Õpi surfama! Windsurfi algkoolitused! +3725228018

reede, 30. august 2013

"Ekspress Paldiski poolsaarele..." 17.08.13

Eilne õhtu mere ääres oli nii hea ja prognoos tänaseks veel parem!
Tegelikult ootas meid Ida- Virus pintsel ja värvipott, aga sellist tuule nautimise võimalust ei olnud ma nõus raisku laskma.
Seetõttu otsustasime, et kõige pealt lõbu ja siis töö. Seadsime ennast Laulasmaa poole teele ja olime kohal punkt kl 12. Metsa all asju rigades oli küll tunne, et tegelikult on tuuletüng, aga rigasime siiski asjad kokku ja läksime vee äärde.
Ma kipun ikka ennast aeg ajalt kordama ja ütlen nüüd ka, et on ikka hea, kui ei pea asju valima, vaid tuul puhub täpselt nii palju, et olla paras ühe purje jaoks.
Seega ei tähendanud see minu puhul muud, kui viiene klõpsti kokku. No lauda mul pole nagu nii teist, nii, et selle valikuga pole üldse mingit muret.
Et siis Laulasmaa!
Tuul puhus täpselt nii, et sõita sai otse merele välja ja tagasi. No parim, mis sai olla. Jah, olid mõningased tuuleaugud, aga see ei rikkunud üldist heaolu tunnet. Ma ei oska seda päeva muud moodi kirjeldada, kui, et Paldiski poolsaar tuli iga otsaga kiiremini lähemale ja ma ei suutnud kuidagi sõitmist lõpetada. Sirged glissis otsad, edasi tagasi, loendamatuid kordi, kõik täpselt nii perfektne, kui veel olla saab.
Vahepealne vihm võttis küll hetkeks tuule ära, peale mida hakkas tuul tugevamini puhuma.
Tegime Tiinaga sügavasse vette proovisõitu ja sundisin teda siis seal laualt maha ronima ja veidi ümber laua ujuma. No tal on sama paaniline hirm sügava vee ees nagu mul mõned aastad tagasi. Igal juhul sai ta seal sügavas kenasti hakkama ja siis sõitsime üles tuule kursil ranna poole, kus ma siis tema taga sõites oma häälepaelu treenisin.
See oli täiesti vapustav päev ja aeg möödus tõeliselt kiiresti. See oli just selline päev, kus Sa lubad juba väsinult, et see ots jääb viimaseks, peale mida tuleb veel ja veel ja veel neid viimaseid otsi. Kui ma ühel momendil poleks pidanud purje veest sikutama ja selle käigus aru sain, et ma ei jaksa enam purje veest välja tirida, siis tõenäoliselt oleksin ma neid viimaseid otsi jätkanud.
Kuigi jah, kalda all olles ma ei suutnud siiski vastu panna ja tegin veel paar viimast otsa ja jätsin siis suure südamevaluga tuule puhuma. Hirmus raske oli ära minna nii headest tingimustest. Pole neid meil piisavalt ja kui siis tuleb, siis ei jaksa kõike seda head ära kasutada.
Igal juhul võin kohe julgelt väita, et see oli selle aasta kõige parem sõidupäev.
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 7-8m/sek
Varustus: 5,0m2/ 100l
Aeg: 3h

neljapäev, 29. august 2013

" Non- planing carve gybe ja advance fast tack" 16.08.13

Täna lubas jälle 5-7m. Olen endale pähe võtnud, et kõik tuul tuleb ära kasutada. No vähemalt see, millest jõud üle käib.
Seega siis seadsin sammud jälle Püünsisse.
Et tuult polnud glissamiseks piisavalt, siis otsustasin kasutada aega selleks, et harjutada pöördeid. Selleks teatavasti pole vajadust sügavasse vette sõita ja nii ma siis tiirlesin edasi tagasi saare poolses madalas, arvestusega, et uim põhja kinni ei jääks. Pikki otsi ei hakanud sõitma, sest see oleks ainult aega ja energiat kulutanud. Peab ütlema, et see nn algajate gybe tuleb mul ühtepidi paremini välja, kui teistpidi. Aga tegelikult ma seda ju tean ka juba, nii, et tegin harjutusi mõlemale poole. Lisaks olin ma eelmisel õhtul sirvinud jälle oma udupeent RYA raamatut ja mõelnud läbi advance'de tacki. Ega see palju ei erine, aga siiski- pole vaja haarata vahepeal mastist, vaid kohe poomist. Rõõm oli suur, kui manööver kohe kiirelt välja tuli. Paar korda läks puri muidugi käest lahti ka, aga enamus korrad muudkui viuh ja viuh ots ringi. Non planing carve gybe tuleb ka iga korraga paremini ja sellega ka laua tunnetus ja arusaam, kuhu astuda ja kus seista ning millal puri ümber pöörata.
Täna juhtusin merel kokku Kariniga, kes andis oma 101l Mistralit proovida. Uhh, ma ei ütle midagi halba, aga laual ja laual on ikka tohutu vahe. Võrdlemiseks oli mul muidugi enda 100l laud ja nagu aimatagi oskate, siis ilmselgelt kaldus kaalukauss ikka mu enda laua kasuks. On teine tunduvalt stabiilsem ja mõnusam. Aga eks siin on see vaidlemise koht, et ühele meeldib ema ja teisele tütar või mis iganes selle kohta ka ei öeldaks. Või on siis pigem õige öelda, et maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse :)
Meie kaklema ei hakanud, aga eks Karin proovis samal ajal minu lauda ka ja vähemalt minu kuuldes olid tal selle kohta ainult kiidusõnad öelda. :)
Sellised harjutamise päevad teevad hingele pai. Eriti, kui kõik kulgeb plaanipäraselt ja õpitavad manöövrid välja tulevad. Ja ma ikka selle kõige juures ei saa peast sõbra, Punamütsikese lauset, et tuleb käia merel ja harjutada ka vaikse tuulega! Eks ma sellest olengi palju juhindunud ja ausõna, see on lihtne tõde.
Olin õhtuga tõeliselt, tõeliselt rahul!
Jah, vahepeal kiskus tuul tugevamaks ja ma kahetsesin, et olin neljase purje võtnud. Aga siis ma meenutasin endale, et ma olen tulnud täna harjutama ja mitte kihutama. Ja nii ma siis lihtsalt harjutasin.
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 5-6m
Varustus: 4,0m2/ 100l
Aeg: 2,5h



" Püünsi" 14.08.13

Eile oli siis jälle selline päev, kus ma arvasin, et peaksin omale sõitmiseks taskurätiku ostma.
Tähendab see siis seda, et puhus üle 14m/ sek ja mul oli ilma purjetagi raskusi püsti püsimisega. Ega ma sellise "orkaaniga" merele muidugi ei roni kah.
See on siis sellel suvel kolmas kord, et olen lihtsalt kaldakaunistaja rollis.
Tegelikult ma ei hakanud isegi sellega vaeva nägema ja lootsin mõnele teisele, normaalsemale korrale.
No ei pidanudki kaua ootama!
Tänaseks olid eilsest tormist järgi ainult riismed, aga seda oli täpselt nii piisavalt palju, et saaks veidi  harjutada heina niitmist. Niitmine tuli päris ilusasti välja, kohe nii ilusasti, et närvid läksid lõpuks läbi ja juba tekkis ketserlik mõte, et ma ei tule enam siia surfama. Saad hoo üles ja mõned meetrid hiljem näed, kuidas vikati st uime taga lohiseb suur hulk erinevat laadi mereheinatooteid. Nende kokku korjamiseks tuli heal juhul kohapeal veidi aega lainega koos kõikuda ja halvemal juhul, pidi lihtsalt ennast laualt maha kerima ja heina käsitsi kokku korjama. Ütle siis veel, et närvid ei peaks läbi minema. Tuult ju oli ja glissata oleks saanud nii, mis mühiseb. Eks ma sain ka, aga seda siis, kui polnud vaja niitmisega tegeleda.
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 7m/sek
Varustus: 5,0m2/ 100l
Aeg:2h

"Suureranna surf Hiiumaal" 12.08.13

Jaanide ajal kirusin ja vandusin ma ennast maa põhja, et ei olnud piisavalt tark teadmaks, et Hiiumaal puhub alati. No eriti kindel võib olla puhumises siis, kui asjad on koju jäetud. Sellel külastuskorral ei hakanud ma isegi mitte mõtlema, kas võtta asjad kaasa või mitte. Lihtsalt võtsin ja ma ei pidanud seda kahetsema.
Esimesed kolm päeva muidugi ei puhunud, aga iga oksa liikumine tekitas närvilisi võbinaid ja proovisin nendest siis üle olla erinevat sorti ajaviitmise võimalustega.Õnneks neid jagus!
Ja siis see oodatud tuul tuli, sellel viimasel päeval, kui pidime hakkama praami peale minema. Õnneks oli mulle selleks käiguks jagatud tarkust kohe nii suurel hulgal, et panin praami bronni alles õhtuks.
Egas muud, kui kiire hommikukohv naha vahele ja suund Suureranna poole. Selle minu poolt eriti armastatud koha suunas.
Olime kl 12 kohal, esimestena, suur ja tühi meri vaid meie kahe päralt. No oli ju emsaspäev ja eks surfarid käivad kah vahel tööl.
Ja puhus, no nii räigelt, et polnud mõtet viiesega punnima minnagi.
Panin siis neljase kokku ja läksin vette. Alguses tundus kuidagi vähe olevat, aga olen ju ka kõik viimased sõidud uks lahti ringi ajanud, nii, et pole ime, et neljasega tekib tunne, et pole piisavalt suur. Ei hakanud vaeva nägema viiese rigamisega ja nautisin seda aega, mis merel oli. Uh, küll on ikka hea, kui mõlemas otsas saab lihtsalt jalad maha panna, ei ole vaja vaeva näha ei pöörete ega mingi muu asja arendamisega. No eks ma proovisin ennast siiski arendada ka, sest tingimused soosisid seda igati. Ja uhh, küll oli ikka üldse väga hea, sest tuul hakkas selliselt rajutama, et ma oma neljasega sõitsin kah uks pärani ja pidin lendu minema. Pean muidugi taas oma lauda kiitma, sest kui ma varasemalt olin päris probleemi ees, et ei suutnud lauda vette tagasi suruda, siis selle vette tagasi surumine käib kuidagi lihtsamalt ja lendu tõusmine ei käi enam nii kergelt. Ja nagu ma olen ka vist juba varem öelnud, siis ma klapin oma neljase purjega jälle kenasti ja pole vajadust kiruda, et puri on närviline ja ei ole mõnus. Ühesõnaga oli 3 h väga head surfi ja ma olin lõpuks ikka sigaväsind sellest kihutamisest ja väljaväänatud jalg andis kah tunda. Totter on ära minna, kui tuul puhuma jääb, aga ei suutnud mina ega Andrus sellel korral seda tuult surnuks sõita.
Info:
Koht: Suureranna
Tuul: 10-15m/sek
Varustus: 4,0m2/100l
Aeg: 3h


esmaspäev, 19. august 2013

"Südamest surfi" 28.07-09.08.13

Kui peaaegu kuu aega ei ole sissekandeid tehtud, siis on väga keeruline meenutada, mis mingil ajal toimus. Panin nüüd pea tööle, vaatasin tehtud pilte ja lugesin peetud kirjavahetusi ja ehk õnnestub midagi ka kirja saada.
Kuu on olnud meeletult kiire ja kolme nädala jooksul olen võtnud omale mõned vabad õhtud, sest mingil hetkel ma tundsin, et ma ei jaksa iga õhtu tulla koju kl 11 ja minna järgmisel hommikul kl 8-ks jälle tööle.
Samas on see aeg olnud just täpselt selline, mis mulle meeldib- kõik õhtud mere ääres heade sõprade seltsis, harrastamas oma meelistegevust.
Aga panen kõik oma tegemised kirja, et ei peaks ise hiljem hakkama jälle meenutamisega otsast peale.
28.07.13- Annika algkoolitus Laulasmaal
29.07.13- Surf Kakumäel
30.07.13- Käisin ise Laulasmaal surfamas, aga sain täiega tuule tünga. Elukiire ettevalmistus ei aidanud ja tuul kukkus ära just selleks momendiks, kui vette jõudsin. Tegin siiski väikese tik-takitamise meenutamaks, millised olud on seal SPA juurest vette minnes. No ei ole midagi muutunud, kivid on endiselt sama koha peal. :). Aeg: 0,5h
01.08.-Käisin Püünsis. Kaasa võtsin just äsja alustanud Annika, kellele soovisin näidata Püünsit. Oli veidi karm õhtu, aga ta sai imekenasti hakkama.
Ise nautisin raju täiega, kuigi jah, tuleb öelda, et naudingu täiuslikkusest jäi puudu või oli pigem üle, iga otsa pealt üles korjatud rohutuustik, mis võttis korralikult hoo maha ja tegi sõidu keeruliseks. Muidugi oli viiene puri üle, aga kes see siis viitsib seda vahetama minna. Aeg: 2h.
03.08- Kelly ja Ele-Ly algkoolitus Laulasmaal. Peale koolitust puhus nii mõnusalt, et otsustasin võtta ühe suurtest laudadest ja harjutada nonplaning carve gybe. Kohe tund aega jutti lihtsalt seilasin ja proovisin. Tuleb kenasti!
Info: Aeg: 1h, varustus: RRD easy ride M(180L), Gaastra Pilot 5,0m2.
04.08.13- Maksimi algkoolitus Kakumäel. Lisaks osalesid koolitusel Surfikooli lohesurfiinstruktorid.
05.08.13- Surf Kakumäel- lubasin pühalikult, et ma enam sinna ei roni surfama, aga näe, olin jälle kohal ja ei olnudki kõikse hullem. Kui rullist välja sai, siis tagapool tuli gliss ka mõnusalt välja. Ei olnudki need lained nii jubedad, või ma siis hakkan lihtsalt harjuma. Tacki harjutamiseks üli hea.
Info: Aeg: 2h, varustus- enda oma.5,0m2 puri.
06.08.13- Lätlase Danise algkkoolitus Kakumäel
07.08.13 Danise koolituse jätk Kakumäel
09.08.13 Surf Püünsis-Meeletu burgaa ja taas valesti tehtud valikud. Alguses tundus, et viis ruutu on vähe, aga siis hakkas kuskilt sellise hooga tuult jagama, et peale tunni ajast vees möllutamist ja ülepurjestuses lendu, läksin kaldale asju vahetama. Selle aasta esimene kord neljase purjega. Päris hästi sobib kokku mu uue lauaga ja tundus parem kui siiani. No loodame, et koostöö hakkab sujuma. Kui päris ausalt öelda, siis oli ka see lõpuks üle, mis üle. Eks see maksis mulle kätte ka, sest kukkusin selliselt sisse, et väänasin jala pahkluust korralikult välja. Ega peale seda enam suurt sõidust välja ei tulnudki´, sest polnud võimalik jalale toetuda. Seekord olid kaasas juunis alustanud lätlane Jurgis ja Annika. Nende jaoks oli muidugi tuult ikka väga ja väga palju, aga kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks.
Aeg: 2,5h. Varustus- ikka enda omad
Nüüd olen meenutamisega nii kaugele jõudnud, et lõpetan siin lühikirjelduse ja alustan jälle pikkasid monolooge järgmistes peatükkides. Surfi on olnud kohe südamest!

neljapäev, 1. august 2013

" Absoluutsest veepelgurist windsurfi fanniks"

Selle artikli kirjutan ma ühe oma keskmise õe, Kaie auks!
Ma olen alati olnud arvamusel, et mina olen see, kellele ei meeldi vesi, kellele ei meeldi vees olemine, kes ei oska ujuda, kes kardab paaniliselt sügavat vett ja kes ei taha, et tal pea märjaks saab.
Noh, pean mainima, et tänaseks päevaks, peale viite surfiaastat, ei meeldi mulle endiselt vesi ja vees olemine, aga see on muutunud talutavaks. Sama võib öelda paanika taandumise ja kevadel võetud ujumiskursuse kohta, aga märg pea pole endiselt miski lõbus asi.
Tegelikult võib öelda, et ma ei ole oma perekonnas ainuke, kellel need tunnused avalduvad, ise veel Hiiumaa lapsed, mereääres elanud ja kasvanud.
Aga ega see polegi kõige olulisem. Oluline selle kõige juures on see, et vaatamata nendele nn hirmudele, on võimalik nautida täiel rinnal tegevusi, mis on veega seotud. Ja minu arvamus on, et absoluutselt igast hirmust ja ebameeldivast tundest, on võimalik üle saada!
Ma ei saa ennast enam eriliseks pidada, sest 28.07.13 panin ma selle absoluutse veepelguri purjelauale ja õpetasin talle kõike seda, mida ma ise tohutult nauditavaks pean.
Ta on viis aastat jäginud kõrvalt mu tegevusi ja teinud selle kohta just mitte kenasid märkuseid. Ja isegi nüüd, enne koolitust, oli ta hirmus skeptiline. Ma lubasin talle märja pea kaitseks vannimütsi anda, aga loobuda juba pähe võetud mõttest ma ei lubanud.
Eks minu järjepidevus ja tõestada tahtmine viis ka lõpuks sihile ja ma sain ta oma koolitusele.
Ta ei olnud kuni lõpuni väga entusiastlik, aga kuulas hoolega, mis mul öelda ja näidata on. Ta oli viimase hetkeni daam ning tegi kuivamaa trenni kleidis.
Siis enam ei olnud valikut ja kätte jõudis aeg omale kalipso selga ajada.
Ega selles midagi keerulist ei olnud ja põhi mureks jäi ikka see, et pea saab märjaks.
Vette minnes ta ikka natuke tõrkus, aga eks temas on kah see miski jonn, mis minus, et alustatu tuleb viia lõpuni.
Ma ei hakka pikalt seletama, vaid ütlen, et tal kulus, liialdamata, viis minutit selleks, et puri veest kätte saada, võtta sisse sõiduasend ja sõita.
Jah, ta sõitis ja mitte s... rebase asendis, vaid puusad ees, lukus, hoides nr 7 asendit.
Kas tegu oli sündinud talendiga? Ma arvan küll, sest ma olen siiani täiesti üllatunud, et nii kiiresti on võimalik oma esimesed triibud ära teha, pöörded takka pihta.
Ta sai oma pea märjaks, sest sadas poolteise tunni jooksul ühe korra laua pealt vette, aga mis on põhiline, tema silmad särasid ja tema nägu kaunistas sama totakas naeratus nagu igat surfarit, kes on vee peal õnnelik.

Koolituse lõppakordiks võib nimetada Kaie lauset-
" Krista, miks Sa mulle varem ei öelnud, et see on NII LAHE!"






"Tuuletu ilma tegemised"

Vahepeal on viimasest isiklikust surfi korrast päris palju vett merre voolanud ja teeb suisa kadedaks, kuidas päris alustajatel piisab vähesest, et hea tunne kätte saada.
Et siis kuidas ma seda tean?
Eks ikka tänu sellele, et ma enamus õhtud oma vabast ajast istun mere ääres. Tegelikult võiks selle termini nimetada nüüdsest õige nimega ja öelda, et seisan puusast saati vees ja teen häälepaeltele trenni.
Nimelt on mul alanud, täiesti ootamatult, tõsine töötegemise hooaeg, mille käigus proovin kõik koolitusele sattunud kenasti veepeal sõitma saada. Ma ei kiitle suure arvu õpilastega, kuid püüan nende vähestega, kes olemas on, tegeleda põhjalikult.
Mind on õnnistatud eriti andekate õpilastega ja olen siiralt rõõmus nende tohutu entusiasmi üle, mille tulemusena nad suudavad kõik oma esimesel korral teha seda, mida peale üht koolitust teha vaja on.

Selle kõige toreduse eest olen väga tänulik Fansurfi surfiklubile ja eriti Margusele ja Ristole, kelle abil pole miski võimatu!

Ja teiega,Tiina, Katri, Evelin, Elena, Jurgis, Jaan, Lisanna, Kaie, Kelly, Annika ja Allar, on väga tore nautida surfihetki!

Merel näeme!