Õpi surfama! Windsurfi algkoolitused! +3725228018

Esmaspäev, 6. oktoober 2014

"Päikeseloojangu surf" 26.09.10

Issand jumal, kui kaua ma pole enam surfanud? Palun anna kannatlikku meelt, et see kõik üle elada! Täpselt kuu ja 4 päeva ei ole vette saanud! Tegelikult ma kartsin, et äkki enam ei saagi, kisub ära külmaks.
Nüüd siis keset septembri lõppu otsustas jälle puhumiselaine peale tulla. Aga ma tahtsin sellest võtta kõik, mis annab. Tuuleinfot ei saa alati uskuda, aga nälg oli suur ja nii ma peale tööpäeva Laulasmaale kihutasin. Oh, ma juubeldasin, sest puhuuuuus ja õnneks nii kenasti, et ma sain viiesega sõitma minna. Ette nägelikult riietusin juba kodus ja vahel on hea, kui kalipso on veidi suur. Nimelt toppisin oma sooja särgi selle alla ja avastasin kalipso krae sisse pandud kapuutsi võlud. Oo jaa, ma kiljatasin ikka, kui vette läksin. Nii krdi keeruline on sundida ennast sinna külma sisse astuma, eriti kui siuke külmavares olla nagu ma olen. Okei, käed muidugi tahtsid küll otsas ära külmuda, sest need polnud mul millegi sisse topitud.
Vesi oli kõrge ja väga hea oli praktiliselt kalda alt kohe lauale astuda. Jah, seal on mõned kivid ja kiirust ei saa kohe arendada ja vahepeal on madal liivariba, aga muidu on Laulasmaa lihtsalt fantast koht. Suund Paldiski poolsaare otsa ja tagasi. Väike tõrv meepotis siiski oli- rohi jäi alatasa uime taha kinni ja pidurdas korralikult hoogu. Pöörded tegin üli ettevaatlikult, sest sisse ei tahtnud kukkuda. Ja nii ma siis tegelikult lihtsalt kimasin, kimasin, kimasin ja ausõna, see lihtsalt oli nii hea, kui hea. Mis mulle eriti meeldis, oli tumepunasesse päikeseloojangusse sõitmine, meri jõhvika värvi punetamas. See oli nii äge ja meeli erutav. Ja ma sõitsin seni, kuni ma lihtsalt väsimusest külili st vette kukkusin ja enam purje veest kätte ei saanud. Kallas oli muidugi praktiliselt nähtamatu, sest pimedus tuli peale.
Asjade kokku panemine käis auto tulede valguses, sest muidu lihtsalt polnud midagi näha!
Oh seda õnne ja rõõmu! Võtsin, kuni jaksasin!
Muidugi peab seda ütlema, et järgmiseks hommikuks lubatud torm, andis ennast juba õhtul märku ehk siis mu puri oli lõpuks üle, mis üle ja merekohina saatel läksime ära koju!
Ja ma teadsin kogu sõidu aja, et ma ei saa ära minna enne, kui ma olen täiesti tühjaks sõitnud, sest homme võis olla jälle päev, kus ma pean tormi tõttu kaldal istuma. Aga see on juba homme!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 8-10m
Varustus: 100l+ 5,0m2
Aeg: 1,5 h

"Tormamine" 22.08.14

Kui ei puhu, on paha, kui puhub liiga palju, on paha, lisaks tekk torgib ja padi on ka paha! Suhtumise küsimus vist, mulle tundub. Ehk siis on mõistlik mitte kuidagi suhtuda ja lihtsalt minna. Või on siis mõistlik suhtuda ja mitte minna või siis ikka vastupidi. Ühesõnaga puhus jälle neetult palju üle 10 meetri. Aga võib olla mul lihtsalt pole õiget purje ja sellepärast puhub liiga palju?
Igal juhul ma olin otsustanud minna Püünsisse isegi, kui puhub liiga palju. Lohutasin ennast teadmisega, et õhtuks lubas väheke seda raju vähemaks. Püünsisse jõudes ikka rajutas. Igaks setmeks juhuks läksin vaatama ja küsima, millega keegi peal oli või millega minnakse. Üldiselt ma ei küsi, aga kui rajutab, siis küsin. Sellel pole muidugi mingit mõtet, ainult see, et siis olen rohkem kindel, et mul pole neljasega midagi vees teha. No jah, sain oma kindlusele kindlust ja otsustasin väheke kaldal jokutada ja oodata tuule vaibumist. Panin asjad kokku- aeglaselt, panin riidesse- aeglaselt. Selle aegluse peale jõudis kuskilt kohale noormees Jüri, kes arvas, et mul peaks olema puri teistmoodi rigatud. Ma nati vaidlesin, sest olin ju Kristjani juures rigamise koolituse läbinud. No ma päris vaidlema ka ei hakanud, sest mine tea, äkki tal oligi õigus ja mu neljane puri hakkab paremini tööle, kui varem. Meele teeb muidugi rõõmsaks see, et keegi üldse viitsib võtta vaevaks ennast kellegi teise asjadega vaevamise. Ta oleks võinud ju kribinal krabinal vette minna, aga ta raiskas ikka suht palju aega minu purje peale, kuna see oli vaja kõik lahti kakkuda, et otsast masti veel rohkem välja lasta. Igal juhul sain ma lõpuks vette selle raju kätte, mis ei olnud ikka veel vaiksemaks jäänud. Tuli siis teha seda, mis mulle tavaliselt väga ei meeldi ehk kihutada kontrollimatult, täiesti püstises asendis, uks lahti. Jah, ma sain sõidetud, aga see vägikaika vedu tormiga ei ole teab mis hea tunne. Uhh, sellise ilmaga ma vist ei olnudki veel vees käinud- oli torm, siis paduvihm, jube naljakas muidugi, viskumine asjade peale, et need niisama ära ei lendaks, siis veidi vaikust, siis tuule suuna muutus ja siis jälle torm ja jälle paduvihm. Grande finale tuli vikerkaare ja päikeseloojangu taustal, kui tuul oli rajutamise veidi lõpetanud. No tore õhtu ja silmale ilus vaadata. Ja puri va beebi, käitus vähe paremini küll! Igal juhul sain ma sellega surfatud!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul- ca 14m/ sek
Aeg: 1,5h