Õpi surfama! Windsurfi algkoolitused! +3725228018

Laupäev, 30. mai 2009

JMO- le õnnesoovid!

Palju palju õnne, rõõmu, armastust, kõigele lisaks tervist ja rohkelt tuult!

Neljapäev, 28. mai 2009

"Avalik vabandus Papa Slallile"

Vabandan väga kõikide Papa Slallil osalenute ja korraldajate ees seoses ühe sõidu tuksi keeramisega! Eriti aga Hardcore ja Papa ees !

"Andestamatu tegu" 27.05.09

Kui ma oleksin teadnud, millega ma hakkama saan, siis oleksin Püünsist suure kaarega mööda käinud.
Tegelikult ootasin ma suure ärevusega seda tuulist päeva, sest lootsin, et saab olema ääretult mõnus ja tore.
Püünsisse jõudes ei leidnud autole kohta, sest terve mereäär, suisa kahelt poolt teed, oli autodest ummistunud. Siiski vedas, sest keegi otsustas äraminemise kasuks. Autost väljudes võttis mind vastu mõnusalt tugev tuul, mis tähendas, et täna saan ma oma lemmiku neljasega peale minna.
Keegi käis veel küsimas, et millega siis peale minnakse, ütlesin, et mina lähen neljasega, aga et olen surfari minivariant ja minu järgi ei saa küll keegi oma purje suurust arvestada.
Merel sain aru, kui õige otsuse olin suutnud teha ja nautisin kihutamist. Kahjuks küll vedas jälle laua nina muudkui üles tuulde ja juhtimisest, kui sellisest sain ainult unistada. Ja ausõna ma ei saa aru, mis valesti on. Sõber Punamütsike vaatas ka kõik üle ja ütles, et kõik tundub korras olevat. Aga miks ma siis sõidetud ei saanud? Vahepeal pagitas hirmsasti ja tundus, et neljane on ka liiga palju. Paudid lõppesid enam jaolt purjega vees ja suure sikutamisega kohutavalt kõikuval laual.
Kuna ma siiski glissasin, siis sellest tulenev ekstaas korvas kangutamise ja juhtimisega seotud mured. Nüüd siis selle juurde, millega ma hakkama sain. Nimelt on mul valusalt piinlik ja häbi oma uskumatu rumaluse üle. Ma ei oska seda isegi millegiga seletada, aga ühel hetkel sõites sain aru, et olen keset rada ja võistlus on käimas. Lootsin, et jõuan rajalt eemale, aga nagu ikka sellised katsed lõpevad halvasti. Nii läks ka mul, tuli selle õhtu esimene ja viimane katapult, mis oli õnnetuseks ääretult valus ja võttis pisut oimetuks. Selle tõttu, ei suutnud ennast koheselt kokkuvõtta ja edasi sõita. Kartsin ka, et ukerdamisega põhjustan veel rohkem segadust ja seega loksusin ühe koha peal ja lootsin, et minust suudetakse mööda sõita. Kahjuks suutsin ära rikkuda täielikult Hardcore debüüdi, sest olin oma asjadega täpselt talle vajalikul trajektooril. Seda jama nähes lõpetas ka Papa sõidu ja nii olin sunnitud pealt vaatama, kuidas minu pärast võistlus katkestati. Tahtsin maa st vee alla vajuda, sest mul oli tõesti ääretult piinlik, et sellise asja põhjustasin. Vabandasin koha peal korraldaja ees ja küsisin, kus ma sõita võin, sest ei soovinud enam ette jääda. No meri pidi vaba olema, aga mina oma oskuste juures küll kindel ei olnud , et seda uuesti ei juhtu. See tõttu passisin veidike aega niisama vees, kuni hakkas külm ja mõtlesin, et kui tahan veel sõita, siis tuleb seda kuidagi eemal teha. Ausalt öeldes oli sõitmise tuju läinud ja vaakusin iseendale tehtavate etteheidete koorma all. Kuna tuul veidike vahepeal langes ja ma olin selleks ajaks juba kõva 2 tundi vees olnud, siis otsustasin üldse ära minna.
Aitasin ühel lohemehel lohe alla võtta, pakkisin asjad ja läksin raske südamega ära.
Täna hommikul vabandasin Hardcore ees ja ka surfichatis!
Mida ma saan lubada on see, et edaspidi käin võitlustest suure kaarega mööda ja teen kõik selleks, et enam sellist äpradust ei juhtuks. Sain korraliku õppetunni, piinlikkustunde ja häbi.
Mul on veel palju õppida!
Ja panen omale edaspidi õppesõidumärgi külge, et kõik teaksid, et minust tuleb kaarega mööda sõita :(.
Info:
Koht:Püünsi
Tuul: ?
Puri/laud: GM 4,0, SBKT 122L
Aeg: 2h

"Vingumise tunnike" 25.05.09

Terve päeva mõtlesin, kas minna või mitte? No õhtuks näitas miskit tuulekest ja kuna puud päris nii sama koha peal ei seisnud, siis otsustasin minna. Ikka Püünsi :). Mind on viimasel ajal õnnistatud mingisse eriliiki kuuluvate autojuhtidega. Nii ka see kord - mingi vend sõitis ees normaalse kiirusega ja mina tema järel, nii paarikümne meetrise vahega. Mingil põhjusel ei pidanud tüübil vist närv vastu ja ta otsustas keset teed seisma jääda. No jäin ka ja ei saanud aru, et mida tahab? Siis hakkas jälle sõitma, nii 30km/h. Mina tema järel, sest mulle hakkas juba huvi pakkuma, et mida siis inimene ka teeb. Lõpuks jäi tee äärde seisma ja ma sõitsin mööda. Selle peale otsustas ta mulle sappa võtta ja seda konkreetselt, sest vahepeal tundus mulle, et ta on oma autoga mul toas juba. Igal juhul tegi see mulle nalja ja kuna ta nägi, et ma ilmselgelt ei reageeri tema nõmetsemisele, siis otsustas jätta edasiseks normaalse pikivahe. Vahejuhtumid teel teevad elu huvitavaks. :)
Aga nüüd mere juurde -Kohale jõudes tõdesin rõõmsalt, et ma pole ainuke, kes pidas vajalikuks merele minna. Panin oma viiese kokku ja lootsin mingil arusaamatul põhjusel, et ehk tuleb sama mõnus sõit, kui pühapäeval. Tuli ta jee! Ma ei saa aru, mida ma purje rigades valesti teen, aga täna õnnestus mul tervelt tund aega lihtsalt purje kangutamisega tegeleda ja sõidu nautimisest ei tulnud midagi välja. Trapetsiotsad tundusid liiga madalal, kuigi poom oli õlgadest kõrgemal ja üldse tundsin, et kogu seda kupatust on võimatu juhtida. See tähendab siis seda, et ma sõidan kogu aeg üles tuulde. Lisaks olid mu jalatallad kogu aeg krampis ja , et kuna juba vingumiseks läks, siis tekk torkis ja padi oli paha. Tundsin pahameelt lohevendade üle, kes must pidevalt üle tahtsid sõita ja üldse, see ei olnud minu päev. Tunnist ajast rassimisest sai mulle küll ja nii läksin ma ära koju.
Ving ving!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: ca 6m/sek
Puri/laud: GPilot 5,0, SBKT 122L
Aeg: 1h

Teisipäev, 26. mai 2009

"Taevas tuli maa peale" 24.05.09

Oo ammu oodatud õnnis aeg! Nüüd siis lõpuks saan ma pläma ajamise asemel ka miskit jube surfarlikult asjalikku öelda.
Lugu siis järgmine - leppisin Stinaga kokku, et saame kl 13 Püünsis kokku ja võtame päevast, mis võtta annab. Algas võtmine sellega, et pidin sinna sõites suurest ärevusest avarii tegema. No õnneks tuli keskendumisvõime tagasi ja edaspidisel teekonnal suutsin pea hoida teel ja mitte tee ääres olevatel puudelatvadel. Kohale jõudes sain isegi parkimiskoha- no kõva 7 autot oli kohal, ülejäänud ilmselt teel Topusse :). Autost väljudes ei löönud Tuulejumal hinge kinni ja nii hakkasin mõtlema, et kas mitte ühel mu sõbral õigus ei olnud, et Püünsis ei saa kunagi kindel olla? Igal juhul olin ma seal kohal ja samuti Kristjan, kellega peale väikeseid mõttevahetusi sai hakatud kama kokku panema. Teades mind, siis ma panen alati praktiseerimise mõttes kokku vale purje, vaja ju harjutada eks, sest muidu ei saa rigamisemeistriks ja kes ütles, et kiirelt peab vette saama?
No igal juhul närisin ma ennast lõpuks nendest nööridest, paeltest ja otstest läbi ja sain viiese kokku. Minu õnneks tõusis selleks ajaks ka tuul, mis oma mõõtmetes pani korra isegi juurdlema, et kas ma mitte jälle valet otsust ei teinud. Aga vette ma läksin kogu selle kupatusega, mis peaks vee peal kandma ja edasi viima.
Peale paari esimest hädist triipu mõtlesin, et talvel tantsimise ja bodypumpi ja squashiga tegelemine on olnud mõttetu ajaraisk, sest mul oli keel vestil ja ma lihtsalt ei jaksand mitte midagi teha, peale puhkamise. Siiski ammutasin kuskilt jõudu ja veetsin oma selle kevade parimad 3 tundi glissates, manööverdades ja muid surfiga seonduvaid toiminguid tehes. Uhke olen ka, sest päris esimest korda glissasin ma viiese purjega trapetsis ja lausa selliselt, et võisin käed poomist lahti lasta. Õnnis tunne oli ja hea meel, et jälle sammuke edasi mindud. Otse loomulikult käisin ka 2 korda sisse, sest katapultiinad käivad ju asja juurde ja lisaks kaunistavad mu paremat kätt 2 sinikat. (Mõtlen, mis moodi on võimalik, et poom pole kõveraks läinud?).
Ühest seigast pean veel rääkima - nimelt siis mina ja Stina, rahvuselt pisikesed, ei mahtunud merele ära, mis sest , et seal peale meie veel umbes 4 surfarit oli. Igal juhul suutsime me oma rahuvalvemissioonil purjed ristata, mille tagajärjel sain ma Stina taglasega mööda puusakumerust ja enda omaga mööda kukalt ja mattusin kahe purje alla. Oli valus ja on sinine, aga rohkem on naljakas. Ja nagu Stina ütles, siis ma olen talle ühe vopsu võlgu :)
Ja nagu ikka, suutsin ennast nii ära sõita, et asjade väljavedamiseks tellisin kraana. Nendel on ka vist Masu, sest keegi kohale ei tulnud ja peale pooletunnist ootamist olin sunnitud ise asjad välja lohistama ja kokku panema.
Aga taevas oli maa peale jõudnud!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: ca 8m/sek
Puri, laud: GPilot 5,0, SB Tufskin 122L
Aeg: 3 h

Esmaspäev, 25. mai 2009

"Formula - absoluutne lemmik" 23.05.09

Laupäeval algas Formula I etapp. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga hirmsasti kiskus vaatama. Nii ma siis oma ujeduses ennast nähtamatu mantliga katsin ja salamisi Pirital profisurfarite sekka proovisin sulanduda. No ei läind õnneks, Orm tundis ära ja hõikas juba eemalt, tere Surfipiiga. Muuseas, me polnud temaga varem päriselus näind, ainult chattinud hulgaliselt. Aga temaga me koos muulile võistlust jälgima läksime. Mis ma selle võistluse kohta ütlen - ma olen Formulast täiesti lummatud - professionaalid kihutamas mööda vett korteri suuruste purjedega :). See on nii võimas ja tekitas külmavärinaid. No jahe oli ka veidike, aga need polnud need värinad. Ausalt öeldes jääb mulle arusaamatuks, mil viisil on üldse võimalik selliste kamadega sõita, aga see kõik on minusse sügava jälje jätnud ja ma tabasin ennast mõttelt, et ma tahaksin hirmsasti ise ka proovida... Noh, unistamine pole keelatud. Hetkel rassin ma oma 5m2 purjega nii, et anna kannatust, et mida siis veel rääkida suurematest.?
Minu imetlus kuulub nendele sõitjatele, kes laupäeval merel olid. Tõeline respect ja muuseas, väga mõnus oli pärast sõite kõikide juttu ja lobisemist kuulata. Õpetussõnu ja arutelu, kes kuidas , millal ja mida tegi. Ausõna, ma ei saanud kõigest aru! :)

Aga ma loodan, et leian Teie seast kellegi, kes viitsib mulle mõnikord Formulast pikemalt rääkida ja lisaks siis ka kama asjanduse lahti seletada, sest see on ikka täiesti ulme maailm :)
Pildi pealkiri" Mehed on merel" Photo by Orm

Teisipäev, 19. mai 2009

"Mõttevälgatused"

Käisin siin erinevaid surfipoode rüüstamas ja selle käigus sattusin Extreme, kust omale eelmise suve alguses laua soetasin. Minu imestuseks oli seal alles minu laua miniatuursem variant(114l) ja hetkeks käis läbi pea, et mis oleks kui..... No õnneks on ta liig väikese litraazi vahega võrreldes minu praegusega ja kui juba uus laud soetada, siis veel väiksem. Nii suutsin säilitada kaine mõistuse ja mõned kümned Jakobid või Jaanid.
Vahepeal juhtus veel see, et mõtlesin omale uue purje osta, seoses sellega, et vanale pragu sisse tuli. Miskid imelikud mõtted ikka, ausõna! Ütleme nii, et ise asjadest mitte miskit aru saamata, on selle ostmine ikka üks krdi ulme. Ja kui müüjalt peab purjede kohta omadussõnu tangidega välja kiskuma, siis jääb see ostmata. Mul jäigi, sest tegelikult lappisin ma oma vana purje ära ja ostan kevadel tutika ja parim selle juures on, et ma selleks ajaks tean täpselt, mida mul vaja on...

Teisipäev, 12. mai 2009

"Kui puri on katki.."

Nüüd ma siis tean, mida Te tunnete, kui tunnete....!
Vallandasin Püünsis paanika osakonna, sest minu viiesele Gaastra Pilotile tuli sisse pragu. Kurjam, kõige suuremasse aknasse. Ja ma olin täiesti endast väljas, sest kuulun ülemõtlejate klubisse ja mind pommitas miljon mõtet sellest, kuidas ma pean oma "lapse" nüüd maha kandma. Mis siis juhtus? Ei kukkunud purjest läbi ja isegi kui see oleks juhtunud, siis ma olen kärbeskaalus ja purjedele ohutu. Pean süüdistama vist tormi, mis oli 2m/ sek ja ilmselt täiesti sobimatu sellises ülisuuruses purjele. Aga igal juhul shokeeris see asjaolu mind selliselt, et ma ei andnud oma surfaritest sõpradele ennem asu, kui sain vastused, mida ja kuidas edasi teha. Stina vaeseke sai muidugi selle suurema hala ja nutu oma vetthülgava kalipso sisse. :)
Purjes on 5cm pikkune pragu, mida on käega katsudes tunda ja mis on praktiliselt silmale nähtamatu. Esmane pakkumine tehti, et pane sinna hall teip peale ja asi vaska. No ausõna, ma ei saa sõita merel mingi suvaline teibi tükk keset purje, olgu Ivan või Vaska, öäkk.. Ilmselt peate mind peenutsejaks ja võimalik, et mul puudub kunstimeel, aga üks sõber ütles selle kohta, et naiste värk, välimus on ka oluline :). No ma pean ennast naisterahvaks küll!
Aga mida siis ikkagi teha, kui puri on katki? Esmalt soovitan rahulikult vaadata, kui suur on vigastus ja seejärel mõelda, kas seda saab ise parandada või viia spetsialisti kätte. Parandamiseks on samuti erinevaid variante, kas siis see sama kunstiline hall san.teip, tugev läbipaistev teip, kleeps+ föönitamine??? või siis terve akna vahetus. Viimane nendest on kindlasti kõige kulukam. Hiiu surfiklubis on Tom, no võimalik, et neid on seal rohkem kui üks, aga ta mängib bändis ka lisaks surfile :). Ta on hea sõber ja peale minu mure ära kuulamist tulistas erinevaid ideid selliselt, et ma ei saanud enam mõhku ega tölpat aru. Õnneks tegi ta mulle kokkuvõtte, mida ma tegema peaksin. No mind iseloomustab teatav iseloomuomadus, et kuulan ära ja noogutan ja siis teen ikka seda, mida ise tahan. Seekord suutsin ikka tarkmees taskus talletada. Siiski läksin Surfhousi oma mentori Intsu juurde, kes mu sõjalised kaotused üle vaatas ja konstateeris, et siin pole ju mitte miskit, mille pärast pisaraid valada.
Nüüd ma siis lähen ehituspoest omale teipi sebima, igaks juhuks ostan terve rulli, et ei hakka meetriga võtma, mine tea, millal jälle vaja läheb, või milleks...
Kuna ma ei saa aru, mille tagajärjel mu puri katki läks, siis selleks, et seda edaspidi ei juhtuks ja ma ennast hoolimatus ringikäimises ja hoidmises süüdistada ei saaks, lubas Ints mulle kirjandi teemal - purjede hooldamine ja hoidmine. Jään nüüd siis seda ootama :), aga vahepeal õpin purje parandamise ära :).

Pühapäev, 10. mai 2009

"Tehtud! Hooaeg on alanud!" 10.05.09

Hei hoo, hei hoo, tehtud tehtud tehtud, minu hooaeg on nüüd siis ka alanud! Lisaks olen uhke, et sain see aasta varem vette, kui eelmisel, suisa 13 päeva varem :).
Aga nüüd siis lühiülevaade selle aasta esimesest surfist -
Ründasime Stinaga Püünsit, meie lemmik kohta. Tuul oli kohale jõudes nii tugev, et puhanguti suisa 2m/sek-s :). Kuna kohale oli tuldud, siis ma keeldusin ilma vees käimata ära minemast. Seega panin oma viiese kokku ja korrutasin omale, et ka tuuletus olukorras peab suutma surfata... Mida me siis seal selle tormiga ära tegime? Venitasime kahekesi oma viieseid ja püüdsime laua peal püsti püsida ja purje hoida, kurjam, jube raske oli, talvega on jõud ja oskused täiesti maha jätnud. Kuna selgus, et meie lauad päikese abil ei liigu ja vajame siiski tuult, siis püüdsime laudade peal ninad taeva poole päikest põsele. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegu oli absoluutselt väga produktiivse päevaga- paarisajameetrine matk vees, ornitoloogimine, kalipso veekindluse testimine ja kamade näidis kokkupanemine. Lõpp hea kõik hea ja tõde - vesi on soe, oleks võinud juba ammu vees olla! Ühe jama osaliseks muidugi sain, puri on katki ja tahab remonti...

Neljapäev, 7. mai 2009

"Teine nahk"

Juba aasta olen ma soovinud endale uut pikka kalipsot, aga kuna rahakotis ei olnud piisavalt suuri rahatähti, siis ei olnud kuidagi võimalik seda endale soetada. Krdi kallis lõbu on see surf maivõi! :) Nüüd siis, kui ma olen auhinnarahade võrra rikkam, saan oma soovi ellu viia. Jälle läheb kõik tuulde! Vahepõikena räägin loo sellest, kuidas ma 2 aastat tagasi alustades ja kama laenutades hakkasin söögipoes süüa ostes arvutama, mitu surfitundi ma selle eest saaksin, no nii mõnigi asi läks riiulisse tagasi ja tütar soovitas mul Paldiski mnt-le kolida, aga see selleks, teisest nahast pidin ju rääkima...
Ma olen kolmandat hooaega surfi maailmas, aga ikka tekitab probleeme õigete asjade leidmine. Mõtlen murega neile, kes omale oma elu esimest kalipsot lähevad soetama ja ei tea teemast isegi nii paljukest. Lubasin kellegile, et kirjutan veidi kalipsodest ja nende leidmisest. Teema on ääretult pikk ja saan panna kirja vaid seda, mida ise nende soetamisega tunda olen saanud.

Nagu ma ütlesin, ei tea ma suurt midagi, küll aga seda, et esmatähtis on jõuda selgusele ennem ostmist, milliste ilmadega plaanitakse vees käia, kui külmakartlik ollakse, kui tihedalt hobi harrastatakse ja kui palju on raha võimaliku eseme soetamiseks. Siin kohal peab muidugi ütlema, et peab paika ütlus, head asja odava raha eest väga ei saa. Seetõttu soovitan veidi ringi vaadata, käia erinevates poodides ja küsida nõu asjatundjatelt. Nende all peangi silmas just neid ja mitte müüjaid, kes üritavad sulle iga hinna eest asja maha parseldada. Kui raha on rohkem, siis on mõistlik soetada 2 erinevat, üks soojemaks ja teine külmemaks perioodiks.

Minul endal on nüüdseks 3 kalipsot - 1 suvine lühikese varrukaga Oxboy oma, pikk/poolkuiv Neilpryde ja pikk/poolkuiv Ion. Arvasin ennast olevat Neilpryde usku, aga selgus, et ka teised oskavad kalipsosid teha. Seega , tuleb minna kohale, käia erinevates kohtades, proovida erinevaid kalipsosid ja see järel müüja õnnelikuks teha. Mina tegin õnnelikuks nii müüja kui iseenda :) Muuseas, kui olete kasvult nr 34, siis võitegi otsima jääda.....

Pikemalt on erinevatest kalipsodest juttu surfiwikis.

"Eesti otsib surfistoorit" 02.05.09

"Tulevane kuulus kirjanik nagu ma olen, mõtlesin ühel päeval, et kastan oma päevi näinud harilikupliiatsi tindi sisse ja kriban mõned surfilood surfistoori võistluse jaoks. Inspiratsiooni vihmasadu on kahjuks siiani taevasse jäänud.Aga öeldakse, et aeg annab arutust. Kuigi jah, mis aru mul siin ikka vaja on, mõttelendu pigem." - SELLISELT kirjutasin ma märtsi alguses, kui mul ei olnud suurt midagi öelda. Nüüd siis on ja kohe päris palju...
Keegi kuskil õnnistas mind vajalike mõttelendudega ja selle tulemusena nägi ilmavalgust 3 erinevat stoorit. Ja nüüd siis kõige tähtsama juurde! Surfilaadal hõigati välja jutuvõistluse võitjad, aga, et mitte väga pikalt pajatada, siis üks minu lugudest( Horoskoobi tõde) arvati väärt olevat huumori auhinda ja teine( Ühe algaja lugu) pälvis peavõidu tiitli. Auhindadeks EPL-i poolt 3000.- ja Extreme Spordi poolt 1000.- kinkekaart surfiga seotud asjade soetamiseks. Nagu Te arvata võite, olen ma ääretult õnnelik ja rahul. Aitäh komisjonile, kes minu lugusid auhinna väärilisteks pidasid!

Viimastel päevadel on mind nähtud erinevates surfipoodides tuuseldamas, aga sellest juba järgmises loos...

"Surfilaat ja hooaja avamine" 02.05.09


Viktoriini küsimus - mille poolest oli Surfilaat sellel aastal Surfipiiga jaoks eriline?
Võimalikud vastuse variandid oleksid:
1. Surfipiiga tegeles korraldus poolega
2. Müüs maha kogu oma surfivarustuse
3. Ostis omale mahlapulga ja tolgendas lihtsalt tähtsat nägu tehes mööda turgu
.....ja õige vastus on???? Otse loomulikult viimane :).

Aga kui nüüd päris avameelselt rääkida, siis algas laat minu jaoks hommikul 10-st ja lõppes õhtul kl 18. Selle aja jooksul jõudsin ma olla staabis töökorraldaja, ajada oma soovidega endast välja Jürxi ja Tomi, suhelda erinevat tüüpi surfaritega, tutvuda uutega, jutelda vanade tuttavatega, pidada nõu oma kalendri tegemise üle, käia Selveris topsikute- koola ja sidruni järel, vaadata sõpradega üle laadal pakutu, tekitada nendega mõned ühised fotod, kaisutada erinevaid koeramarke, võtta vastu raha, panna kirja peolisi ja lihtsalt nautida päikesepaistet ja ilusat ilma...
Oli super mõnusalt tegus päev! Jäin ise rahule ja loodan, et ka minu tegemistega seal rahule jäädi.
Õhtune pidu oli selline tavaline BB-kas. Sinna marssisin EPL-i nimekirjaga juba kl 23 sisse, andsin selle pidulikult üle ja nautisin trügimist, tantsimist, ülerahvastatust kuni kella neljani varahommikul.
Ja muuseas ütlen Teile ka, millised elukad Eestis elavad - nt parimad neist - Peeter Kardaan ja Kaarel Kamapurustaja.... kes teab, see teab :)

Hooaeg on avatud!

http://picasaweb.google.com/Purjelaualiit/Surfilaat2009#5331192332163896642
http://sport.err.ee/index.php?0&popup=video&id=7809
http://www.weekend.ee/?gid=2672


Teisipäev, 5. mai 2009

" Usklikuks hakkasin"

Aprilli võib nimetada piinarikkaks suure B-ga kuuks. B nagu bronhiit. 3 nädalat kõvat kopsude välja köhimist ja tatisena teki all lömitamist, aga sellest ma olen juba rääkinud....
Milles siis point või mida mul üldse on uut öelda?
Tegelikult on olnud minu jaoks väga huvitav aeg, sest passimine andis võimaluse tegeleda mõttetööga, ei talgutanud. Ja selle tagajärjel pöördusin absoluutselt tulihingelisena EPL-i usku. Mitte, et ma seda varem ei oleks olnud, aga nüüd lõi kohe eriti kõvasti välja. Et usuga kaasnes minu vaimne valgustamine, siis saatsin JMO-le kirja, kus palusin ennast vabatahtlikuna EPL-i vankri ette rakendada. Õnneks arvati mind piisavalt tugev olevat vankri vedamiseks ja nii sain kutse minna appi Surfilaadale. Minu väikesemõõdulises südames oli suur rõõm!
No mulle meeldib asjandada ja korraldada ja olla tegevuses ja kuna see oli otseselt surfiga seotud, siis mida sa hing veel ihaldad?
Kui Te nüüd lootsite lugeda, et ma läksin mehele või tegin muid tükke, siis peate pettuma, aga ma ise olen ülimalt rahul ja õnnelik, et saan anda oma panuse surfamisse ka muul kujul, kui seda on lihtsalt minu enda lõbuks surf....
Eriline surfi fännifriik olen :)...