsuprogrammi eraldi peatüki sellest, kui ohtlik võib olla nendega kokku sattumine merel. Nii kaua, kui nende seas on selliseid, kes selle meepoti tõrvaga täidavad ja teistest lugu ei pea, ei saa mina nende sõiduharrastusse heatahtlikult suhtuda. Andke mulle andeks, sõbrad ja tuttavad, asi ei ole Teie isikutes kinni, küll aga mõnes eriti juhmis, kes arvab, et ta on meredekuningas ja kõikvõimas!
Penny muidugi arvas peale juhtunut, et võib olla see oli lähenemisekatse. No sellisel juhul ma ikka eelistan sellist lähenemist, kus keegi mulle otse pähe ei saja.
Nii, nüüd ma elasin ennast välja ja ma kindlasti ei õhuta seda nn varjusõda purjelaudurite ja lohesurfarite vahel. Pigem ma soovin alati, et meil kõigil oleks merel hea ja tore ja juhindugem kõikide jaoks turvalisusest!
Vahejuhtum rikkus mu selle päeva sõidumõnu ja õnneks või kahjuks, jõudis tugev tuul kohale, nii, et uks lahti sõitmisest ei tulnud ka enam miskit välja. Seega siis pillid kotti ja koju!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 12-16 m/ sek
Varustus: 100 l, 4 m2
Aeg: 1,5 h
Tellimine:
Postitused (Atom)