Õpi surfama! Windsurfi algkoolitused! +3725228018

Kolmapäev, 24. juuni 2009

"Taandareng" 21.06.09

Surfijumal Surfijumal, palun abi!!! Ala sellised palved lähetasin pühapäeval taeva poole, sest see, mis viimasel ajal toimub on täiega väljaspool minu arusaamist asjadest. Ma lõpetasin oma kilode kirumise ja otsustasin jube tublilt hakata surfama. No keegi kuskil arvab, et see ei pea üldse mitte selliselt minema nagu mina soovin.
Kuna ma ikka puhkan, siis võiks ju minna vee äärde täpselt siis, kui on soovi ja puhub. Sellegi poolest pidasin mõnusamaks kutsuda Stina kaasa ja nii me peale tema tööpäeva lõppu Püünsisse läksime. Tema pani oma viiese kokku ja mina oma neljase. Oleks ju ka võinud viiese kasuks otsustada, aga tunne oli, et vot ei pane ja jonnin. See jonn muidugi maksis mulle kätte. Kuigi, kui mõtlema hakata, et ma hakkasin ennast koledal kombel vihkama, sest ei saanud ei paute tehtud ja tasakaalu probleemid olid ka ja lisaks järjekordne purje kangutamine, siis ilmselt oli seda neljasega kergem teha, kui viiesega. Ma nimetan seda absoluutseks taandarenguks ja ei taipa, kuidas on võimalik, et nii mitu surfipäeva on läinud selle nahka, et ma ei suuda ennast kokku võtta. Kuna ma ennast olen nüüd sügavale maapõhja kirunud ja võimalik on ainult üles poole tagasi tulla, siis pean mainima, et tegin iseenda jaoks ajaloolise sammu vees. Nimelt siis hakkasin veestarti harjutama. See iseenesest pole ju midagi ajaloolist, aga oluline selle juures on see, et ma läksin vabatahtlikult kaelast saadik vette ja püüdsin sellest sügavusest lauale saada. Ma kiidan ennast, sest enamus katsed õnnestusid teisel korral ja ma suutsin oma sügava vee kartusest ja hirmust veidi üle olla. No tubli mina! Igal juhul lohutas see minu kurbust teiste ebaõnnestumiste pärast ja kokkuvõttes tulin siiski rõõmsana veest välja. Mingid õrnad glissid sain ka tehtud ja kuskil keset seda seilamist tulin mõttele, et kas mitte pole kogu selle uut mõõtu trapetsiotste ja juhtimise raskustes süüdi see, et jalaaasad on liiga ees ja vajavad taha poole kruvimist? Ahaaa, sellega seoses meenutan, et proovisin ka jalga tagumisse aasa saada, aga kuidagi suur vahe on esimese ja tagumise aasa vahel ja see ei olnud üldse mugav. Igal juhul kavatsen selle ka ära proovida ja eks siis näis, kas mu sisetunne osutub õigeks.
Pean veel mainima, et mind häiris sõites päris kõvasti nägemus sellest, kuidas kaks surfarit Topus kokku panid ja ütlen ausalt, et selline loll närveldamine oli, kui keegi vastu sõitis, et kas saab mööda või paneme kokku. Seda korda siis selliselt!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: ca 7m/sek
Puri/ laud: GM 4,0m2, SBKT 122l
Aeg:2 h

Laupäev, 20. juuni 2009

"Satelliina!" 17.06.09

Millest siis see kord alustada? Tavaliselt soovitan alustada algusest. Eks pean ise samuti tegema.
Läksin oma uute sõprade Taitsi ja Andrusega taas Toppu, sest prognoos oli ju palju lubav. Olime kl 13 kohal ja nagu arvatagi võite, ei olnud me seal ainsad. Nägin nüüd siis ka selle õige Topu ära. Ilus oli ja ääretult mõnusa muruplatsiga kohe vee ääres. Kiire küsitlus kohalolijatelt tuule ja purjede suuruse kohta ja siis asjad kokku. Pean mainima, et mind tabas järjekordne löök, sest tuul oli taas nii tugev, et suured mehed oma korteri suurused purjed miniatuursemate vastu olid vahetanud. Otsustasin siiski minna ja vaadata, mida vees teha suudan ja kas suudan. Ütleme nii, et läbisin selle käigus oma esimesed lennundus ja kiiruskatsed, lisaks vaatasin oma laua mustrit vee alt ja tegin kõrgushüppeid. Paudid lõppesid kõik purjega vees, mille kätte saamine oli tõeline meistriteos, sest laud tegi , mis tahtis ja purje polnud võimalik taltsutada. Siiski sain oma pool tundi kihutada, kuniks ühe paudi ajal jõud maha jättis ja ma lihtsalt kaldale ennast kanda lasin. Pidasin maha võitluse mingit tüüpi nokklinnuga, kes mind ähvardava näoga ringi tiirutades jõllitas ja õppisin tundma varvastega Topu lahe veepõhja.
Et tuul oli tõusnud ca 13m/sek ja puhanguti kuni 17, siis mõtlesin, et kallan üle ennast päikesepaistega ja olen põõsastes lihtsalt ilus. Jutlesin teistega ja kurtsin oma rasket saatust, et pole väiksemat purje kui 4,0 m2. Penny arvas, et ma peaksin sööma hakkama või siis omale tinavöö külge siduma. Lisaks soovitas veel kalipso alt kinni teipida, et vesi välja ei voolaks. No head nõuanded ja eks ma hakkan neid variante ka katsetama, kui ma just väiksemat purje kuskilt leida ei suuda. Kella neljaks pärastlõunal oli Toppu kogunenud laulupeo väärilisel arvul erinevaid surfareid. Tore oli näha oma Dahabi tiimi omasid ja tõdeda, et mitte mina pole ainuke, kes istub kaldal, sest pole parajat purje.
Kahjuks olin sunnitud ka pealt nägema õnnetust, kus kaks surfarit omavahel kokku panid. Kurb on, et sellised asjad juhtuvad, aga eks tegijatel juhtubki ja teistel ei jää üle muud, kui nendest õppida. Loodan, et koljuluumurruga surfar paraneb kiirelt! Selle kõige juures oli siiski tore tõdeda, et hoitakse kokku, hoolitakse ja pakutakse abi.
Minu kohta ütlesid poisid, et olen neil nagu talisman, et iga kord kui olen kaasas on tugev tuul. Väga kena neist, aga ma tahaksin ise ka surfata ja mitte olla kellegi satelliina ja niisama rannas ilus olla, kuigi jah, päike oli mõnus ja põsk on pruun.
Mis ma veel teada sain? Nimelt seda, et kui varem arvasin, et kõige valusam on kui pole tuult ja ei ole võimalik surfata, aga tegelikkus on, et kõige hullem on see, kui sa istud tuulega kaldal ja oled sunnitud pealt vaatama, kuidas teised täiega naudivad...
Krdile minu 45 kg...
Info:
Koht: Topu
Tuul: 13-15m/sek
Puri/ laud: GM 4,0M2, SBKT 122l
Aeg: 13-18.00, sõidu aeg 0,5h

Kolmapäev, 17. juuni 2009

"Trenni mõttes ju võiks..." 16.06.09

Ikka puhkan veel, naudin siin ilusat suveilma ja olen eluga rahul. Selliselt rahulolevalt otsustasin minna Püünsisse, sest miski kuuekas lehvis väljas. No nagu ikka, teeb Tuuletaat oma kukru siis lahti, kui keskit merel pole ja paneb kinni, kui enamus otsustanud sinna minna. Mõistus palus panna kokku viiese purje ja kuna süda tundis sama, siis nii sai tehtud. Olin nüüd siis esmakordselt oma õiget mõõtu trapetsiotstega merel. No tundus küll parem olevat sõita ja kangutamist oli vähem, aga päris õige ikka ei olnud. Lisaks segasid miskid uitmõtted, mida tavaliselt merel kaasas pole. Peale üht tagasihoidlikku sisse käimist võtsin ennast kokku ja hakkasin raalima ja katsetama, et mida siis teist moodi teha või tegemata jätta. Korraks käis isegi läbi pea mõte toppida jalg tagumisse aasa. Nuta või naera, aga see jäigi mõtteks, aga eks ma veel jõuan, ennem peab rooli keeramise selgeks saama. Esimene tunnike oli selline tiksumisetunnike, teise ajal tulid isegi mõned otsad glissis. See rahuldas vajadused ja kuna tuul jälle langes, siis otsustasin koju ära minna. Ei miskit erilist päeva, aga veidike siiski meelerahu.
Info:
Koht:Püünsi
Tuul: ca 5m/sek
Puri/ laud: GP 5,0M2, SBKT 122l
Aeg: 2h

"Haige värk" 14.06.09

Nädal aega vaevusi ja siis prognoos, jess pühapäeval peaks puhuma. Nädalavahetusel olin suutnud omale uued surfisõbrad sebida ja nemad kutsusid Topusse müttama. No kuna ma olen hetkel absoluutselt töövabal reziimil( ei vallandatud, lihtsalt puhkan), siis otsustasin, et otse loomulikult võtan pakkumise vastu. Pühapäeval sai siis kl 12 kogunetud ja Topu poole teele asutud. Minu jaoks tundmatu maailm, olen seal vaid korra laagris olnud. Lookas puud tundusid lootusrikkad. Kohale jõudnuna sai kama kiirelt kokku pandud ja siis sain ma oma esimese surfitünni. Kohe nii valusa, et tegi haiget. Nimelt puhus seal tuul 16m /sek ja puhangud 20m/sek ja minul on vaid 4m2-ne puri. Sajatasin kõik maapõhja ja istusin 3 tundi autos, mõeldes sellest, kuidas on võimalik, et kui ei puhu, siis ei puhu üldse ja kui puhub, siis selliselt, et mul pole millegiga vee peale minna. Sick, ma ütlen...Polnud võimalik isegi rannas lihtsalt ilus olla, sest Tuuletaadil oli kuri plaan mind ennast lendu viia... Haige värk ausalt!!!

Laupäev, 6. juuni 2009

"Palju õnne Philomenale ja tema kaaskondlastele"

Mulle võib ka õnne soovida! Minu maailma kallis surfivarustus- purjelaud Philomena ja kogu taglas on nüüd aastased. Oleksin ma vaid osanud aimata, kui armsaks võivad mõned asjad saada, suisa selliselt, et elu enam ilma nendeta ette ei kujuta.

Neljapäev, 4. juuni 2009

"Tehtud!"

Kuna ma suure suuga, no muidu on mul see suhteliselt väike, lubasin, et teen oma trapetsiotsad ise parajaks, siis nüüd sai see tehtud. Selle käigus ilmnesid muidugi teatavad ebakõlad ja seda võiks lausa nimetada suhteliselt eluohtlikuks tegevuseks :). Lisaks võib juhtuda, et keset toimingut tuleb tahtmine ennast Kilplaste kogukonda lahterdada.
Tirisin suure hooga poomi laiali, et trapetsiotsad ära võtta. Selgus, et seda poleks vaja olnud, sest need on reguleeritavad ja saab ka ilma. No olger, edasi siis oli vaja need parajaks teha, sain hakkama. Selle käigus mõistsin, et võin ennast vigastada noaga ja panna ennast põlema. Et siis kuidas? Noaga susserdasin köie ümber olevat plastmassi või kummi või nimetage seda kuidas tahate, lõigata, peale seda kärsatasin lõigatud köit tikkudega ja tuli tahtis tukka hakata :). Igaks juhuks hoidsin läheduses rulli sidet ja vahukustuti, mine sa tea eks? Igal juhul sain ma need ilma suuremate kaotusteta parajaks. Pean mainima, et olin isegi võidus, sest sain omale 30cm tükeldatud köit. Kui kellegil on puudu, siis võin ära anda. On teised 5 ja 10 cm-te juppidena.
Aga mis siin ikka pikalt pajatada, ise tehtud, väga hästi tehtud!
Kui näete kedagi merel tihedalt katapulteerumas, siis teate, et ma harjutan nüüd parajaks tehtud trapetsiotstega :)

Teisipäev, 2. juuni 2009

"Purje keerutamas" 01.06.09

Seekord on loo kangelaseks minu hea sõber Punamütsike.( Ma ta päris nime ei mainiks, sest muidu kogub liigselt kuulsust ja läheb veel uhkeks). Aga miks tema? Eks see tõttu, et mingi ime läbi suutis ta mu jäärapäisusest jagu saada ja mind 3m/sek puhuva tuulega vette meelitada. Aga ta põhjendas oma kuritegelikku käitumist sellega, et profid käivadki erinevaid pöördeid vaikse ilmaga harjutamas. No olger, lasin ennast ära rääkida ja rääkisin ära ka Stina. Ja nii me siis Püünsis kogunesime, et teha läbi purje keerutamise algkursus :). Kama kokku panemise ajal lendas irooniast pakatavaid naljateravusi ja eks tõmmati mindki haneks. No nimelt usun ma sinisilmselt kõike, mida oskajad surfarid surfi kohta räägivad. Päeva naelaks sai nali selle kohta, kuidas Punamütsike omab 190l lauda, millega suurtes lainetes weivida. No blond ikka olen :). Aga see selleks. Mina panin oma 4-se kokku ja selle käigus selgus ka tõde, miks ma normaalselt trapetsis sõidetud ei saa. Nimelt olid mu trapetsiotsad minu jaoks ulme pikad, no kohe selliselt, et oleksin vajanud eriti pikkade kätega inimest nendega sõitma. Järgmiseks korraks teen need parajaks, ise, oma väikeste kätega.
Mis siis vees toimus? Ma nimetan seda kõvaks tasakaalu harjutamiseks ja purje kangutamiseks. Lisaks sai nauditud hulgaliselt veevanni spa keskkonnas, sest ega see purje keerutamine nii lihtne olegi, eriti kui on tasakaalu probleemid. Tegelikult me muidugi avastasime õhtu lõpus, peale 2 tundi müttamist, et oli elu suur torm ja mul hakkas sellest pea ringi käima. No proovisin siis pauti teha uuel, minu jaoks kiiremal viisil ja lisaks gybe. See sõna on juba nii müstiline, et tegevust ennast pole mõtet kirjeldama hakatagi. Kuidagi tuli, aga valemist ma küll aru ei saanud.
Sain hoopis riielda Punamütsikeselt, et ma tahan asju omandada päevaga, milleks tegelikkuses kulub ei tea , kui kaua aega. Aga ma juba olen selline kangust täis, et kõik peab tulema kohe.
Ja mingil põhjusel on jube tähtis see perfektselt , tehniliselt õigesti omandada. Vot siis selliselt! Lõpuks sai purje sikutamisest tõsiselt küllalt ja kolisin oma kamaga kaldale tagasi. Panime asjad kokku ja siis tuli õhtu parim präänik. Selleks olid siis Punamütsikese ostetud viineripirukad ja limpa joogid, magustoiduks kommikud. No väike päikeseloojangu piknik. Ütle veel, et mees ei tea, kuidas naisterahvaid meelitada :). Igal juhul talle ja Stinale tänud super laheda seltskonna eest ja vetika sõda peame järgmine kord edasi!
Info:
Koht:Püünsi
Tuul: ca 3m/sek
Puri/laud: GM 4,0, SBKT 122L
Aeg: 2h