tag:blogger.com,1999:blog-91411012497641026482024-03-13T11:05:17.530-07:00Surfiblogi" Tuulest viidud""Waiting for the wind is ok..most people spend their lives waiting for nothing.."Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.comBlogger253125tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-18623498155791647612015-05-03T11:05:00.002-07:002015-05-03T11:14:18.427-07:00"Aeg muutusteks"Juba 7 aastat olete Te leidnud infokilde minu tegemistest Surfipiiga blogist. Iga asi saab ükskord otsa või areneb kuskile edasi. 7 aastat on väga pikk aeg ja nii tundsin, et on vaja muutust, muutust, millest ma olen salamisi kaua unistanud.<br />
Talvises vaikuses tegelesin tasapisi oma päris isikliku surfikursusi pakkuva kodulehe arendamisega või kui päris aus olla, siis kogu konseptsiooni välja arendamise ja mõtlemisega. Nüüd siis on see tehtud! Minu armas värske sünnipäevalaps on siin- kristasurf.ee<br />
<br />
Ka minu blogi kolis ära sinna ning edaspidi loodan Teid näha juba minu uuel lehel!<br />
Mõnusat alanud surfihooaega!<br />
<br />Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-16737433947803276912015-03-13T05:39:00.004-07:002015-03-13T05:39:48.014-07:00"Talvesurf 2015"Selle hooaja talvesurf jäi kuidagi väga lahjaks. Aga eks siin on palju süüd sellel, et kui olin mina, siis polnud jääd ja kui oli jää, siis polnud mind. Siiski sai kahel korral jää peal sõitmas käidud ja päris olematuks hooaega ka lugeda ei saa. Mulle ikka meeldib see, kui lund on rohkem, et suusa sahinal vaikselt libiseda, pole veel uisukelguga päris sina peal. Lume vähesuse üle ma kurtma ei hakka ja nii ei tee ma muud, kui ootan nüüd juba rõõmsalt kevadet. Kui enne ei saa, siis mais kindlasti!Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-33220032964407190412015-03-13T05:23:00.001-07:002015-03-13T05:40:00.592-07:00"Sündinud valel maal" 21.01-28.01.2015Hea on paar korda aastas nendest palju kirutud ilmastikutingimustest eemale saada. Kuskile, kus on päike ja soe ja võib olla isegi puhub.<br />
Ma käisin oma sünnipäeva reisil, mille sihtkohaks oli see kord Grand Canaria, eesmärgiks laadida akusid päikesega ja lihtsalt puhata. Ükski normaalne surfar ei jäta siiski jälgimata windguru tegevust ja oli üsnagi ilmselge, et tuleb välja otsida sobivad surfilaenutused ja haarata kaasa surfiriietus. Nii sai minu kohver kleitide ja kõpskingade asemel täidetud kalipso ja sussidega. Vest raip ei mahtunud enam kuidagi käsipagasisse ära, seega tuli see koju jätta.<br />
Rohkem ma ettevalmistustest ei kirjuta, vaid suundun otse selle juurde, mis meid kohapeal ootamas oli. Tavaline jaanuar, täiesti ebatavaliste tuultega, nii nad seal väitsid!<br />
Pean kohe ütlema, et ma olen arg ja täidetud suures koguses enese alalhoiu instinktiga. Mis see siis tähendab? Eks ikka seda, et selle asemel, et kaldal passida võiks vees lustida.<br />
Meie surf sai alguse juba reisi teisel päeval, kus otsustasime minna vaatama, mis toimub Pozos. Suuresti sai mindud sinna ka seetõttu, et valisime seal oleva surfiklubi, kust asju laenutada. Ma olen Pozost ainult kuulnud, sest toimub seal ju PWA ja mõni meie Eesti mees elab ja surfab seal. See ei olnud midagi sellist, mida ma arvasin seal olevat ehk siis see, mida ma nägin, ei lähe mul enam kunagi meelest ja minu arvamus on, et kuni Sa pole seal surfanud, ei ole Sa üldse surfanud!( Jätan välja need, kes käivad Ristnas ja meie tublid maailma tasemel võistlejad) Lööge mind nüüd risti, kui tahate, aga see on minu isklik arvamus sellest kohast!<br />
Väljas ei kannatanud olla, sest tuul tahtis pikali lükata, aga vaade merele korvas tuulest tuleva külma ja muud tunded!<br />
Aga kaua Sa ikka vaatad, tahaks ju ise ka. Oli täitsa selge, et mina ei käi kindlasti selle kategooria alla, kes on varem surfanud ja nii oli meil vaja leida koht, kus saaks natuke ehk tõestada, et me oleme siiski varem vee peal käinud.<br />
Pozowinds surfiklubi pakub flati armastajate tarbeks, 3 km eemal, oma mobiilse surfibussiga just seda, mida vajasime. Käisime klubis koha peal asja uurimas, kuid kuna polnud selge, millised need tingimused täpselt on, siis otsustasime esmalt asjadega tutvuda. Sõitsime Formera beachile ja tutvusime olukorraga. Pool tundi hiljem saabus ka surfibuss, kust siis kogu vajalik varustus välja kangutati ja kokku pandi.<br />
Seltskonnas peab ikka üks julge olema ja seekord siis hoidis meie lippu kõrgel Andrus, kes otsustas, et läheb ja proovib ikka ära.<br />
Rääkides tingimustest, siis sellel esimesel päeval, ei olnud need just kõige paremad. Jah, tuul puhus, õigemini oli raju ca 18 m/sek, puhangud 20-25 m/sek, enam vähem Püünsi esine kartulipõld, vette minek väga kivisest kaldast alla, suht suure languse juures. Mina loobusin, tundus jube see tuul. Kodus ma istun ka sellise tuulega kaldal. Andrus sai 125 l laua ja 4,7 purje. Lõhkus seal kivide otsas oma varbad. Poolteist tundi müramist ja aitas selleks korraks. Ülejäänud järgmised päevad lubasime tagasi tulla! Järgmisel päeval olime sipsti kohal, puhus, jälle ca 20 m/sek, laine kalda all oli võtnud vähe suuremad mõõtmed, kui eile. Täna ma tahtsin proovida. Täiesti hull, 125 l laud ja 3,7 m2 puri. Üks lühike triip, ülim üle ja uks lahti ja kaldale enam ise ei saanud. Minuga ei juhtunud midagi, küll aga ei suutnud ma püsti seista ja jalge all liikuvatest kividest üles ronida, sest laine, mis kaldalt tagasi rullis, tõmbas mind pikali. Õnneks tiriti mind selle jama seest kiirelt välja ja ega ma muu pärast kartnudki, kui, et asjad äkki lõhub ära.<br />
Küll oli ikka pikk surfipäev! No ülejäänud päeva ma vaatasin, kuidas Andrus sõidab seal 80 aastastega koos, ikka edasi ja tagasi.<br />
Järgmisel päeval me olime jälle tagasi ja oh üllatust, tuul oli suunda muutnud ja sellega koos ka kogu rand. Kivid, millest ma eile ei olnud üles suutnud ronida, olid täielikult veest väljas ja selle ees oli imekena liivarand. No vot Sulle! Ma veel küsisin Tato käest, et, mis Te teinud olete, kus vesi on?<br />
Tuule kohta küsisin ka, et palju puhub? Ta ei osanud seda mulle kunagi täpselt öelda, noh nagu meil, et vaatan merele, vaatan puid ja siis umbes ütlen. Kuna nemad seal alla 10 m puhuvat tuult tuuleks ei pea, siis ta arvas, et noh 15 vast. Tõepoolest, jälle või? Otsustasin siiski minna proovima, sest kaua ma ikka kaldal olen, seda enam, et samal päeval pandi sellise tuulega 5 algajat laua peale esimest korda. Ma ei saanud ju ometigi kehvem olla! Müts maha nende ees igal juhul, sest meil Eestis ikka üle 6 m enam koolitust väga ei tehta, et ikka kõik hakkama saaksid.<br />
Ja nii me seal käisime ja juba hakkas tunduma, et kogu reisiplaan läheb tuksi, sest kogu aeg puhub ja ei raatsi minemata jätta. Andrese, Margiti ja Valmari juurde, naabersaarele, jäigi seetõttu minemata. Aga küll järgmine kord jõuab!<br />
Mis ma seal veel tegin? Peale selle, et ma ei suutnud imestamata olla, kuidas kellegile ei antud üle 5m2 purje ja Andrust lihtsalt greizi meniks kutsuti, kuna ta keeldus väikeste purjedega seal sõitmast. Kuidas nad seal ainult freewave laudu kasutavad, kuidas algajad saavad kolme päevaga selgeks selle, milleks meil kulub heal juhul viis aastat, halvemal juhul veel kauem. Kuidas õpilased, suured mehed, alustavad 1,5 m2 purje ja 250 l lauaga ja on kuu aja pärast 90 l laua peal ja ma imestan seda, et ma sain seal 10 minutiga veestardi selgeks, sest Tato andis paar võlusõnalist nippi, mida ma siiani kuulnud polnud. Ühesõnaga oli see surf seal niivõrd erinev sellest, mida ma siin meil näen, et see vajab süvenemist.<br />
Ma isegi ei raatsinud ülejäänud päevadel sõita, vaid harjutasin veestarti. Ja päris esimest korda suutsin ma oma käed katki saada selliselt, et poomist sai pisar silmis kinni hoitud.<br />
Oh, kuidas mulle seal meeldis! Ei saa jätta kiitmata instruktor Tatot, sest ta on lihtsalt täiesti super äge tegelane ja nii sooja suhtumisega! Meil see jutt ja olemine kohe sujus väga kenasti, mis sest, et vahepeal kasutasime käsi, et üksteisest aru saada :)<br />
Kus juures, rääkides usaldusest, siis me maksime oma rendi eest alles viimasel päeval, kui oli selge, et järgmisel me enam ei tule. Ei mingit kindlustust, ei mingit garantiid ega dokumente, tule ja sõida ja ole lihtsalt aumees! Vot!<br />
Ma olen nii sillas sellest suhtumisest, kogu sellest surfamisest seal ja ma olen nüüdsest ka palju, palju julgem suurema tuulega vees käies. Ja ma olen täiesti kindel, et ma lähen sinna järgmisel talvel tagasi!<br />
Kui Te sinna satute, siis POZOWINDS surfiklubi on see, kuhu minna!<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-85314540640299272042014-12-11T23:52:00.001-08:002014-12-11T23:59:26.469-08:00" Surfi- ja seiklusreis Kosi saarele! 09.05-19.05.2015"<div data-referrer="event_description" id="event_description" style="background-color: #e9eaed; color: #141823; font-family: Helvetica, Arial, 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 12px; line-height: 15.3599996566772px;">
<div class="_4-u2 _36i5" style="background: rgb(255, 255, 255); border-color: rgb(233, 234, 237) rgb(223, 224, 228) rgb(208, 209, 213); border-radius: 3px; border-style: solid; border-width: 1px; margin-bottom: 12px;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh17sf7fiWUo2je1YGLSIcPnHpf56HYBJSI_kFQhhckWoML2708H69DYT4HwhpG9fFyBzvkefAJrw2eLjGMbxSCHiR9HwToaDWwhHuprz0F2JTdcG_SmpktzjVUHX_mjzh_ieqFj1jsNhvj/s1600/475_10151142764732746_1925281151_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh17sf7fiWUo2je1YGLSIcPnHpf56HYBJSI_kFQhhckWoML2708H69DYT4HwhpG9fFyBzvkefAJrw2eLjGMbxSCHiR9HwToaDWwhHuprz0F2JTdcG_SmpktzjVUHX_mjzh_ieqFj1jsNhvj/s1600/475_10151142764732746_1925281151_n.jpg" height="190" width="400" /></a></div>
<div class="_1w2q" style="padding: 12px;">
<span style="font-size: 14px; line-height: 15.3599996566772px;">Me teeme seda jälle!</span><br />
<span style="font-size: 14px; line-height: 15.3599996566772px;">“Elu on surf ja surf on seiklus!”</span><br />
<span style="font-size: 14px; line-height: 15.3599996566772px;"><br /></span>
<span style="font-size: 14px; line-height: 15.3599996566772px;"><b>SURFI- JA SEIKLUSREIS KOSI SAARELE!</b></span></div>
<div class="_1w2q" style="padding: 12px;">
<span class="fsl" style="font-size: 14px;">Tere Sulle, surfi- ja seiklustehuviline!<br /><br />Kas oled juba jõudnud otsustada, millal võtta aeg maha iseenda jaoks, tegeleda Sulle armsate asjadega, lugeda, peesitada või alustada millegi täiesti uue ja põnevaga?<br />Kui mitte, siis kutsun Sind kaasa järjekordsele surfi- ja seiklusreisile! Sellel korral on sihtkohaks Kosi saar!<br />Tule ja ava oma surfi- ja suvehooag 2015 just seal!<br /><br /><b>AEG: 09.05- 19.05.2015</b><br /><br /><b>SIHTKOHT</b>- Kefalos/ Kosi saar<span class="text_exposed_show" style="display: inline;"><br /><br />Kós on Dodekaneesi saarerühma suuruselt kolmas saar peale Rhodost ja Kárpathost. Kósi pindala on 290 km2. Kósil on 112 kilomeetrit rannajoont, millest suurem osa on liivarand. Põhjaküljest on saar üsna tasane, kuid lõunapool asub kõrgeim tipp, 875-meetrine Dikeos. Meie sihtkoht Kefalos, on imeilus väike külake Kosi saare läänepoolsel küljel, 40 km pealinnast Kosist. Küla asub Kefalose lahe ääres, mis pakub suurepäraseid võimalusi tegelemaks erinevate veespordialadega. Päikese nautlejad leiavad omale soovi korral nii privaatseid, kui suure rahvahulgaga erinevaid randasid.<br /><br /><b>MILLEGA JA KUIDAS</b><br /><br />Me ei tee midagi lihtsat, sest meis voolab hulk seiklejatele omast verd ja uued kogemused rikastavad igapäevast elu! Meile meeldib veeta aega erinevates lennujaamades ning kasutada sihtkohta jõudmiseks kõik võimalikke viise! Lisaks, ei maadle me isikliku varustuse vedamisega, vaid võtame kaasa oma käsipagasi. Soovi korral mahutame oma supelkostüümid ja trapetsid ühisesse pagasisse.<br />Meie lend väljub Riiast, kuhu jõudmiseks kasutame spetsiaalselt tellitud bussi. Ryanair toimetab meid Riiast Bergamosse, kus me peale väikest ooteaega suundume Kosi lennule.<br />Et tagasitulek oleks samuti põnev, kasutame samal päeval väljumistega suisa 3 erinevat lendu, et ikka õhtuks turvaliselt koju pääseda.<br />Kosi lennujaamas ootab meid transfeer, kes meid kenasti õigesse kohta toimetab. Transfeeri kasutame ka lennujaama tagasi pääsemiseks.<br /><br /><b>MAJUTUS</b><br /><br />Majutuseks oleme valinud Kreeka päraselt lihtsad, 2 kohalised stuudio toad, mis on varustatud väikese kööginurga ja terrassiga. Kõik vajalik selfcateringi toitlustuseks. Kes ise toidu tegemisega ei soovi tegeleda, selle jaoks on ümbruskonnas hulgaliselt erinevaid söögikohti.<br /><br /><b>SURFIKOHT</b><br /><br />Kefalose laht- ideaalne nii algajatele, kui ekspertidele, ole Sa kiiruse armastaja, freestyler või nii sama harrastaja.<br />Hommikused tuuleolud soosivad laste ja algajate surfioskuste omandamist ja harjutamist. Pärastlõunane tugevnev tuul sobib harjutamiseks nii juba alustanud, kui edasijõudnud surfarile. Tuule maksimum on päeval ajavahemikul kl 13- 16. Kella 18- st tuul tavaliselt vaikib.<br />Tuule suunaks põhi, sideshore.<br /><br /><b>LIHTSALT SEIKLEJALE</b><br /><br />Sind ootab Kosi saarel suur hulk ajaloolisi vaatamisväärsusi, imekauneid randasid, kus päevitada ja puhata. Saarel ringi seiklemiseks saad laenutusest valida kas rolleri või jalgratta. Autot ei keela samuti keegi!<br /><br /><b>KLUBI JA VARUSTUSE RENT</b><br /><br />Meie koostööpartneriks on juba järgi proovitud ning meie poolt kõrge hinnangu saanud Vetratoria center, mis asub täpselt Kefalose lahe ääres keskel. Klubi on avatud kl 9.00- 18.00. Rentimiseks on 2013 ja 2014 RRD varustus ning kui meil veab, siis on selleks ajaks kohal ka 2015 aasta asjad!<br />Klubi juures tegutseb Kreeka köögiga restoran, mis on avatud kl 10-st hommikul kuni kella 11-ni õhtul.<br />Lisainfot klubi kohta leiad siit-<a href="http://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fgreece.vetratoria.ru%2Fen&h=pAQFoMaAg&enc=AZO8UlcJ8U1nKuXI9CegOJ7g4HojkeCd_zr9dg-ekCh651WYQ5-L4cIG4JOAx8pw9Co&s=1" rel="nofollow nofollow" style="color: #3b5998; cursor: pointer; text-decoration: none;" target="_blank">http://<wbr></wbr><span class="word_break" style="display: inline-block;"></span>greece.vetratoria.ru/en</a><br /><br /><b>INFO</b><br /><br /><b>Hind 425.-</b><br /><br />Sisaldab transfeeri Tallinn- Riia lennujaam, edasi tagasi lendusid, transfeere majutuskohta ja tagasi, majutust min. 2 inimest toas.<br /><br />Lisatasu eest: varustuse rent, toitlustus, BQ õhtud surfiklubis, ekskursioonid, koolitus. Täpsem hinnainfo veidi aja pärast.<br /><br />Registreerimine kuni 20.01.15. Kohtade arv on piiratud.<br /><br />Lisainfo ja küsimused: kristakarik@hotmail.com või 5228018</span></span></div>
</div>
</div>
<div data-referrer="event_wall" id="event_wall" style="background-color: #e9eaed; color: #141823; font-family: Helvetica, Arial, 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 12px; line-height: 15.3599996566772px;">
<div class="">
<div class="_5y52" data-referrer="pagelet_event_composer" id="pagelet_event_composer" style="margin-top: 14px;">
<div class="clearfix _3o7x" style="margin-bottom: 6px; zoom: 1;">
<div class="_5y4- lfloat _ohe" style="-webkit-font-smoothing: antialiased; color: #9197a3; float: left; font-size: 11px; font-weight: bold; line-height: 12px; text-transform: uppercase;">
POSTITUSED</div>
</div>
</div>
</div>
</div>
Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-19144291118320885332014-12-11T23:43:00.000-08:002015-01-06T01:23:38.127-08:00"Volum 3" 28.09.14Eilne vahejuhtum ei tahtnud kuidagi meelest minna, aga surusin oma pahad emotsioonid maha ja siirdusin taas Püünsisse. Puhus ju ja ei saa lubada endale, et keegi oma ütlemistega merelt eemale peletab.<br />
Ma muidugi ajasin täna veidi ka jonni, sest kui ma tavaliselt näen mõnda lohesurfarit enda poole liikumas, tulen eest ära, et tal oleks mugavam, siis nagu arvata võite, täna ma seda ei teinud. Ja ma kordasin endale, et vaatame, mis juhtuma hakkab. Võtsin ka omale suhtumise, et miks mina pean see loll olema, kes teed annab ja eest ära tuleb. Nemad ju teavad samuti sõidureegleid ja ohutusnõudeid, nii, et mis seal siis ikka.<br />
Super mõnus sõidupäev oli. Viiese jaoks just paras edasi tagasi kihutamiseks. Ja seda ma seal hoolega tegin ka. Merel olles on see hea, et kõik kipub ununema ja sa oled oma väikeses mullis, milleks on su laud ja puri.<br />
Ühesõnaga ma võtsin, mis võtta andis ja ma olin hirmus rõõmus.<br />
Sain ka korra väiksemat lauda proovida. Sõber Marko lubas lahkelt. Eks tuleb hakata ringi vaatama ja endale ka üks pisem poiss kõrvale võtta.<br />
No jah, mis ma siin ikka pikalt seletan, korda läinud päev, mille järel ma olin päris küpse.<br />
Info:<br />
Koht: Püünsi<br />
Tuul: 8-10m/sek<br />
Varustus: 100 l , 5 m2<br />
Aeg: 2 hSurfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-12222978367404699292014-12-11T23:24:00.001-08:002014-12-11T23:28:44.820-08:00"Lohetaltsutaja mõttemaailm" 27.09.14Täna hommikul oli aega ärgata, sest tuul puhus ja pidi puhuma hilise õhtuni. Kalipso ja muud asjad kuivasid oma kuivamist, et oleks ikka normaalne kuiv asi selga panna. Sussid muidugi olid eilsest veel täitsa märjad. Ei suudeta kuidagi leiutada materjali, mis ööga toas ära kuivaks või siis õues. Tore oli olla, sest kole oli möödas! Pean silmas siin seda tuulevaikuse aega, mis meele mõruks ja olemise kehvaks tegi.<br />
Ühesõnaga ootas ees terve pikk päev tuule nautimist merel!<br />
Pakkisime asjad ja asusime teele. Tänase suunaga valikuks Püünsi! Ja siis see juhtus ehk kogu ilusast asjast hakkas kooruma jälle üks teise järel kehvasid asju. No esiteks, tuul puhus nii kõvasti, et ma arvasin, täna jääb jälle olla lihtsalt ilus kaldakaunistaja. Ilu on muidugi vaataja silmades, aga ma ise arvan, et olen ilus. :)<br />
Teel olles helistas Urki ja rääkis Piritast. No mõtlesime siis, et läheme sinna nagu nii jääb tee peale. Pirital oli ports hulle juba vees, enamikel väikesed pillid! Ajasime siis nii sama seal aega surnuks, sest olud läksid aga muudkui hullemaks. Mõtlesime siiski, et läheme vaatame korra Püünsi, et kui ei saa, siis ei saa! Ja voilaa, midagi sellist ei ole ma veel näinud! Pirital oli päris korralik lainemäsu ja Püünsis oli täiesti SILE vesi! Jaa, Te loete täiesti õigesti! See oli nagu mingi uskumatu Shuriku seiklus. Nüüd ei olnud enam aega passida, vaid tuli kiirelt tegutseda. Tuult oli muidugi piisavalt, et neljasega peale minna, aga mingist jokutamisest ja ootamisest ei olnud asjagi. Kiirelt kõik kokku ja vette. Ja nüüd siis tuleb see koht, mida ma lootsin, et mitte kunagi ei juhtu! Ma olen ääretult rahumeelne ja tagasihoidlik ja kõige tähtsamaks pean seda, et kõikidel oleks turvaline ja mõnus olla, Aga vot, minu katus sõitis igal juhul ära ja lahti läks üks korralik sõnavõtt lugupeetud Lohesurfariga.<br />
Kuna tegu on minu jaoks täiesti erakordse juhtumiga, siis siit selle kirjeldus-<br />
Olime äsja vette tulnud ja liikunud laiule viiva liivariba poole, kus on madalam vesi. Arutasime seal õpilasega isekeskis, kuidas täna tuuleolud, kuhu suunas ja kuidas parem, kui minu ja teise surfari vahele, sadas ei kuskilt lohesurfar, kes arvas, et see 2 meetrit, mis minu ja teise surfari vahel oli, on üks kõige parem koht maandumiseks. Hea, et meile pähe ei sadanud ja seega läks asi õnneks! Siiski ajas see mu katla keema ja ma lihtsalt ütlesin emotsionaalselt, et no tere hommikut tõesti! Lohesurfar ühmas tere hommikut jah ja kimas minema. Kõik tore ja viisakas iseenesest, aga kui ta oma otsalt tagasi jõudis, jäi ta seisma ja küsis, et kas mul oli enne midagi öelda või? Mida ta arvas, et kes ma tema meelest olen? Mingi idioot, kes laseb endale pähe sadada ja hoiab siis suu kinni või? Või arvas ta, et kuna ma olen nii väike, siis ei julge suurele mehele vastu hakata ja kobisen vaikselt enda ette?<br />
Igal juhul oli see küll minu murdepunktiks viisakalt vait olemisele ja ma teatasin vastu, et jah, oli küll öelda. Et nii nagu tema hüppab ja maandub, kohta valimata, ei tehta. Et see, et hetkel läks õnneks, oli hea, aga järgmine kord äkki ei lähe! Ja et see, mida ta tegi, ei olnud mitte kellegi jaoks turvaline.<br />
Minu ainus mõte oli talle selgitada, et see ei olnud kuidagi normaalne teguviis ja nii ei tehta. Teiste vees olijatega tuleb arvestada, tehku nad seal mida iganes! Loo lõpp finaal päädis sellega, et mr Lohesurfar arvas, et meie ei peaks seal üldse surfama, et see on nende koht, kus hüpata ja olla. Tõepoolest, ongi nii või? Looja, anna mulle andeks, aga sellise lolluse peale annab ikka tulla. Ja teate mis, mina, kellel mul on väga palju lohesurfaritest sõpru, pean ütlema, et ma lülitan oma koolitsuprogrammi eraldi peatüki sellest, kui ohtlik võib olla nendega kokku sattumine merel. Nii kaua, kui nende seas on selliseid, kes selle meepoti tõrvaga täidavad ja teistest lugu ei pea, ei saa mina nende sõiduharrastusse heatahtlikult suhtuda. Andke mulle andeks, sõbrad ja tuttavad, asi ei ole Teie isikutes kinni, küll aga mõnes eriti juhmis, kes arvab, et ta on meredekuningas ja kõikvõimas!<br />
Penny muidugi arvas peale juhtunut, et võib olla see oli lähenemisekatse. No sellisel juhul ma ikka eelistan sellist lähenemist, kus keegi mulle otse pähe ei saja.<br />
Nii, nüüd ma elasin ennast välja ja ma kindlasti ei õhuta seda nn varjusõda purjelaudurite ja lohesurfarite vahel. Pigem ma soovin alati, et meil kõigil oleks merel hea ja tore ja juhindugem kõikide jaoks turvalisusest!<br />
Vahejuhtum rikkus mu selle päeva sõidumõnu ja õnneks või kahjuks, jõudis tugev tuul kohale, nii, et uks lahti sõitmisest ei tulnud ka enam miskit välja. Seega siis pillid kotti ja koju!<br />
<br />
Info:<br />
Koht: Püünsi<br />
Tuul: 12-16 m/ sek<br />
Varustus: 100 l, 4 m2<br />
Aeg: 1,5 h<br />
<br />Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-19254791447287979002014-10-06T01:29:00.003-07:002014-10-06T06:37:58.768-07:00"Päikeseloojangu surf" 26.09.10Issand jumal, kui kaua ma pole enam surfanud? Palun anna kannatlikku meelt, et see kõik üle elada! Täpselt kuu ja 4 päeva ei ole vette saanud! Tegelikult ma kartsin, et äkki enam ei saagi, kisub ära külmaks.<br />
Nüüd siis keset septembri lõppu otsustas jälle puhumiselaine peale tulla. Aga ma tahtsin sellest võtta kõik, mis annab. Tuuleinfot ei saa alati uskuda, aga nälg oli suur ja nii ma peale tööpäeva Laulasmaale kihutasin. Oh, ma juubeldasin, sest puhuuuuus ja õnneks nii kenasti, et ma sain viiesega sõitma minna. Ette nägelikult riietusin juba kodus ja vahel on hea, kui kalipso on veidi suur. Nimelt toppisin oma sooja särgi selle alla ja avastasin kalipso krae sisse pandud kapuutsi võlud. Oo jaa, ma kiljatasin ikka, kui vette läksin. Nii krdi keeruline on sundida ennast sinna külma sisse astuma, eriti kui siuke külmavares olla nagu ma olen. Okei, käed muidugi tahtsid küll otsas ära külmuda, sest need polnud mul millegi sisse topitud.<br />
Vesi oli kõrge ja väga hea oli praktiliselt kalda alt kohe lauale astuda. Jah, seal on mõned kivid ja kiirust ei saa kohe arendada ja vahepeal on madal liivariba, aga muidu on Laulasmaa lihtsalt fantast koht. Suund Paldiski poolsaare otsa ja tagasi. Väike tõrv meepotis siiski oli- rohi jäi alatasa uime taha kinni ja pidurdas korralikult hoogu. Pöörded tegin üli ettevaatlikult, sest sisse ei tahtnud kukkuda. Ja nii ma siis tegelikult lihtsalt kimasin, kimasin, kimasin ja ausõna, see lihtsalt oli nii hea, kui hea. Mis mulle eriti meeldis, oli tumepunasesse päikeseloojangusse sõitmine, meri jõhvika värvi punetamas. See oli nii äge ja meeli erutav. Ja ma sõitsin seni, kuni ma lihtsalt väsimusest külili st vette kukkusin ja enam purje veest kätte ei saanud. Kallas oli muidugi praktiliselt nähtamatu, sest pimedus tuli peale.<br />
Asjade kokku panemine käis auto tulede valguses, sest muidu lihtsalt polnud midagi näha!<br />
Oh seda õnne ja rõõmu! Võtsin, kuni jaksasin!<br />
Muidugi peab seda ütlema, et järgmiseks hommikuks lubatud torm, andis ennast juba õhtul märku ehk siis mu puri oli lõpuks üle, mis üle ja merekohina saatel läksime ära koju!<br />
Ja ma teadsin kogu sõidu aja, et ma ei saa ära minna enne, kui ma olen täiesti tühjaks sõitnud, sest homme võis olla jälle päev, kus ma pean tormi tõttu kaldal istuma. Aga see on juba homme!<br />
Info:<br />
Koht: Laulasmaa<br />
Tuul: 8-10m<br />
Varustus: 100l+ 5,0m2<br />
Aeg: 1,5 hSurfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-56260730518909751822014-10-06T01:10:00.001-07:002014-10-06T01:10:39.586-07:00"Tormamine" 22.08.14Kui ei puhu, on paha, kui puhub liiga palju, on paha, lisaks tekk torgib ja padi on ka paha! Suhtumise küsimus vist, mulle tundub. Ehk siis on mõistlik mitte kuidagi suhtuda ja lihtsalt minna. Või on siis mõistlik suhtuda ja mitte minna või siis ikka vastupidi. Ühesõnaga puhus jälle neetult palju üle 10 meetri. Aga võib olla mul lihtsalt pole õiget purje ja sellepärast puhub liiga palju?<br />
Igal juhul ma olin otsustanud minna Püünsisse isegi, kui puhub liiga palju. Lohutasin ennast teadmisega, et õhtuks lubas väheke seda raju vähemaks. Püünsisse jõudes ikka rajutas. Igaks setmeks juhuks läksin vaatama ja küsima, millega keegi peal oli või millega minnakse. Üldiselt ma ei küsi, aga kui rajutab, siis küsin. Sellel pole muidugi mingit mõtet, ainult see, et siis olen rohkem kindel, et mul pole neljasega midagi vees teha. No jah, sain oma kindlusele kindlust ja otsustasin väheke kaldal jokutada ja oodata tuule vaibumist. Panin asjad kokku- aeglaselt, panin riidesse- aeglaselt. Selle aegluse peale jõudis kuskilt kohale noormees Jüri, kes arvas, et mul peaks olema puri teistmoodi rigatud. Ma nati vaidlesin, sest olin ju Kristjani juures rigamise koolituse läbinud. No ma päris vaidlema ka ei hakanud, sest mine tea, äkki tal oligi õigus ja mu neljane puri hakkab paremini tööle, kui varem. Meele teeb muidugi rõõmsaks see, et keegi üldse viitsib võtta vaevaks ennast kellegi teise asjadega vaevamise. Ta oleks võinud ju kribinal krabinal vette minna, aga ta raiskas ikka suht palju aega minu purje peale, kuna see oli vaja kõik lahti kakkuda, et otsast masti veel rohkem välja lasta. Igal juhul sain ma lõpuks vette selle raju kätte, mis ei olnud ikka veel vaiksemaks jäänud. Tuli siis teha seda, mis mulle tavaliselt väga ei meeldi ehk kihutada kontrollimatult, täiesti püstises asendis, uks lahti. Jah, ma sain sõidetud, aga see vägikaika vedu tormiga ei ole teab mis hea tunne. Uhh, sellise ilmaga ma vist ei olnudki veel vees käinud- oli torm, siis paduvihm, jube naljakas muidugi, viskumine asjade peale, et need niisama ära ei lendaks, siis veidi vaikust, siis tuule suuna muutus ja siis jälle torm ja jälle paduvihm. Grande finale tuli vikerkaare ja päikeseloojangu taustal, kui tuul oli rajutamise veidi lõpetanud. No tore õhtu ja silmale ilus vaadata. Ja puri va beebi, käitus vähe paremini küll! Igal juhul sain ma sellega surfatud!<br />
Info:<br />
Koht: Püünsi<br />
Tuul- ca 14m/ sek<br />
Aeg: 1,5hSurfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-58989631101851154152014-09-25T00:11:00.002-07:002014-09-25T00:11:32.888-07:00"Kõõlumise tunnike" 21.08.14Iseendale tõestamiseks läksin täna jälle mere äärde. No pidi puhuma ja eilne nn ootamine tuli kuidagi kompenseerida. Mnjah, ei olnud kõige parem õhtu selle jaoks. Kõõlusin, mis ma kõõlusin, mõned õrnad triibud tulid. Laine pealt sai glissi, aga polnud suurem asi.<br />
Info:<br />
Koht: Laulasmaa<br />
Tuul: ca kuni 6m<br />
Varustus: 100l, 5,0m2<br />
Aeg: 1hSurfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-7658966407977925102014-09-25T00:04:00.002-07:002014-09-25T00:04:39.087-07:00"Ootamine Topus" 20.08.14Ma läksin sinna väga suurte ootustega, sest oli vaba päev ja puhuma pidi terve päev. Jõudsime Toppu ca pool 1 päeval. Sadas hirmsasti ja otsustasime veidi oodata vihma vaibumist. Peale seda ma otsustasin oodata, kuni Andrus paneb asjad kokku, käib vees ja ütleb, kas ta saab oma 6,5-ga sõita, või on seda liiga palju. Siis ma panin oma asjad kokku ja ootasin, et ta tuleks aitaks mul mu neljase peale tõmmata, sest ma ei jaksanud ise päris lõpuni tõmmata. Siis ma ootasin seda, et tuul vaibuks, sest Andrus käis vahepeal oma purje väiksema vastu vahetamas ja lõpuks ma ootasin koju minekut, sest ma ei läinudki proovima, kuna ta vahetas oma purje veel väiksema vastu. Sellist päeva ma ei oodanud ja enam ma Toppu ei lähe, sest seal krt puhub iga jumala kord nii palju, et ma istun kaldal. Miks ma ei proovinud? Sest ma otsustasin, et ma ei lõhu ennast ja ei sõida püsti, uks täiega lahti, ainult sellepärast, et iga hinna eest tõestada, et surf on lahe! Ükskord tuleb ka minu kord! Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-86128478423229535292014-08-28T23:37:00.000-07:002014-08-28T23:37:36.887-07:00"Kes kannatab, see kaua surfab"18.08.14Kuradima kaua ei olnud normaalselt puhunud ja kui puhub, siis ikka sellisel ajal, kui ma istun kontoris laua taga. Selleks nädalaks lubas pea igaks päevaks tuult ja mis oluline, õhtuteks ka. Jätsin juba Vormsilt tulles kõik kola autosse, et mitte hommikut alustada kolmandalt korruselt asjade vedamisega. Õhtul siis suund Laulasmaale, sest Püünsi on täitsa kaugel, arvestades neid tohutuid teetöid, mis linna on vallutanud.<br />
Laulasmaale jõudes oli Andrus juba oma triibud lõpetanud ja kõik kaldal olijad kurtsid, et enam ei puhu. Mis mõttes ei puhu? Jälle tüng või? No õhk ikka liikus rohkem, kui viimasel korral, kui seal olin ja nii ma võtsin kõikide kiuste vastu otsuse, et ei, mina panen asjad kokku ja lähen proovin ja Te kõik, kes arvate, et ei puhu, istuge kaldal edasi.<br />
Ega see suund just kõige parem ei olnud, aga sõitsin üle madaliku välja ja kohe oli selge, et tuul puhub ja täpselt nii palju, et sain täiega kaifida igat otsa, mida ma seal tegin. Jah, pöördeid ma suurt ei teinud, sest krdi rohi häkkis mu kiiruse täiesti maha ja ma olin sunnitud päris tihedalt seda tagant lahti harutama. Sellegi poolest sain ma kohe väga väga mõnusalt sõita.<br />
Millest ma ei saa rääkimata jätta on see, et kui hakkasin esimest pauti tegema ja poomist kenasti kinni haarasin, et olla vastukaaluks purjele, siis see polnud mulle mitte mäletamist meelde sellise raskusega nagu ma arvasin seda olevat. Ühesõnaga ma tõmbasin selle sellise kergusega üle, et käisin täiega sisse. No jah, ma olin kõik viimased sõidud teinud poole raskema taglasega ja ma olin siiralt imestunud, et mu enda komplekt nii kergeks osutus. Täitsa naer tuli peale endal ka!<br />
Pidin nüüd harjutama seda, et ma kogemata liiga palju jõudu ei kasutaks.<br />
Peale poolteist tundi kestnud lõbu läksin kaldale, sest tuul hakkas nüüd tõesti vaibuma.<br />
Väga super sõidupäev oli ja oli väärt kannatlikult ootamist!<br />
Info:<br />
Koht: Laulasmaa<br />
Tuul: 7-8m/sek<br />
Varustus: 100l+ 5,0m2<br />
Aeg: 1,5hSurfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-62587132496248314072014-08-27T23:20:00.000-07:002014-08-27T23:20:38.399-07:00"Nael.ee Surfipäevad Vormsil" 15-17.08.14<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi-Rh4Q1rgC8Wc-05nTDUsaO71RkccOOAvB41leBTpUsRBQ7lX35PvUAJ38G6zvTFreqiyiKbH1MUMxVJl9OSom0-3EWwjpR2VyxqmpLuqZd-unZA_tr-T2_91i9HmNVJMGlA-OzkERbeo/s1600/10635912_10152395104137746_5724457160136477965_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi-Rh4Q1rgC8Wc-05nTDUsaO71RkccOOAvB41leBTpUsRBQ7lX35PvUAJ38G6zvTFreqiyiKbH1MUMxVJl9OSom0-3EWwjpR2VyxqmpLuqZd-unZA_tr-T2_91i9HmNVJMGlA-OzkERbeo/s1600/10635912_10152395104137746_5724457160136477965_n.jpg" height="320" width="313" /></a></div>
Ma olen sellel suvel olnud nii palju ratastel, et ausalt öeldes tekib vahel juba soov olla lihtsalt kodus koti peal.<br />
Aga see selleks, kui keegi räägib surfist ja Vormsist, siis need kaks asja tuleb igal juhul ära teha. Vormsit ma armastan, täiesti super koht.<br />
Vormsile läksime tähistama ettevõtte, milles ma oma igapäevast leiba teenin, suvepäevasid. Selle raames pidin tegema seal soovijatele surfikoolituse ja kui hästi läheb, pidin ka ise surfata saama. No asjad olid vähemalt selleks tarbeks kaasas.<br />
Panime auto Reeda hõlma alla ja läksime ise üle kaatriga. Jube lahe kogemus, ma polegi merel sellisega käinud. Tuul muidugi ei puhunud, aga koolituse jaoks piisavalt. Seega said siis soovijad reedel oma triibud Rälby lahes ära tehtud. Ka päris hea koht surfamiseks. Või kas seal Vormsil üldse on halbasid kohtasid? Mulle tundub, et mitte.<br />
Ise ma tegelesin seal kohe korraliku korilusega, sest sellisel hulgal põldmarju ei saanud kuidagi kaldale edasi kasvama jätta. Keha vajas majustamist ja seda sealt juba sai.<br />
Et tuul ei puhunud ka laupäeval, siis tegi Marek meile Vormsi tutvustuse, sest ega ma siiani suurt saarel ringi kolanud ei olnud. Ilus, ilus ja puutumatu loodus, kõik lahed surfikõlbulikud. Võta või kinni võimalusest kolida sinna ja jäädagi. No ma veel hetkel eelistan Hispaaniat, aga mine sa tea, võib olla kolin ikka Vormsile, kui pensiuuni eani vastu pean. <br />
Ühesõnaga kukkus surfamine Vormsil kolinaga läbi ja puhuma hakkas siis, kui pühapäeval lahkuma hakkasime.<br />
Aga hea oli seal jälle tagasi olla ja ausõna ma sain seal koti peal külitada või õigemini võrkkiiges ja mitte midagi teha! Korralik suvine puhkus oli!Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-65570400129677238962014-08-26T00:59:00.001-07:002014-08-26T02:13:41.586-07:00"Hiiusurfi laager" 08-10.08.14<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWyiYw6EWQzxsOZ1GD03Ivvd04aYBQgDu77WDkxAa5LOF9zxYmoMKd1H-kyOxndibmUjbBdPz1A7YjdvC0l7vGbi-v3Pc0OBzE725RDTo9L9V0u0i51owPvmN3wqKDmag6MoD-e2LxoD6N/s1600/IMGP3869.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWyiYw6EWQzxsOZ1GD03Ivvd04aYBQgDu77WDkxAa5LOF9zxYmoMKd1H-kyOxndibmUjbBdPz1A7YjdvC0l7vGbi-v3Pc0OBzE725RDTo9L9V0u0i51owPvmN3wqKDmag6MoD-e2LxoD6N/s1600/IMGP3869.JPG" height="189" width="320" /></a></div>
Hiiusurfi laager- ma ei pidanud sinna minema või tähendab, et siis, kui tuul puhub. No jah, läks nii nagu alati, ehk siis teisipäeval näitas, et puhub, ostsime piletid, tegime võimalikud bronnid ja siis neljapäeval ei näidanud enam mingit tuult. Mingi imelik asi nende laagritega, et kui laager, siis ei puhu ja ega muidu ka ei puhu. Nii, et siis jah, leidsime ennast reedel Hiiust. Kodus oli ka muidugi niisama päris hea olla.<br />
Laupäeva hommikul seadsime sammud laagrisse. Sättisime telgi üles ja asusime laagerdama. Selle laagri kohta võib öelda, et kui tahad midagi teha, leia endale ise tegevust. Nii sai kambaga supitatud ja tuuletutes oludes lihtsalt edasi tagasi seilatud. Eks ma jändasin jälle selle suure komplektiga, sest kui oli soov liikuma saada, siis sellega seda ikkagi sai. Ma ei räägi siin glissamisest ega midagi, aga proovisin paute teha ja igaks setmeks juhuks sai mõned korrad nöörikat ka harrastatud, et kas nagu on jõudu, et see kaadervärk veest välja tirida. Tundub, et talvine sporditegemine on siiski oma jälje jätnud ja oli jaksu, et siledast veest puri kätte saada. :)<br />
Mõnus ilm oli ja harrastajaid vees rohkelt. Vanameister( et oleks kohe selge, see ei tähenda tema vanust, vaid seda, et ta on kaua surfiga tegelenud) Hardcore'ilt sai ka mõned etteasted palutud ja ega ta uhke ja kade poiss pole, näitas meile igast vigureid vee peal. Ma igaks juhuks nende nimesid ei hakka ütlema, sest meelde nende nimed küll ei jäänud.<br />
Laager oli tore, mõnede asjade üle, mida seal nägin, olen siiani hämmelduses, aga las need asjad jäävad minu enda teada. Keegi pole öelnud, et maailm ei peaks veider olema.<br />
Kontserdid olid taas ootuspäraselt head ja mõnus oli nende saatel rokkida.<br />
Meie järgmine päev viis meid hommikul Suureranda, kust lootsime vähe parematele tuule oludele. Alguses tunduski, et puhub, aga ei siiski. Tegime seal niisama tunnikese triibutamist ja läksime Kalanasse lõunatama. Mõnus koht ja mõnus olemine. Hiiumaal on hea!<br />
<a href="https://plus.google.com/photos/104756528777872738425/albums/6046956269641841873" target="_blank">Laagri pildid </a>Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-60733413452722303232014-08-25T02:43:00.002-07:002014-08-25T02:43:39.064-07:00"Kui ma oleksin..."26.07.14<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgReSlp_-s3HWp1bkJXbzX-G-NOYYFzENl3yHxEUUvqBc-lm8E4OB5qrN2C_ooQOj1K4N1rvxm2P96HQyTo57rYjWSmIrRxkGR1rO0Q-1F9ZfB-jV2PSdIKJChxxkEJ7LkwDeSevBglBk0T/s1600/DSC_4924_Vormsi_indrek_arula.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgReSlp_-s3HWp1bkJXbzX-G-NOYYFzENl3yHxEUUvqBc-lm8E4OB5qrN2C_ooQOj1K4N1rvxm2P96HQyTo57rYjWSmIrRxkGR1rO0Q-1F9ZfB-jV2PSdIKJChxxkEJ7LkwDeSevBglBk0T/s1600/DSC_4924_Vormsi_indrek_arula.jpg" height="400" width="262" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Foto Indrek Arula</td></tr>
</tbody></table>
Vormsi Surfipäevadel askeldamine oli tõeline väljakutse, kuid mulle meeldib inimestega tegeleda. Kõige toredam oleks muidugi, kui saaks selle kõige juures ise ka merel lustida.<br />
Esimene päev oli tuuletu ja ma ei hakanud aega raiskama selle peale, et minna niisama midagi vee peale tegema. Teisel päeval hakkas tuul puhuma ja kui ma siis nägin, kuidas Andrus ja kõik teised mööda täiesti siledat vett seilavad, siis tekkis ka suur soov minna.<br />
Andrusel oli kaasas 7,5 m2 puri ja 155 l laud. Ma pole veel oma elus nii suure purjega sõitmas käinud ja ma ei olnud üldse kindel, et ma seda üldse hoida jaksan. Otsustasin siiski ära proovida, sest kui ei proovi, siis ei saagi teada. Kaldaltstart oli oma moodi ettevõtmine, sest seda raskust ikka andis üles poole lükata. Õnneks oli laud suur ja eks see andestab kergelt kõik valesti tehtud sammud.<br />
Igal juhul sain ma laua peale ja trapetsisse. Otsad olid muidugi liiga pikad, aga ajasid asja ära. Ja teate, uskuge või mitte, aga see oli üliäge tunne, sõita niimoodi mõnusa kiirusega, samas rahulikult, üle vee, ilma, et puri närviliselt tõmbleks või teeks muid trikke. Jah ma tegin pöörded kõik üli ettevaatlikult, et mitte purje vette lasta, sest ma ei olnud taas kindel, et ma selle sealt vee koorma alt pärast kätte saan. Aga see sõidumõnu oli ületamatu. Tuul puhus ca 6 meetrit ja ma lihtsalt sõitsin seal edasi tagasi ilma mingi probleemita. Minu jaoks oli surfiüritus täiega korda läinud, sest sain ka ise sõita.<br />
Ega ma kauaks saanud vee peale jääda, sest pidin siiski täitma neid ülesandeid, milleks mind sinna kutsuti. Siiski tekkis õhtu poole veel vabasid momente ning, et sattusin rääkima fotograafiga, kes ka surfipäevasid nautis ja seal pilte klõpsis, siis saime kaubale, et ta teeb mõned võtted minu elu esimesest sõidust suure purjega. Tükk aega pole keegi pildistanud ka mu sõitmist, nii, et olin väga rahul, et selline mõte meil kahepeale tuli. Sõidurõõm oli muidugi tuhande kordne ja oleks ma vaid varemalt juba teadnud, et ma suudan sellise suurusega merel käia, oleks vist sõidpäevi rohkem, kui neid siiani on. Igal juhul leidsin ma enda jaoks mega hea komplekti, peab ainult vaatama, kuidas ma seda Andrusega jagatud saan.<br />
Info:<br />
Koht: Hullo laht, Vormsi<br />
Tuul: 5-6 m/sek<br />
Varustus: 155 l Mistral ja 7,5m2 Simmer<br />
Aeg: 1h Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-8509818317888788352014-08-25T02:22:00.002-07:002014-08-26T02:09:15.016-07:00"Vormsi Surfipäevad" 26-27.07<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggnSpWmgDehu91cwousOb2zSGUxeqR5ONzkhVhU2KUURsdxuN7RB1pQha6XhIu2DwUIh-WGwUCZ3gXYkg96fkB11kdnpWoqVA_Xi-dsq5MmrwqWr2706X-8OEM1wmwTMXNu4-Al5a76DPt/s1600/IMGP3067.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggnSpWmgDehu91cwousOb2zSGUxeqR5ONzkhVhU2KUURsdxuN7RB1pQha6XhIu2DwUIh-WGwUCZ3gXYkg96fkB11kdnpWoqVA_Xi-dsq5MmrwqWr2706X-8OEM1wmwTMXNu4-Al5a76DPt/s1600/IMGP3067.JPG" height="166" width="320" /></a></div>
Eestimaa on olnud alati mereriik ja meie mereäärne rahvas harrastanud
erinevaid merega seotud tegevusi. Samal ajal, kui suur osa Eesti
tublidest surfiharrastajatest võttis mõõtu Eru lahes ja Hiiumaa
laiumatkal, koolitati tuule usklikeks uusi usinaid surfareid.<br />
Üha enam populaarsust koguv surfamine on jõudnud koguda populaarsust
ka Vormsi saarel, kus üheks uudsemaks ettevõtmiseks võib pidada Vormsi
Surfipäevasid, mis toimusid saarel sellel nädalavahetusel( 26-27.07),
Olavipäevade raames.<br />
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:RelyOnVML/>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->Ürituse eesmärgiks oli pakkuda nii
Vormsi elanikele, kui ka saare külastajatele, võimalust õppida tundma purje- ja
aerulauaga surfamise võlusid. <br />
<div class="MsoNormal">
Huvi ürituse vastu oli üle ootuste suur ning kokku küündis külastajate
arv kuni 150-ni. Oma esimesed surfitriibud otsustasid teha 80 osalejat, kelle
vanus jäi kolme ja seistmekümne aasta vahele. Külastajaid oli üle Eesti, nii
Tartust,Tallinnast, kui ka naabersaartelt. Surfiseltskond oli kirev ja korraldajate
rõõmuks tõdeti, et kohale tuldi suisa perede kaupa, mehed ämmadega, naised
lastega, vennad- õed, sõbrad, sõbrannad ning paljudelt suudelt kõlas ütlemine:“
Kui kõik tuuakse koju kätte, oleks patt jätta proovimata!“.</div>
<div class="MsoNormal">
Kahe päeva jooksul said huvilised osaleda purjelauasurfi
teooriakoolitusel, kuulata näpunäiteid aerulaual surfamiseks, sõbraks
surfivarustuse ja tuulega ning mis kõikide jaoks kõige põnevam, soovijad said ise
merel surfata. </div>
<div class="MsoNormal">
Esimesel päeval ei olnud tuuletaat just väga lahke, kuid ka
purjele toeks olemine merel, on omamoodi oskus ning enamus osalejatest sai seda
hoolsalt harrastada. Surfitriibud ei jäänud siiski tulemata ja surfimaitse sai
suhu igaüks. Ka SUP-i ehk aerulaudadega seilamise vastu oli huvi suur ning
peale terve päeva kestvaid harjutussõite, said julgemad ennast õhtul proovile
panna lõbusal aerulauasurfi võistlusel. Lapsed näitasid nii mõnelegi
täiskasvanule silmad ette oma oskuste ja taibukusega, sest reeglites ei olnud
kirjas, kuidas võistlusrada läbida. Võta või aerulaud kaenlasse ja jookse. Seda
küll keegi tegema ei hakanud, aga muid lõbusaid võtteid nägi küll. Võistlustel
osales paarkümmend inimest ning kõige tublimatele jagati välja diplomid ja
auhinnad. Arvestust peeti laste, noorte ja täiskasvanute klassis. Välja jagati
ka eripreemia kõige nooremale võistlejale, kelleks osutus seitsme aastane
Vormsi tüdruk. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Võistlejate auhindade
eest kandsid hoolt O’neill, kalipso.ee, nael.ee ja Winestore OÜ.</div>
<div class="MsoNormal">
<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ürituse teiseks
päevaks oli tuul valla päästetud ning eilsed merel seisjad said tunda, mida
tähendab tõeline surfamine. Rõõmu ja lusti jätkus õhtu tundideni. Et osalejate
hulgas oli ka paar pillimeest, kes ei peljanud oma annet teistega jagada, said
kõik lisaks surfile, nautida ka imearmsat muusikat.</div>
<div class="MsoNormal">
Surfipäevadelt lahkuti
rahulolevatena ja suurte tänusõnade saatel ning kõlama jäi küsimus:“Kas
järgmisel aastal jälle?“</div>
<div class="MsoNormal">
Surfipäevade korraldajateks ja toetajateks olid Vormsi vald
ja Kultuuriühing, Pirita Surfikool, O’neill, kalipso.ee, nael.ee, <span style="mso-spacerun: yes;"></span>Winestore OÜ, Fansurf, Tafrix OÜ ja Atomic AD
OÜ. Kristat aitasid kohapeal vabatahtlikud Marek Tamm, Andrus Voolpriit, Elena
Burm, Kaie Allas ja Arvin Paju.
</div>
<br />
Minu jaoks oli see täiesti erakordne võimalus panna ennast proovile nii suure ürituse ettevalmistamisel, korraldamisel ja läbiviimisel. Kus juures, ma nägin ürituse toimumiskohta alles ürituse eelsel õhtul. Eks ma olin veidi ka närvis, sest ma ei osanud iial arvata, et kohale tuleb selline hulk inimesi. Purjelaua komplekte oli mul kaasas 9 ja 3 SUP-i lauda. Sellega oli vaja need 80 soovijat vee peale panna. Toimetasin eelregistreerimise järjekorra alusel ja korraga käis vees 9 inimest. Surfipäevad algasid teoorialoenguga, peale mida hakkasin 9 kaupa tegema kaldal praktikat ning seejärel said kõik tund aega vees ise harjutada. Olime veidi küll graafikuga jännis, sest peale igat vees harjutamist tuli uimed alt võtta, teha kalda praktika, uuesti uimed alla ja siis jälle vette. Õnneks jäi ära kalipsode selga ajamine, siis oleksime rohkemgi ajahädas olnud. Kõigele vaatamata tulime tõeliselt hästi toime ja otseloomulikult oli kõige toredam, kui tuldi eraldi tänama. Väga palju küsiti, et kas ma käingi mööda Eestit selliseid üritusi tegemas ja kõik soovisid järgmisel aastal jälle tulla. Jah, eks juba on väikeseid plaane, teha veel suuremalt, kuid eks elu näitab, mida järgmine suvi toob. Mina olen väga suure kogemuse võrra rikkam ja ma olen pannud kirja kõik märkmed, mida paremini või teistmoodi teha. Ja mind ei heiduta enam karvavõrdki suure rahvahulga ees koolituse tegemine ja inimeste juhendamine. Super lahe üritus oli ja ma pean tänama siin kohal Vormsi tegelast Marek Tamme, kes mulle sellise absoluutselt ägeda võimaluse andis ja mind sinna kutsus!<br />
Ja ma armusin Vormsisse, nii armas, imeliselt tore väike saar!<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<a href="https://plus.google.com/photos/104756528777872738425/albums/6041154040912397169" target="_blank">Pildid Vormsi Surfipäevadest</a>Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-72131935275199968932014-08-25T01:19:00.000-07:002014-08-26T02:08:04.060-07:00"Sõbrannad surfama" 19.07.14<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcrqFuQKxxXOac9tsidxvKELdUTScyfm5-W387q434jiMFY_S4tXyViEfYihswJT9j4Cke6zXxkFmRqFnZ7TBNbgAxeRqfnryyS1PfsCxwkpLC6GL1JRVwo4Q2V8_7V1g4ZE4laiKoPgwK/s1600/IMGP2816.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcrqFuQKxxXOac9tsidxvKELdUTScyfm5-W387q434jiMFY_S4tXyViEfYihswJT9j4Cke6zXxkFmRqFnZ7TBNbgAxeRqfnryyS1PfsCxwkpLC6GL1JRVwo4Q2V8_7V1g4ZE4laiKoPgwK/s1600/IMGP2816.JPG" height="211" width="320" /></a></div>
Moosin juba paar aastat üht sõbrannat, et tule ja proovi nüüd ikka ära surfamine ka, et kaua Sa käid selle kaikaga mööda niite palli taga ajamas. No nüüd siis lõpuks jõudis nii kaugele, et tuligi. Lahe selle juures oli muidugi see, et ta võttis oma korda huvilisi kaasa.<br />
Seega oli koolitusel korraga 9 inimest- 5 meest ja 4 naist, lapsed peale kauba. Tuult oli küll pisut vähe, kuid oma surfitriibud said kõik tehtud. Väga vahva koosolemine oli! Lisaks saime teada, et kui maatuulega ära kanduda, no nt Rootsi, siis saab sealt suveniire kaasa osta! :) Lapsesuu ei valeta!<br />
Kalipsodega varustas kalipso.ee. Tänud neile!<br />
<a href="https://plus.google.com/photos/104756528777872738425/albums/6038174155553812001" target="_blank">Pildid koolitusest </a><br />
<br />
<br />
<br />Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-61165841494442784112014-07-31T00:39:00.001-07:002014-07-31T00:39:33.424-07:00"Surfilaager" 12-13.07.14Selle suvine surfilaager oli minu jaoks täiesti teistmoodi ja eriline. Saab selles süüdistada vast ainult seda, et mai kuus instruktori paber taskusse sai. Paber paberiks, ega see kedagi koolitajaks tee, küll aga andis see mulle erakordse võimaluse olla surfilaagris mitte lihtsalt külaline, vaid hoopis tükkis tiimi liige. Kui midagi jäi segaseks, siis otse öelduna, mul paluti teha laagris surfiteooria algkoolitusi.<br />
Ma olin tegelikult üllatunud selle pakkumise üle, aga ka väga rõõmus antud võimaluse üle. Minu jaoks väga olulise tähtsusega sündmus.<br />
Valmistusin selleks, aga pean ütlema, et närv oli sees küll! Mitte iga päev ei ole vaja pidada loengut suurel arvul inimeste ees.<br />
See selleks! Olin laupäeva hommikul kl 9 krõpsti kohal, värske ja valmis väljakutseks. Vastu tulid laagri väravas väga uniste nägudega tegelased ja kulus tükk aega, kuniks saime pargitud ja sisse seatud.<br />
Sain veel ühe meeldiva üllatuse osaliseks, nimelt ulatati mulle korraldustelgist surfilaagri tiimi särk. No väga vahva oli eristuda. :).<br />
Enne koolitust otsisin rannalt sobiva koha selle läbiviimiseks, sättisin asjad valmis ja jäin ootama koolituse algust. Püüdsin endas kasvavat ärevust maha suruda.<br />
Kl 11.30 algavale koolitusele ilmus algselt üks huviline. Mis seal ikka mõtlesin, isegi sellele ühele tuleb koolitus teha, kui ta on kohale tulnud. Nii ma siis alustasin seal, veidi väriseval häälel ja kartlikult, mõeldes, miks nii vähe inimesi on. See tunne läks paarikümne minutiga mööda, sest selle jooksul kogunes koolitusele kokku üle 40 inimese. Päris suur ports. Koolituse lõpuks tundsin ennast juba täiesti vabalt ning viimane osa koolitusest möödus lihtsalt rääkides oma algusaja kogemustest, mida paratamatult enamus meist läbi elab. Naeru ja nalja oli palju!<br />
Millega ma laagrisse minnes kohe üldse ei arvestanud, oli see, et peale teoorialoengute andmist võib tekkida seal huvilisi, kes soovivad võtta eraviisilist õpet. No jah, sellega sai siis niisama tsillimise mõte maha maetud. Minu terve laupäev koosnes õpetamisest ehk siis lihtsalt öeldes töö tegemisest, mis lõppes õhtul kl pool 8. Siis ma enam ei jaksanud. Lõuna oli vahele jäänud ja õhtusöögist ma ei suutnud mitte enam loobuda. Hea dieedipäev poole liitri veega.<br />
Ärge nüüd kuskilt lugege välja kurtmist või nurinat, need olid lihtsad faktid ja tegelikult oli äärmiselt tore õpetada uusi huvilisi. Lisaks oli vahva see, et kõik, keda ma koolitasin, said kenasti selle pool viltuse maatuulega hakkama ning suutsid sõita tagasi kohta, kust nad alustasid. Nüüd olen ma pannud sõitma ka lisaks lätlastele, ühe ungarlase! :)<br />
Õhtul toimus veel üks teoorialoeng ning seejärel sai juba järgmiseks päevaks pandud kirja järgmised huvilised.<br />
Peale seda oli vabalt ja rivitult ja veetsin aega oma laagrisse kaasa võetud sõpradega, kes olid minu poolt suuresti unarusse jäetud. Õnneks saavad nad omale ise tegevuse leidmisega kenasti hakkama.<br />
Järgmisel päeval alustasin kell 11, kuid kuna puhus täiesti maatuul, siis otsustasin ohutuse mõttes koolituse merel ära jätta. Oleks patt oma sõnadele täpselt vastupidiselt tegutseda ja kui keegi arvab, et mis see siis ikka on purjelauaga maatuulega algajana sõita, siis uskuge mind, see pole mingi naljategu ja pigem tuleks sinna mitte minna.<br />
Nii ma siis hoopiski osalesin Martini koolitusel ja sain ise ka veidi teadmisi. Tore on selliseid professionaale kuulata. Mitte ainult spordist endast, vaid just tema isiklikest kogemustest ja kõigest põnevast, mis on juhtunud. Nt ma ei teadnud, et suurel kuumusel mastid väga kiiresti purunevad. <br />
Mis oleks surfilaager ilma isikliku surfita? Polekski nagu laager! Mu enda varustus jäi Roostal vette kastmata, sest tuult ju ei puhunud, aga minu õnneks oli mõni, kes käis ka niisama seilamas ja nii sain sõbranna Eeva käest tema asju paari triibu tegemiseks. Jah, õnneks tuli see gliss ka ära, kuigi oli selline veidi lahja, aga päev sai kirja pandud ja surfilaager märgi maha, kui surf ja mitte ainult laager. Jalad muidugi külmusid hetkega, sest vesi oli keset suve 6 kraadi soe.<br />
Korraldajad oskavad veelgi üllatada ja nii läksin koju väikeste meenetega surfilaagris toimetamise eest!<br />
Selle suvine surfilaager oli täiesti uskumatult tore ja mitte millegi üle ei ole kurta! Mulle väga meeldis kõik, kogu korraldus ja muu! Suured tänud nendele ettevõtlikele, kes seda kogu asja haldasid ja vedasid ja korraldasid!<br />
Absoluutselt täiesti fantastiliselt ülivõrdes tore! Aitähh, aitähh, aitähh!Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-56328568815508937172014-07-13T23:57:00.001-07:002014-07-13T23:57:11.110-07:00"Võimlemistund" 10.07.14Sain oma kullakallikese remondist kätte, no nagu uus! :)<br />
Täna oli vaja minna proovima, mida tähendab kirde tuul Kakumäel. Terve punt oli juba kohal, kui mina peale tööd laekusin. Andrus ja Allar olid veest väljas ennast päikese käes soendamas. Nende arvates pidin panema neljase purje, kuna tuul olla nii raju. No panin siis neljase kokku, kuigi mõtlesin, et parem üle viiene, kui neljane. No see selleks, kui raju, siis raju.<br />
Ma ei tea, mis muga viimasel ajal lahti on, armununud ei saa olla, sest see tunne on kestvalt juba viiendat aastat, aga ma kogu aeg unustan ja kaotan oma asju. Seekord siis avastasin oma rõõmuks, et uim, mida ma arvasin omal autos olevat, ei olnud seal mitte. No ma jõuan jälle selleni, et kontrolli, kontrolli, kontrolli ja ära lihtsalt arva! Lase terve tsekklist läbi pea ja puuduta igat eset, mida kotis vaatad ja millest mõtled.<br />
Õnneks oli Andrusel kaasas teine uim, mis sobis minu lauale ka. Panin siis selle alla ja läksin vette. Andrus ja Allar aitasid asjad mere äärde viia. Eks oleksin ka ise hakkama saanud, aga mis nad ikka tühjade kätega kõnnivad :).<br />
Esimene triip ja suht selge, et neljane oli täitsa vale valik. Okei, puhangus sain käima ja glissata ja vahepeal oli isegi üle, aga see polnud see päris õige ja hea tunne. Tegin siis veel mõned otsad ja mõtlesin, et lähen küsin oma õpilaselt tema viiese purje. Kuna tal oli sellega veidi raskusi, siis ta vahetas heameelega oma viiese minu neljase vastu. Oih, no muutus oli märgatav. Tõmbas korralikult ja isegi, kui oli puhang liiga tugev, siis oli uks lahti ja rapsimist vähem. Mu neljane puri on ikka hirmus närviline loom :). Tegelikkuses olid need sõidutingimused ikka täiesti haiged, sest lootust ühtlasele tuulele ei olnud. Mida ma õppisin sellel korral oli see, kui ruttu peab ennast aasadesse saama ja kui palju kiiremini nendest välja, et mitte selili vette kukkuda, kui tuul ei puhu. See oli üks korralik võimlemisetund, sest iga puhangu järel oli tuule auk, siis jälle peaaegu üle puhang ja jälle tuule auk. Eks mul sai peale poolteist tundi siiber ka sellest. Aga kuna glissi olin saanud, siis oli magustoit selleks õhtuks käes, olgu need olud siis sellised nagu nad on. Ja oma laud on oma, nii hea ja nii turvaline!<br />
Info:<br />
Koht: Kakumäe<br />
Tuul: 0-12m/sek<br />
Aeg: 1,5h<br />
Varustus: 4,0m2 Gaastra Manic, 5,0m2 RRD Evolution+ oma laud ja mingi "imelik" F2 race uim, selline raske ja kobakas :)<br />
<br />
<br />
<br />
<br />Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-41832552125888673602014-07-10T04:19:00.000-07:002014-08-26T02:01:07.463-07:00"Tüdrukuteõhtu" 08.07.14Kes ütles, et tüdrukuteõhtul peab linnas nalja tegema ja meesstrippareid kohale kutsuma? Väga meeleoluka ürituse saab teha ka mere ääres, õppides selgeks purjelauaga surfamise.<br />
Just seda need tüdrukud oma lastega tegidki. Täiesti vapustav õhtu!<br />
Tavapäratult lühikese koolituse järgselt on sündinud uued naissurfitähed! :)<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiq5doXGwo9o-oWWt2JrboPUHBad7i8m5mdz5n9lKAp_l3a8l8_WrF5ZyWF-jh77liG4kof0c4816qLrNHn1yUdqhALx4FYg6RVwFVyfwfSWnagPgAHbIy51e8Gdz2st0UWaT8n3J2OHuLo/s1600/IMGP2364.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiq5doXGwo9o-oWWt2JrboPUHBad7i8m5mdz5n9lKAp_l3a8l8_WrF5ZyWF-jh77liG4kof0c4816qLrNHn1yUdqhALx4FYg6RVwFVyfwfSWnagPgAHbIy51e8Gdz2st0UWaT8n3J2OHuLo/s1600/IMGP2364.JPG" height="131" width="200" /></a><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnMSC5AjxZnHIB8blR40x9LkRmwHVsT_H2koS0SI9VRiRhFKD7lpe7huGxSDEwhPgVauDVhw2EcM_5YhSNJtx0i5wai0GdSjruf2T12fn93zvvUIz-QnnbpQz2vsX8_1aemlxVUQw6HDBn/s1600/IMGP2393.JPG" height="131" width="200" /> </div>
<br />
<a href="https://plus.google.com/photos/104756528777872738425/albums/6034080015181679649" target="_blank">Pildid koolitusest</a>Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-66144330195895130502014-07-10T04:14:00.001-07:002014-08-26T01:59:40.029-07:00"Koolitushooaeg avatud" 06.07.14Koolitushooaeg sai minu jaoks avatud 06.07, kui viisin vee peale esimesi samme tegema 2 meesterahvast- Mareku ja Dimitri. Koolitus toimus Kakumäel ja olud meeste jaoks väga head.<br />
Poistest saavad tulevikus tublid merekarud, kui nad sama vapralt edasi harjutavad ja mine tea, äkki annab ansambel Regati solist Marek oma tulevase kontserdi just purjelaual! :).<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0ZZbW3JmSniI8ky0sUagLh3_VkPHW4m55GmVE1mxjfbZyyz9nNwuUUJfDhApm5cxCeU3IpW4kfnzRWN52lqflGZOMLK2S4Vdt2yOd_1tSk8qAOc5BfYVu_MJ9Y1IPSxkU5MAyi3vZU8A1/s1600/IMG_1081.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0ZZbW3JmSniI8ky0sUagLh3_VkPHW4m55GmVE1mxjfbZyyz9nNwuUUJfDhApm5cxCeU3IpW4kfnzRWN52lqflGZOMLK2S4Vdt2yOd_1tSk8qAOc5BfYVu_MJ9Y1IPSxkU5MAyi3vZU8A1/s1600/IMG_1081.JPG" height="150" width="200" /></a><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDsquRJYmolR5VIefXwDzmVZNQ3crqoiTPW2JS3flLXT1_zY0jkohutSZ_lXm7Zr9tldJPzEPxCHgh50qMEpc2XFq5frlmcVGmYqfdgRrasKo_JLSAHBl-cOQhvUPiQUk0DCJoef2DhXRO/s1600/IMG_1146.JPG" height="115" width="200" /> <a href="https://plus.google.com/photos/104756528777872738425/albums/6033372725273845361" target="_blank">Pildid koolitusest</a></div>
Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-47423434339878461162014-07-08T23:29:00.002-07:002014-07-09T05:03:14.031-07:00"Hooaja 2014 heategu " 03.07.14Eile, peale surfamist ja asjade kokku panemist, istusin autosse ja messisin Andresele, et saada infot, millal võin laua remonti viia. Koju minnes tassisin esmalt laua tuppa kuivama, et niiskus sügavamale laua sisse ei imbuks. Laud pesurestile, ots alla poole ja lahtise akna juurde. Hinges oli kahjutunne, aga ka mõte, et ikka juhtub, sinna pole midagi parata. Ja lõppude lõpuks ei tohi asjadesse selliselt kiinduda nagu mina seda teen. Vot siis ongi paha olla, kui midagi juhtub.<br />
Vahepeal olin saanud Andreselt vastuse, et võin juba homme laua tema kätte viia. Uhh, ma hingasin kergendunult!<br />
Hommikul panin laua autosse ja päeval toimetasin laua Andrese juurde. Eks ma raalisin oma peas mõtet, kust ma nüüd laua saan selleks ajaks, kui laud remondis. Lasin läbi pea erinevaid võimalusi ja otsustasin Piritalt laenutada, kui muud üle ei jää.<br />
Pean ütlema, et mul on igal aastal oma nn surfikangelane, lisaks minu enda Andrusele, kes mind kuidagi aitab, õpetab! Ja kuigi mu hooaeg on alles väga, väga alguses, siis ma võin juba kõlava häälega välja öelda, et sellel hooajal on selleks Andres Barabanov!<br />
Huvitav miks, eksju? Teate, kui Sa viid laua parandusse ja parandaja tunneb muret, millega ma sõidan, kui laud katki, siis see näitab ühe inimese väga suurt headust. Kui aga parandaja pakub enda isiklikku lauda sõitmiseks, siis see on nii uskumatu, et ma ei oska seda isegi kirjeldada. Ühesõnaga, ma olin südamest üllatunud sellise pakkumise üle ja otse loomulikult täiesti sillas, et mind nii palju usaldatakse. Ausõna, ma siiani tegelikult natuke ei usu seda, aga laud on minu käes ja mul ei jää sõitmata. Minu jaoks on see tõeliselt üllas tegu!<br />
Õhtul siis peale tööd ootas Püünsi.<br />
Tuul oli päris tugev ja mul oli kaasas ainult viiene puri. Panin selle siis nii planguks, kui sain. Aitasin teistel ka asjad kokku panna ja läksin vette. Võõras laud, on võõras laud ja tahab harjumist. Oma õpilastel ma ei luba künda vees, aga just seda sama ma ise natuke aega harrastasin. Käitub see freewaveikas ikka vähe teistmoodi, kui mu enda oma. Käima sain muidugi kiirelt, aga see va puri käis mul lippadi lappadi ja oli nii üle, et ma ei julenud suurt kiirust isegi mitte arendada. Sõber Urki oli just kaldale läinud ja kuna ma ei olnud sellel laual väga kindel, millega sõitsin, siis läksin nillisin Urmaselt tema Mistralit. Vahepeal ma muidugi selgitasin seda, mis purjedega suured mehed peal olid. No 5,3 oli! Naerukoht oli ka siis, sest mina olin oma viiesega ja meie kaalu vahe on umbes pool.Viisin teise laua kaldale ootama ja läksin nii huvi pärast veel proovima, et mis saab. Mistralit olen varem kasutanud ja see ei tundunud nii võõras. Tegin mõned väga ülepurjestuses triibud ja otsustasin selle komejandi lõpetada. No täna ei olnud minu päev ja eks see teadmine, et pole enda lauda käepärast, ajas kah vähe karva turri.<br />
Igal juhul sain ma siiski tunni seal edasi tagasi kolistatud ja ma olen siiralt tänulik, et mulle anti võimalus merele minekuks! Minu jaoks on sellel hooajal heategu 2014 võitja selgunud!<br />
Ja kui keegi veel ei tea, kes on Andres Barabanov, siis ma võin öelda, et ta on Eesti parim surfilaudade parandaja ja kui ma ei eksi, siis ka ainus ja kui Su laud läheb katki, siis ära hakka seda ise käkkima, vaid vii see spetsialisti juurde!<br />
Teda võib leida Mustamäe tee 44A, Tallinn, <br />
<table border="0" cellpadding="0" cellspacing="0" style="width: 670px;"><tbody>
<tr><td align="center" class="style30"><div align="right" class="style32">
<span class="style33"></span></div>
<br /></td>
<td align="center" class="style23"><div align="left" class="style33">
<a class="style34" href="mailto:andres@surfmaniac.com"> andres@surfmaniac.com</a>:<span class="style37">+3725207696</span></div>
<div align="left" class="style33">
</div>
</td></tr>
</tbody></table>
Info:<br />
Koht: Püünsi<br />
Tuul: 10-14m/sek<br />
Varustus: 5,0m2, 115 F2 freewave, 116 Mistral<br />
Aeg: 1hSurfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-39023309135574847712014-07-07T01:18:00.000-07:002014-07-08T23:21:58.973-07:00"Magusa päeva väga valus lõpp" 02.07.14Palju vett on sellest ajast merre voolanud, kui ma viimati surfamas käisin. Täiesti arulagedalt kaua aega! Aga mis parata, vahel nõuab tervis oma.<br />
Siin ma nüüd siis jälle olin- Püünsis. Sain oma asjad kiirelt rigatud ja siis teistele appi. Eks selle peale vähe aega kulus, aga pole hullu. Lõpuks saavad nad ilma abita hakkama.<br />
Täna oli täiesti minu päev, kohe nii minulik, et seda kaifi tunnet pole võimalik kirjeldada. Kõik oli paigas, iga ots nagu üli magus maasikas või tegelikult ülim kehaline ja emotsionaalne nauding. Seda ei juhtu iga kord, et kõik on nii ülivõrdes kuubis hea.<br />
Alguses esimesel triibul tundus, et jälle jääb täpselt pool ruutu purje puudu ja ei tule sõidust seda kõige paremat. Sõitsin madalasse tagasi ja andsin poomi otsast veidi järgi. Ma pole muidu selline eriline otsest järgi andja, vaid saan tavaliselt üles rigatud asjaga asja aetud. No nüüd siis proovisin. Ja see töötas, täpselt nii nagu ma oma tunnet just ennist kirjeldasin. <br />
Jah, ühe kägara panin ka, et oleks ikka täiesti kompu kõik. Paudid osad tulid, teised mitte. Aga see ei seganud seda head tunnet. Kiirus, ma arvan, oli ka selline, mida ma pole tavaliselt väga praktiseerinud, no ikka see va alalhoiu instinkt annab endast märku. Aga täna tundus kõik ületatav! Lisaks ma märkan või pigem ehk oskan mängida laual oma varvaste ja kandadega, et laud veest välja saada ja vee peale paralleelselt lendama saada. Uhh, see on nii uskumatu, kui tunned, kuidas laud reageerib. Varem ma ei osanud seda väga tähele panna, aga jah, olgu kiidetud see minu uus lauast kaaslane, kellega ma oma sõiduoskust olen kõvasti lihvinud. :). Kes see ikka lolli kiidab, kui mitte ise! Lolli all pean siis ennast silmas ja mitte oma lauda.<br />
Kui keegi räägiks tulevikku ette, siis oleks see surfipäev jäänud mulle meelde, kui väga hea päev. Kahjuks ei olnud mul võtta varnast ühtegi ennustajat ja nii läks see nii allamäge, kui minu surfikarjääri jooksul veel juhtunud ei ole. Õppetunnid võiksid olla vahel vähem valulikumad, kui see, mille ma sain. Kõik lendu lastud laused võivad nendele sobival hetkel ellu ärgata. Minu lause:" Kui ma Su laua ära lõhun, saad minu oma endale!", tuli mulle teisiti tagasi ehk siis jagajale endale võivad jääda jupid. Üks on nüüd väga kindel, jagaja minus on edaspidi surnud. :)<br />
Olgu siis öeldud, et samal õhtul palusin ma Andres Barabanovilt aega tema juurest läbi astumiseks.<br />
Kellele krt seda jama vaja oli ja kõikidel järgnevatel päevadel pidi puhuma, vot see ajas närvi mustaks!<br />
Info:<br />
Koht: Püünsi<br />
Tuul: 8-10m/sek<br />
Varustus: 5,0m2 ja 100l, 5,0m2 ja 118l JP<br />
Aeg:1,45Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-33610879348259066112014-06-29T08:22:00.000-07:002014-06-29T08:22:08.360-07:00"Võimalik ja võimatu Topu!" 14.06.14Kui meie seda imekaunist suve vaadata, siis kaob igasugune soov vette ronimiseks. Ei tea kas see tunne tuleb vanusega, aga no minu meelest on ikka täitsa jubedalt külm. No kirde tuul pole teab mis hea tuulesuund ka muidugi. Et Urki oli ennast Toppu sisse seadnud ja kiitis, kui hea soe seal on, siis otsustasime kõigele vaatamata seada sammud just sinna. Kl 12 päeval olime kohal. Jah, puhus, aga kuna tuli kenasti puhkemaja pealt, siis ei saanud kaldal arugi, kas ja kuidas puhub. Aga millised vee tingimused, ma polegi vist Topus nii siledat vett näinud. Täiesti perfekto!<br />
Panin siis sellel aastal esimest korda oma asjad kokku ja siirdusin vette. Vesi oli imetabaselt soe. Soojem, kui õhk ja see muidugi andis indu juurde. Milline siis see tänane Topu oli- selleks, et kaldale samasse kohta tagasi saada, tuli alguses päris kõvasti loovida. Seda ma oskan, nii, et see polnud probleemiks.<br />
Esimesel korral on nagu esimest korda alustamine, kõik on kuidagi valesti ja vajab sättimist. Ega ma päris heaks ei saanudki, aga nii palju siiski, et sõidumõnu tunda. Tuuleolud olid nii keerulised, et ausalt öeldes andis ikka pusida. Kord oli mu viiene täiesti vähe, nii, et vaata ise, kuidas seistes purje püsti hoida, siis jälle oli see nii rajult üle, et ma sõitsin täiesti uks lahti. Siis jälle auk ja jälle üle. Pole nii segastel asjaoludel seal sõitmas käinud. Iga otsa peal korra puhkasin, sest üle olemise hetkel ma trapetsis olla ei julenud, sest puri lihtsalt rapsis nii jubedalt. Ma ei nurise, sest esimese korra kohta sain siiski sõidetud ja glissatud ja ma olen rahul. Mille üle ma imestasin, oli see, et ma ei saa enam kinnastega sõidetud. Olen siiani ainult kinnastega sõitnud ja vot, enam ei saa. Ei ole mõnus poomist hoida ega midagi. Ühesõnaga viskasin need ära nurka! Kalipso on hea, soe ja mõnus ja 2 tunni jooksul ei hakanud kordagi külm, isegi peale seda, kui sisse käisin ja krae vahelt vesi sisse lahmas.<br />
Aga jutud käivad, et meil on ka juba suvi, nii, et ei saagi külm hakata!<br />
Info:<br />
Koht: Topu Puhkemaja<br />
Tuul: 7-12m/sek<br />
Varustus: 100l Firemove/ 5,0m2 Gaastra Pilot<br />
Aeg: 2hSurfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-18985825846979219072014-06-26T23:44:00.000-07:002014-06-26T23:46:10.236-07:00"Ametlikult atesteeritud purjelaua instruktor" 02.06.14Jah, nüüd on see tehtud! Tõepoolest!<br />
Tule julgelt koolitusele!<br />
<a href="http://purjelaualiit.ee/?p=9087" target="_blank">Eesti sai esimesed ametlikult tunnustatud koolitajad!</a>Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9141101249764102648.post-56809712958907934562014-06-19T23:41:00.002-07:002014-06-19T23:42:02.885-07:00"Isehakanud instruktorid kogunesid Varblas" 30.05-01.06.14<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Nüüd on see lõpuks käes- võimalus saada Eestis ametlikult surfiinstruktori staatus. Pole vaja matta välismaale uippu suuri tuhandeid, et siis Eestis koolitama hakata. Samas ma siiski mõtlen ka selle võimaluse peale veel.<br />
Sõitsin Epu juurde Varblasse esimest korda. Teel olles arvasin end eksivat olevat, sest ega mul siis nii udupeenet telefoni pole, mis teeotsa kätte näitaks. Tuli google omale mällu talletada ja selle järgi kohale saada. No tee numbrid ei vastanud küll sellele, mis kirjas oli ja eks see mind ka vähe eksitas, aga kohale ma sinna sain. Selline mõnusalt Hiiumaa ja kodu tunne oli. Enne pärale jõudmist haarasin omale tee äärest ühe piibelehe, et kevad ikka täies mahus kopsudesse tõmmata, oeh, oli vast uimastav ja hea!<br />
Olin esimene jõudja ja Epp kasutas kohe juhust ning pani mind toimkonda. Ega ma vastu ka ei olnud, maalaps nagu ma olen, mul käed asju tehes otsast ära ei kuku. Toimetamise käigus sai tehtud suppi, käidud imetlemas päeva vanust varssa, tehtud rabarberikooki ja seatud ennast Epu juures sisse.<br />
Riburada pidi jõudsid ka teised kohale. Tere Argo, Tarmo, Lise ja Jaano!<br />
Vahepeal jagas Epp meile õppematerjalid tutvumiseks ning siis algas testimine. Test vajas teadmisi erinevatest õppemeetoditest, suhtlemisest ja kõigest olulisest, mida üks koolitaja peab teadma. Ütlen ausalt, et kui ma poleks varemalt olnud tuttav inglise keelse materjaliga, siis oleksin olnud vähe jännis, sest need õpetamisemeetodid ja kõik muu oli selline teisejärguline, mis tuleb nii öeldes iseenesest ja millele ei pööragi tavaolukorras väga tähelepanu. Kõigele vaatamata mulle endale tundub, et läbisin testi kenasti, sest olin käinud just ka treenerite koolitusel, kus antud teemat käsitleti. Seega ei olnud asi võõras.<br />
Peale testimist kontrollis Epp vastuseid ja pidasime elava arutelu küsimuste ja vastuste teemal. Oli, mida arutada, sest läbi selle jõudsime erinevate koolitusi puudutavate kitsaskohtadeni ja teemadeni, mis on hästi, mis halvasti. Hilisel õhtutunnil loositi välja kõikidele järgmise päeva õppeteemad ning seejärel oli aeg minna kallistama tekki ja patja.<br />
Järgmise päeva hommik algas Jaano juhendamisel võimlemise ja metsasörgiga. Peale hommikusööki alustasime oma koolituspäeva materjalide ettevalmistamisega. Me kõik saime kehastuda instruktoriks ja algajateks õpilasteks. Mina sain teema, mida algajatele Eesti koolitustel ei õpetata ja ma pole seda teemat ka kunagi väga kellegile õpetanud, lihtsalt mõned juhised. Ja ma ei arvanud, et see isegi võiks üldse jutuks tulla ja nii ei olnud ma seda ka varasemalt ei väga lugenud ega jälginud, no edasijõudnute teema. Nüüd ma siis olin paraja portsu otsas, sest pidin esmalt enda jaoks kõik väga selgeks tegema ja siis alles sain hakata seda kellegile teisele edasi andma. Teemaks oli loovimine! Jah, ma olen ise väga kõva loovija, aga eks Sa anna see materjal edasi ka kellegile arusaadavas keeles. Ma alati valmistun koolitust tehes ja tavapäraselt kirjutan materjali läbi, et millest ja kuidas ma räägin, mida juurde näitan ja ega see kord polnud ka erinev. Väljaarvatud tõsiasi, et pidin ise selle asja õpetamise selgeks õppima. No närv oli sees, sest ega nalja sinna tegema ei mindud. Me kõik, ükskõik kui pikaealised koolituskogemused ka kellegil olid, võtsime asja väga tõsiselt. Meie koolitajate etteasted võisid alata. Tehti kuivatrenni ettenäitamist maal ja siis vees. Olime 5 tundi vees, kus õpetasime, õppisime, saime juhendeid ja tagasisidet. Tõeliselt konstruktiivne päeva veetmise viis. Jopedes ja mütsides oli muidugi suht naljakas surfata, aga vähemalt ei hakanud külm.<br />
Õhtusöögil arutasime taas kõik õpitu ja tehtu läbi ja loosisime välja järgmise päeva teoorialoengute teemad.<br />
Olin andnud Epule lubaduse, viia läbi väike venitusharjutuste treening. Peale õhtusööki oligi aeg selleks käes. See oli minu täiesti esimene kord ja ma pabistasin veidi. Mõtlesin, et kuidas ma mäletan kõiki harjutusi, mis ma olin kavasse pannud ja ega ma ei puterda. Harjutusi tehes sai endale selgeks, et aja jooksul, mis jäi harjutuste vahele, jõudis kenasti välja mõelda juba järgmise. Eks ma olin seda kava veidi kodus Andruse peal treeninud ka mõned korrad, aga no naljakas on kodus kõva häälega rääkida ja ise harjutusi teha.<br />
Tagasiside oli hea ja olen ka ise rahul, et millegi uuega jälle hakkama sain.<br />
Hilisõhtused tunnid veetsime Jaano poolt välja võlutud kitarrihelide saatel. Oli selline mõnus ja hea olemine.<br />
Hommik algas Lise juhendamisel võimlemisega, seejärel hommikusöök ja siis õppematerjali ettevalmistama. Olgu öeldud, et materjali omandamine käis Purjelaualiidu poolt tellitud ja Epu poolt ettevalmistatud õppematerjali alusel. Ei mingit isetegevust!<br />
Minu teemaks oli seekord õige surfikoha valik. Olen sellest palju rääkinud ja nii ei tekitanud antud teema mingit probleemi.<br />
Päev möödus taas olles instruktor ja õpilane. Peale koolitust saime tagasiside oma õpetamisele, oskustele, tegemistele. Ise sain lisaks palju infot, mida analüüsida. Oli põnev jälgida teisi koolitamas.<br />
Minu jaoks oli muidugi veidi veider olla koolitusel koos minu enda õpetajaga, aga kust need uued ikka peale kasvavad, kui mitte meie endi sulest!<br />
Ma olen igati tänulik selle ettevõtmise ja korraldamise eest, sest see andis mulle palju mõtteainet, kuidas asju veel paremini teha! Suur tänu EPL ja Epp Hunt!Surfipiigahttp://www.blogger.com/profile/08256156008574121551noreply@blogger.com1