Õpi surfama! Windsurfi algkoolitused! +3725228018

teisipäev, 9. detsember 2008

"Kollased päikesed" ehk 2008 aasta surfihooaja lõpetamine 06.12.08


Ma armastan seda surfiseltskonda ja kõike, mis sellega kaasas käib.
Peab ütlema, et peale selle, et korraldajad surfata oskavad, oskavad nad ka väga häid pidusid organiseerida. Seekordne kollaste pidu Maratis oli järjekordseks heaks näiteks.
Kui on pidu, siis tuleb sellest võtta kõik võimalik.
Kollane kleit selga, sõbrad kaasa ja pidu võib alata. Eelmisel aastal ei teadnud ma eriti kedagi. Nüüd tunnen paljusid ja nägupidi olen ilmselt enamusi mere ääres kohanud...
Aga pidu, kui selline...Nagu ikka, voolas ohtralt rummi koolaga, mina ise olin küll tequila usku, õnnesoovid ja autasustamine meie parimatele ja otseloomulikult tants varavalgeni...
Õnneks olid lavalauad tugevast materjalist ja kandsid tantsijaid peo lõpuni :)...
..lahe, kui inimesed oskavad elust rõõmu tunda...
...mu enda käsi tuletab siiani meelde, kui tore ja ülevoolav võib olla üks üritus ja sõpradega kohtumine, lausa selliselt, et see jalust rabab ja poolenisti põrandal või krohvitud seinapinnal lõpeb...
...koju laekusin alles järgmisel päeval kl 14, pikk pidu oli....
http://www.purjelaualiit.ee/galerii/EPL-hooajalopetamine-2008Marat/
http://picasaweb.google.com/marko.nyyd/Surf2008THEEND#
http://www.surfoto.eu/index.php?album=surf%2Fsurfihooaja-lopupidu-6-12-2008
SUUR TÄNU KORRALDAJATELE ja hoidke lipp või sidrunid sama kõrgel ka edaspidi!!!

Photos by Marko Nüüd ja Indrek Ahun

esmaspäev, 8. detsember 2008

"Punased" - surfihooaja lõpetamine Laulasmaal, dets.2007

Pidu oli nii hea, et suutsin selle oma blogisse varem jätta kirja panemata. Aga mis saaks olla parem, kui nüüd aasta hiljem seda teha, kui juba on ka teine hooaja lõpupidu peetud.
Peo dresscode'ks oli punane, üks mu lemmik värvidest. Ette valmistama sai hakatud juba varakult. Kaine rooli leidsin oma sõbranna Kädy näol ja pidu võis alata. Pean mainima, et see oli üks mega pidu, mille krooniks oli selle õhtu parima punase tiitel...rumm voolas ojadena, lõppematu tants basseinis ja pool 5 hommikul Hardcore'i ütlus, et kle, lõpetama peab hakkama...No iga roju oma koju...Öeldud, tehtud!
EPL oma toimetustega ruulib!

laupäev, 6. detsember 2008

"Lugusid loomadest" ehk kuidas ma sain naerukrambid ja otsustasin pool tõde kirja panna...

Üks päev sain jutuotsale ühe surfisõbraga, no ma teda Punamütsikeseks kutsun. Selline ääretult sõbralik ja lahe kuju ja huumorit jätkub ka igaks hetkeks. Andis teine mulle jälitamiseks oma surfiblogi. Keelas teha talle seda, mida Hardcore mulle tegi :). No ega ma siis selline julmur ka pole, ikka tagasihoidlik õrn naisterahvas...aga, et siis täna õhtul näe istusin ja panin selle jälitusseadme tööle ja otsustasin oma silmaga tema blogi üle vaadata...Anna andeks sõber, aga pidin siia omale panema ühe lõigu su tekstist, sest pidin naeru pärast toolilt maha kukkuma....Las teised saavad samuti aimu, millest ma räägin :).......ja siit ta tuleb, ühe surfiblogi omaniku absoluutselt tõsine , nalja mittemõistev lugu...

Päev jätkus tiksumismeeleoludes. millegipärast oli täna ka tiksumine väga meeliülendav ja rahuldustpakkuv aktiviteet. mingist hetkest hakkasime vabametsa ja siimuga kõikvõimalikke kõrgelennulisi freestyle'i trikke tegema. peaesinejaks oli küll heli-tack, aga vabamets proovis ka näiteks no-handed flakat. teadmata ise, mis flaka üldse on. põhimõtteliselt karjus ta, et vaadake ma teen no-handed flaka ja siis lasi lihtsalt poomist lahti ja kukkus küünarnukkipidi vette. samal ajal mõned meetrid eemal tegi siim asju, millele keegi nime anda ei osanud. üks hetk sõitsin teistest eemale ja kui otsa ringi keerasin, sõitsid mõlemad laual põlvili. see oli kuidagi nii ootamatult naljakas, et pidin peaaegu mere põhja kukkuma. vastu päikest vaadates nigu ahvid poomi küljes ripakil. monkey-business! kokku sai tiksutud poolteist tundi, mis näitab ilmekalt, et poistel tahtmisest puudu ei tulnud.

No nalja ei old siin küll grammi eest ka mitte! :)

"Avalikustatud...." 21.11.08

Imelikke märkusi hakkas täna saabuma. Selliseid, millest ei oleks tohtinud peale minu lähisõprade keegi miskit teada... eiei, ma ei räägi siin rase olemisest või abiellumisest. Avatud oli ikka surfivihjetelefon(Kas selline asi on olemas vä?). Peale ühe surfari piinamist eri võtetega, no ma käsi ei kasutanud, ainult suud, avaldas ta mulle ühe surfikuninga blogi, kuhu oli siis omakorda pandud viide minu blogile. http://www.teammahe.ee/index.php?categoryid=19&p2_articleid=574. Aga mis seal ikka, suured tänud sulle Hardcore! :)! Ja ära sa mulle enam merel ütle, et ma kuulus olen! :)

" Ei saa mitte vaiki olla..." 07.11.08

Tegelikult on see lugu sellest, kuidas ma keset väga pingelist ja kiiret töö aega äkki avastasin oma peas mõtte, et Eestis ei ole veel mitte ainsamat registreeritud windsurfi naiste tiimi. Juba käis lennukas mõte oma kodulehest, blogidest, tiimi särkidest ja logost, aga peale minu ei olnud tiimis ühtegi liiget. Poole tunniga õnnestus saada 2 lisa liiget ja loodan leida veel ühe. Meid ei pea olema palju, aga piisavalt, et oleks tiim. Seega, et meid on juba 3, siis tasub asju edasi ajada. Kui surfata ei saa, siis õnneks on olemas võimalus sellest mõelda ja kevadeks on meil oma tiim liikmetega ja kõik muu, et vallutada uus hooaeg :)... Jumal, millised mõtted....

"Absoluutne rahuldus" 06.10.08

Esmaspäeviti on mul tantsutrenn. Võite pakkuda, kas ma käisin seal või mitte? Lihtsutamaks pakkumiste tegemisi, ütlen, et väljas oli päike ja meeli erutav tuul. Terve päeva! Võtan päeva kokku järgmiste sõnadega - 40 minutit Püünsisse, 25 minutit kama kokku panemisele ja siis 25 minutit glissamist täiel kiirusel. Väike tagasihoidlik katapult käis samuti asja juurde :). Need 25 minutit tähendavad absoluutset rahuldust ja on väärt igat sekundit, mis kulusid vette jõudmiseks. Küsite, miks nii vähe aega, no kuu ja kaldal olevad põlevad tänavalaternad kuulutasid öö saabumist. On 6-s oktoober ja mina käin vees! Edu mulle! Kalipsol on väike auk ja eile sain tunda, kui külm tegelikult vesi on, aga see ei heiduta...Seega kavatsen ma sellel hooajal veel vette minna, aga ennem pean oma kalipso ära remontima. Muuseas, koju sõites tulid mul pisarad silma ja hing läks haledaks, sest mõtlesin sellest, kui palju mu surfiasjad mulle tähendavad. Noh naerge aga, aga nii see on...
Info: Koht: Püünsi
Tuul: ca 8-10m/sek
Puri: Gaastra Manic 4,0
Laud: minu enda Philomena
Aeg: 25 minutit

28.09.08

Olin 3 nädalat seda oodanud. Nüüd oli tuul kohal ja mina nii samuti.
Info:
Koht: Püünsi
Aeg: 2 h

"Kõva surfar olen..." 12.09.08

Temperatuur on alla 10 kraadi. Õues on külmaks läinud. Aga väljas puhub tuul....Sain paar päeva tagasi oma surfivennalt Intsult oma unistuste pildi - mina glissamas. Vaatan seda ja tean, et tahan veel sellel hooajal vette minna. Sõidan peale tööd koju ja otsustan minna surfama. Sõidan oma meelispaika-Püünsisse. Seal ei ole tänase tuulesuunaga kedagi, aga Rohuneemes? Sinna ma suundungi, ise teadmata, kus see täpselt asub...leian selle üles, sest keegi surfar sõidab minu sabas, seega olen õigel teel... Kohale jõudes näen Kristit asju kokku panemas, et vette minna...Lähen tutvun olukorraga ja kõnnin mere äärde. Avanev pilt on väga hirmutav, merel on väga suur laine, mis tuleb rullides kaldale. Täna ei ole minu päev! Saan anda oma panuse oma kinnaste ja kapuutsiga vesti laenutamise näol. Vaatan, kuidas kõvad tegijad vees võitlust peavad ja mõtlen, et oli õige otsus vette mitte minna. Vajalik on veestardi oskus, mida minul veel pole. Selline päev oli ja natuke kurb olen, et ei leidnud endas julgust minna...

"Tünni lugu! 03.09.08

Tänane on möödunud natuke närviliselt. Tuuleprognoos on palju lubav ja pilku õue suunates on näha, et puud on kahtlaselt lookas. Jälle kord käib päevane kirjavahetus Margitiga, sest teda vaja ka kaasa agiteerida. Ootan tööpäeva lõppu, sest hing ihkab merele. Veidi enne viite helistab Margit ja teatab, et ta tegi avarii ja ei liitu täna minuga. No mis seal ikka, Püünsis on alati keegi... Seega otsustan siiski kohale minna, sest hirmus sõidutuhin on peal. Püünsis on tihe liiklus vee peal. Autost välja astudes puhub tugev tuul, otsustan 4m2- se purje kasuks. 0,5 tundi hiljem vette minnes tõden, et tuult ei ole piisavalt, et väikese purjega sõitu nautida. Olen vihane nii enda vale otsuse kui tuule peale...Ootan, et ehk siiski tuul tõuseb... Ootamiseks see jääbki... Kurvaks tegi...

31.08.08

Eile helistas Margit ja sai temaga pikalt lobatud sellest, et peame ikka endiselt käima ka väiksema tuulega. On vaja harjutada pöördeid, trapetsis sõitu ja kõike muud. Täna on mul palavik nii 37,5, aga kas ma siis hoolin sellest? Muidugi mitte ja sai ju lubatud, et läheme. Tuule info näitab 7,6m/sek, seega asjad kokku ja suund Püünsi poole. Võtan seekord vaid 5m2-se purje kaasa. Kohale jõudes on merel vaid 1 surfar. See annab indu asjade kokkupanekuks. Ootan Margiti ära ja merele me läheme. Väljas on 11 kraadi sooja ja mere vesi ilmselt kuskil 14. Panen juba pika varrukaga lükra särgi ja kapuutsiga neopreenvesti kalipso alla, ehk siis ei külmeta nii väga. Kalipso panen kodus selga. Merel on mõnus. Surfareid on vähe ja ruumi sõitmiseks piisavalt. Laud läheb kergelt glissi ja nii ma seal edasi tagasi kihutan. Eks iga kihutamise juurde käib ka üks korralik suplus. Nii tuleb seekordki tõsine katapult. Sõidan täna trapetsis ja proovin jalga saada tagumisse aasa. See lõpeb laua üle kontrolli kaotusega. Kuna ma väga vette kukkuda ei taha, siis naudin nii sama edasi tagasi sõitmist. Küll tuleb aeg, kus ma mõlemad jalad aasades sõidan. Aeg läks ruttu. Välja minnes avastasime, et oleme olnud vees kokku 3 tundi. Sellest piisab selleks korraks... Info: Koht: Püünsi Tuul: ca 5-6m/sek Puri: Gaastra Pilot 5,0 Laud: Starboard Combat Tufskin 122L Aeg: 3 h

"Demonstratsioon esinemine" 28.08.08

Püünsis olen, pole vist vajadust seda enam öeldagi, sest mujale ma pole suve jooksul saanud.
Mida siis tänasest? Võsaslalli võistlused olid. Mina ei osalenud võistlusel, aga sain osa tuulemõnudest, ei oodanud kaldal sobivat briisi :).
Tuul oli mõnus 10-15m/sek ja oma neljasega andis kangutada. Aga ma olen tubli, sest ma ei karda enam sellise tuulega vees olla. Ja eks iga päeva ja korraga kaasnevad uued oskused ja jõud.
Tuule suund ei olnud just kõige parem, sõita sai paralleelselt kaldaga ja lisaks sellele oli külglainetus päris suur. Paremale liikudes oli suht norm, aga vasakule triipu tehes tahtis kogu aeg käest ära minna ja gliss oli raskem tulema. Ikka endiselt käte abil sõidan, no ei usalda seda va trapetsis olemist nii palju.
Aga, et siis miks demonstratsioon esinemine? Jooksin vees Hardcore'ga kokku. No mitte otseses tähenduses, aga kokku me seal sattusime. Narris teine mind seal surfichatis tekitatud lainete pärast ja ütles siis, et no näita, et mida sa siis oskad jne. No eks ma pidin näitama, polnud pääsu. Ültesin küll, et ega ma palju oska veel... Muideks, ma ei olnud sellel õhtul veel kordagi vette lennanud. Võite ise arvata, mis juhtus, kui ma talle näitama hakkasin...No sain lauale ja paar meetrit eemal olin ma totaalse katapuldi omanik. Naerma ajas ja Hardcore karjus eemalt, et no uuesti uuesti. Eks ma siis sain uuesti lauale ja tuli üks korralik glisseerimine... Ise olin rahul, tema kommentaare ei kuulnud, need kadusid tuulde... Igal juhul sain aru, et kui hakata kellegile midagi näitama, siis lõpeb see sellega, mida sa kindlasti ei taha, et juhtuks.
Muuseas, ilmataat õnnistas meid korraliku raherajuga. Vastik oli, aga ka naljakas, sest vaja oli ise asjade peale heita, et need lendu ei läheks. Peale raju raugemist sai edasi sõita. No on ilm selline kummaline keset suve.
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 10-15m/sek
Aeg: 1,5 h
Puri: GM 4,0
Laud: 122l SBKT

"Surfilaager Hiius" 23- 24.08.08

Mingil põhjusel olin unustanud laagri kirja panemata. Meenus selle tõttu, et märkmikusse vaadates tundus, et kuidagi liiga pikk vahe on jäänud surfimärkmete tegemisel. Ja siis tuli avastus, kurjam, laager hoopis tükkis kirja panemata. Nüüd siis kirjutan selle ka siia, sest oli see ju omaette huvitav ettevõtmine.
Alustan sellest, et mul on alates suvisest surfilaagrist uus sõbranna ja mis veel parem, selgus, et ta on lisaks kõigele mu armas sugulane. Eesti on haruldaselt väike , seekord õnneks :). Jutt käib Surfhousi Stinast. Aga eks te teate kõik ise, kui armas ja hea inimene ta on. Mina olen igal juhul rõõmus ja õnnelik, et ta mul olemas on.
Miks Hiidu oli vaja üldse minna? Esiteks, oli seal laager ja teiseks, olen ise sealt pärit. No küll linnaneiuna sündinud, aga lapsevanemad otsustasid sinna elama kolida ja nii olen ma siis seal alates oma neljandast eluaastast viibinud. Seega siis täitsa oma kodu surfikoht.
Stina läks varem Hiidu ja andsin talle oma surfikama kaasa, sest kavatsesin oma auto sadamasse jätta, no isa oli hea inimene ja tuli sadamasse vastu ja andis mulle oma auto kasutada. Käisin Hiidu jõudes sipsti kodust läbi ja siis kohe Luidjale laagrisse. Seal põles juba lõke ja rummine rahvas laulis kitarri saatel. Selline mõnusalt rahulik õhtu oli. Põhitegevus algas ju järgmisel päeval.
Laupäev algas väikeste koolitustega, mida tasub alati kuulata ja mis sa selle ajaga ikka muud teed, kui tuulevana oli kraani kinni keeranud. Seega surfata ei saanud. Päev liikus oma rada. Ei saa ütlemata jätta, et Intsul oli sünnipäev ja pidasime teda meeles väikese sünnipäevalauluga. Mul ei tulnud hetkel kohe midagi muud pähe, aga usun, et ta oli sellega ka rahul.
Õhtul õnnestus isegi mõned triibud teha. Et oma varustust kokku ei viitsinud panna, siis sai võetud Surfhousi telgi juurest puri ja vette me Stinaga läksime. Me kangutasime 5,7m2-seid purjesid. Peab mainima, et raske oli ja minu jaoks esmakordselt sellisega vees olla. No sain sõidetud ja eesmärk oli täidetud. Miski tunnike tuli ikka ära.Nüüd võis rahuliku südamega rummi juurde minna ja seda me ka tegime. Õhtu jätkus EvilDrive bändi saatel ja rokkisime täiega. Isegi alla sadav paduvihm ei heidutanud.
Peo lõpu poole kogunesime siiski telgi alla, kus jätkus kitarri saatel lõõritamine. Kuna meil esinemisevajadust ei olnud, siis sai tutvutud bändi ja kohalike surfaritega.
Üks vahejuhtum oli - no lohepoistel oli miski köis pandud puuotsa ja nad seal korralikult kõõlusid ja trikke tegid ja no siis Ints mind sinna vedas, et vaja lõuga tõmmata, et kas jaksan...Jaksasin küll ja kõõlusin ka, no täpselt niikaua, kui ma sealt koos köiega alla sadasin. Mul ikka veab, päev läbi on miskid 80 kg-d selle otsas rippunud ja ei miskit ja siis lähen mina oma olematu kaaluga ja sajan koos sellega alla. Tänan väga, et ellu jäin :)...
Et paduvihm jätkus, siis mõtlesin, et mis moodi me paar kilomeetrit eemale Stina juurde saame?No välja mõtlesin! Üks korraldajatest, Mart nimeks, teda palusin, et ehk leiab meile kaine rooli nt turvameeste näol. Kus juures ta oli nii lahke ja leidiski. Igal juhul saime me sealt enam vähem kuivalt koju...
Kokkuvõtteks võib öelda, et cool laager oli, oleks vaid vähe rohkem tuult olnud...
...meil muuseas oli Stinaga oma kuuvalguse romantika...paar kilomeetrit mööda randa, kuu valgustamas igat meie sammu...
Stinaga surfamas / Palju õnne sulle kallis Indrek!