Jaanide ajal kirusin ja vandusin ma ennast maa põhja, et ei olnud piisavalt tark teadmaks, et Hiiumaal puhub alati. No eriti kindel võib olla puhumises siis, kui asjad on koju jäetud. Sellel külastuskorral ei hakanud ma isegi mitte mõtlema, kas võtta asjad kaasa või mitte. Lihtsalt võtsin ja ma ei pidanud seda kahetsema.
Esimesed kolm päeva muidugi ei puhunud, aga iga oksa liikumine tekitas närvilisi võbinaid ja proovisin nendest siis üle olla erinevat sorti ajaviitmise võimalustega.Õnneks neid jagus!
Ja siis see oodatud tuul tuli, sellel viimasel päeval, kui pidime hakkama praami peale minema. Õnneks oli mulle selleks käiguks jagatud tarkust kohe nii suurel hulgal, et panin praami bronni alles õhtuks.
Egas muud, kui kiire hommikukohv naha vahele ja suund Suureranna poole. Selle minu poolt eriti armastatud koha suunas.
Olime kl 12 kohal, esimestena, suur ja tühi meri vaid meie kahe päralt. No oli ju emsaspäev ja eks surfarid käivad kah vahel tööl.
Ja puhus, no nii räigelt, et polnud mõtet viiesega punnima minnagi.
Panin siis neljase kokku ja läksin vette. Alguses tundus kuidagi vähe olevat, aga olen ju ka kõik viimased sõidud uks lahti ringi ajanud, nii, et pole ime, et neljasega tekib tunne, et pole piisavalt suur. Ei hakanud vaeva nägema viiese rigamisega ja nautisin seda aega, mis merel oli. Uh, küll on ikka hea, kui mõlemas otsas saab lihtsalt jalad maha panna, ei ole vaja vaeva näha ei pöörete ega mingi muu asja arendamisega. No eks ma proovisin ennast siiski arendada ka, sest tingimused soosisid seda igati. Ja uhh, küll oli ikka üldse väga hea, sest tuul hakkas selliselt rajutama, et ma oma neljasega sõitsin kah uks pärani ja pidin lendu minema. Pean muidugi taas oma lauda kiitma, sest kui ma varasemalt olin päris probleemi ees, et ei suutnud lauda vette tagasi suruda, siis selle vette tagasi surumine käib kuidagi lihtsamalt ja lendu tõusmine ei käi enam nii kergelt. Ja nagu ma olen ka vist juba varem öelnud, siis ma klapin oma neljase purjega jälle kenasti ja pole vajadust kiruda, et puri on närviline ja ei ole mõnus. Ühesõnaga oli 3 h väga head surfi ja ma olin lõpuks ikka sigaväsind sellest kihutamisest ja väljaväänatud jalg andis kah tunda. Totter on ära minna, kui tuul puhuma jääb, aga ei suutnud mina ega Andrus sellel korral seda tuult surnuks sõita.
Info:
Koht: Suureranna
Tuul: 10-15m/sek
Varustus: 4,0m2/100l
Aeg: 3h
neljapäev, 29. august 2013
esmaspäev, 19. august 2013
"Südamest surfi" 28.07-09.08.13
Kui peaaegu kuu aega ei ole sissekandeid tehtud, siis on väga keeruline meenutada, mis mingil ajal toimus. Panin nüüd pea tööle, vaatasin tehtud pilte ja lugesin peetud kirjavahetusi ja ehk õnnestub midagi ka kirja saada.
Kuu on olnud meeletult kiire ja kolme nädala jooksul olen võtnud omale mõned vabad õhtud, sest mingil hetkel ma tundsin, et ma ei jaksa iga õhtu tulla koju kl 11 ja minna järgmisel hommikul kl 8-ks jälle tööle.
Samas on see aeg olnud just täpselt selline, mis mulle meeldib- kõik õhtud mere ääres heade sõprade seltsis, harrastamas oma meelistegevust.
Aga panen kõik oma tegemised kirja, et ei peaks ise hiljem hakkama jälle meenutamisega otsast peale.
28.07.13- Annika algkoolitus Laulasmaal
29.07.13- Surf Kakumäel
30.07.13- Käisin ise Laulasmaal surfamas, aga sain täiega tuule tünga. Elukiire ettevalmistus ei aidanud ja tuul kukkus ära just selleks momendiks, kui vette jõudsin. Tegin siiski väikese tik-takitamise meenutamaks, millised olud on seal SPA juurest vette minnes. No ei ole midagi muutunud, kivid on endiselt sama koha peal. :). Aeg: 0,5h
01.08.-Käisin Püünsis. Kaasa võtsin just äsja alustanud Annika, kellele soovisin näidata Püünsit. Oli veidi karm õhtu, aga ta sai imekenasti hakkama.
Ise nautisin raju täiega, kuigi jah, tuleb öelda, et naudingu täiuslikkusest jäi puudu või oli pigem üle, iga otsa pealt üles korjatud rohutuustik, mis võttis korralikult hoo maha ja tegi sõidu keeruliseks. Muidugi oli viiene puri üle, aga kes see siis viitsib seda vahetama minna. Aeg: 2h.
03.08- Kelly ja Ele-Ly algkoolitus Laulasmaal. Peale koolitust puhus nii mõnusalt, et otsustasin võtta ühe suurtest laudadest ja harjutada nonplaning carve gybe. Kohe tund aega jutti lihtsalt seilasin ja proovisin. Tuleb kenasti!
Info: Aeg: 1h, varustus: RRD easy ride M(180L), Gaastra Pilot 5,0m2.
04.08.13- Maksimi algkoolitus Kakumäel. Lisaks osalesid koolitusel Surfikooli lohesurfiinstruktorid.
05.08.13- Surf Kakumäel- lubasin pühalikult, et ma enam sinna ei roni surfama, aga näe, olin jälle kohal ja ei olnudki kõikse hullem. Kui rullist välja sai, siis tagapool tuli gliss ka mõnusalt välja. Ei olnudki need lained nii jubedad, või ma siis hakkan lihtsalt harjuma. Tacki harjutamiseks üli hea.
Info: Aeg: 2h, varustus- enda oma.5,0m2 puri.
06.08.13- Lätlase Danise algkkoolitus Kakumäel
07.08.13 Danise koolituse jätk Kakumäel
09.08.13 Surf Püünsis-Meeletu burgaa ja taas valesti tehtud valikud. Alguses tundus, et viis ruutu on vähe, aga siis hakkas kuskilt sellise hooga tuult jagama, et peale tunni ajast vees möllutamist ja ülepurjestuses lendu, läksin kaldale asju vahetama. Selle aasta esimene kord neljase purjega. Päris hästi sobib kokku mu uue lauaga ja tundus parem kui siiani. No loodame, et koostöö hakkab sujuma. Kui päris ausalt öelda, siis oli ka see lõpuks üle, mis üle. Eks see maksis mulle kätte ka, sest kukkusin selliselt sisse, et väänasin jala pahkluust korralikult välja. Ega peale seda enam suurt sõidust välja ei tulnudki´, sest polnud võimalik jalale toetuda. Seekord olid kaasas juunis alustanud lätlane Jurgis ja Annika. Nende jaoks oli muidugi tuult ikka väga ja väga palju, aga kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks.
Aeg: 2,5h. Varustus- ikka enda omad
Nüüd olen meenutamisega nii kaugele jõudnud, et lõpetan siin lühikirjelduse ja alustan jälle pikkasid monolooge järgmistes peatükkides. Surfi on olnud kohe südamest!
Kuu on olnud meeletult kiire ja kolme nädala jooksul olen võtnud omale mõned vabad õhtud, sest mingil hetkel ma tundsin, et ma ei jaksa iga õhtu tulla koju kl 11 ja minna järgmisel hommikul kl 8-ks jälle tööle.
Samas on see aeg olnud just täpselt selline, mis mulle meeldib- kõik õhtud mere ääres heade sõprade seltsis, harrastamas oma meelistegevust.
Aga panen kõik oma tegemised kirja, et ei peaks ise hiljem hakkama jälle meenutamisega otsast peale.
28.07.13- Annika algkoolitus Laulasmaal
29.07.13- Surf Kakumäel
30.07.13- Käisin ise Laulasmaal surfamas, aga sain täiega tuule tünga. Elukiire ettevalmistus ei aidanud ja tuul kukkus ära just selleks momendiks, kui vette jõudsin. Tegin siiski väikese tik-takitamise meenutamaks, millised olud on seal SPA juurest vette minnes. No ei ole midagi muutunud, kivid on endiselt sama koha peal. :). Aeg: 0,5h
01.08.-Käisin Püünsis. Kaasa võtsin just äsja alustanud Annika, kellele soovisin näidata Püünsit. Oli veidi karm õhtu, aga ta sai imekenasti hakkama.
Ise nautisin raju täiega, kuigi jah, tuleb öelda, et naudingu täiuslikkusest jäi puudu või oli pigem üle, iga otsa pealt üles korjatud rohutuustik, mis võttis korralikult hoo maha ja tegi sõidu keeruliseks. Muidugi oli viiene puri üle, aga kes see siis viitsib seda vahetama minna. Aeg: 2h.
03.08- Kelly ja Ele-Ly algkoolitus Laulasmaal. Peale koolitust puhus nii mõnusalt, et otsustasin võtta ühe suurtest laudadest ja harjutada nonplaning carve gybe. Kohe tund aega jutti lihtsalt seilasin ja proovisin. Tuleb kenasti!
Info: Aeg: 1h, varustus: RRD easy ride M(180L), Gaastra Pilot 5,0m2.
04.08.13- Maksimi algkoolitus Kakumäel. Lisaks osalesid koolitusel Surfikooli lohesurfiinstruktorid.
05.08.13- Surf Kakumäel- lubasin pühalikult, et ma enam sinna ei roni surfama, aga näe, olin jälle kohal ja ei olnudki kõikse hullem. Kui rullist välja sai, siis tagapool tuli gliss ka mõnusalt välja. Ei olnudki need lained nii jubedad, või ma siis hakkan lihtsalt harjuma. Tacki harjutamiseks üli hea.
Info: Aeg: 2h, varustus- enda oma.5,0m2 puri.
06.08.13- Lätlase Danise algkkoolitus Kakumäel
07.08.13 Danise koolituse jätk Kakumäel
09.08.13 Surf Püünsis-Meeletu burgaa ja taas valesti tehtud valikud. Alguses tundus, et viis ruutu on vähe, aga siis hakkas kuskilt sellise hooga tuult jagama, et peale tunni ajast vees möllutamist ja ülepurjestuses lendu, läksin kaldale asju vahetama. Selle aasta esimene kord neljase purjega. Päris hästi sobib kokku mu uue lauaga ja tundus parem kui siiani. No loodame, et koostöö hakkab sujuma. Kui päris ausalt öelda, siis oli ka see lõpuks üle, mis üle. Eks see maksis mulle kätte ka, sest kukkusin selliselt sisse, et väänasin jala pahkluust korralikult välja. Ega peale seda enam suurt sõidust välja ei tulnudki´, sest polnud võimalik jalale toetuda. Seekord olid kaasas juunis alustanud lätlane Jurgis ja Annika. Nende jaoks oli muidugi tuult ikka väga ja väga palju, aga kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks.
Aeg: 2,5h. Varustus- ikka enda omad
Nüüd olen meenutamisega nii kaugele jõudnud, et lõpetan siin lühikirjelduse ja alustan jälle pikkasid monolooge järgmistes peatükkides. Surfi on olnud kohe südamest!
neljapäev, 1. august 2013
" Absoluutsest veepelgurist windsurfi fanniks"
Selle artikli kirjutan ma ühe oma keskmise õe, Kaie auks!
Ma olen alati olnud arvamusel, et mina olen see, kellele ei meeldi vesi, kellele ei meeldi vees olemine, kes ei oska ujuda, kes kardab paaniliselt sügavat vett ja kes ei taha, et tal pea märjaks saab.
Noh, pean mainima, et tänaseks päevaks, peale viite surfiaastat, ei meeldi mulle endiselt vesi ja vees olemine, aga see on muutunud talutavaks. Sama võib öelda paanika taandumise ja kevadel võetud ujumiskursuse kohta, aga märg pea pole endiselt miski lõbus asi.
Tegelikult võib öelda, et ma ei ole oma perekonnas ainuke, kellel need tunnused avalduvad, ise veel Hiiumaa lapsed, mereääres elanud ja kasvanud.
Aga ega see polegi kõige olulisem. Oluline selle kõige juures on see, et vaatamata nendele nn hirmudele, on võimalik nautida täiel rinnal tegevusi, mis on veega seotud. Ja minu arvamus on, et absoluutselt igast hirmust ja ebameeldivast tundest, on võimalik üle saada!
Ma ei saa ennast enam eriliseks pidada, sest 28.07.13 panin ma selle absoluutse veepelguri purjelauale ja õpetasin talle kõike seda, mida ma ise tohutult nauditavaks pean.
Ta on viis aastat jäginud kõrvalt mu tegevusi ja teinud selle kohta just mitte kenasid märkuseid. Ja isegi nüüd, enne koolitust, oli ta hirmus skeptiline. Ma lubasin talle märja pea kaitseks vannimütsi anda, aga loobuda juba pähe võetud mõttest ma ei lubanud.
Eks minu järjepidevus ja tõestada tahtmine viis ka lõpuks sihile ja ma sain ta oma koolitusele.
Ta ei olnud kuni lõpuni väga entusiastlik, aga kuulas hoolega, mis mul öelda ja näidata on. Ta oli viimase hetkeni daam ning tegi kuivamaa trenni kleidis.
Siis enam ei olnud valikut ja kätte jõudis aeg omale kalipso selga ajada.
Ega selles midagi keerulist ei olnud ja põhi mureks jäi ikka see, et pea saab märjaks.
Vette minnes ta ikka natuke tõrkus, aga eks temas on kah see miski jonn, mis minus, et alustatu tuleb viia lõpuni.
Ma ei hakka pikalt seletama, vaid ütlen, et tal kulus, liialdamata, viis minutit selleks, et puri veest kätte saada, võtta sisse sõiduasend ja sõita.
Jah, ta sõitis ja mitte s... rebase asendis, vaid puusad ees, lukus, hoides nr 7 asendit.
Kas tegu oli sündinud talendiga? Ma arvan küll, sest ma olen siiani täiesti üllatunud, et nii kiiresti on võimalik oma esimesed triibud ära teha, pöörded takka pihta.
Ta sai oma pea märjaks, sest sadas poolteise tunni jooksul ühe korra laua pealt vette, aga mis on põhiline, tema silmad särasid ja tema nägu kaunistas sama totakas naeratus nagu igat surfarit, kes on vee peal õnnelik.
Koolituse lõppakordiks võib nimetada Kaie lauset-
" Krista, miks Sa mulle varem ei öelnud, et see on NII LAHE!"
Ma olen alati olnud arvamusel, et mina olen see, kellele ei meeldi vesi, kellele ei meeldi vees olemine, kes ei oska ujuda, kes kardab paaniliselt sügavat vett ja kes ei taha, et tal pea märjaks saab.
Noh, pean mainima, et tänaseks päevaks, peale viite surfiaastat, ei meeldi mulle endiselt vesi ja vees olemine, aga see on muutunud talutavaks. Sama võib öelda paanika taandumise ja kevadel võetud ujumiskursuse kohta, aga märg pea pole endiselt miski lõbus asi.
Tegelikult võib öelda, et ma ei ole oma perekonnas ainuke, kellel need tunnused avalduvad, ise veel Hiiumaa lapsed, mereääres elanud ja kasvanud.
Aga ega see polegi kõige olulisem. Oluline selle kõige juures on see, et vaatamata nendele nn hirmudele, on võimalik nautida täiel rinnal tegevusi, mis on veega seotud. Ja minu arvamus on, et absoluutselt igast hirmust ja ebameeldivast tundest, on võimalik üle saada!
Ma ei saa ennast enam eriliseks pidada, sest 28.07.13 panin ma selle absoluutse veepelguri purjelauale ja õpetasin talle kõike seda, mida ma ise tohutult nauditavaks pean.
Ta on viis aastat jäginud kõrvalt mu tegevusi ja teinud selle kohta just mitte kenasid märkuseid. Ja isegi nüüd, enne koolitust, oli ta hirmus skeptiline. Ma lubasin talle märja pea kaitseks vannimütsi anda, aga loobuda juba pähe võetud mõttest ma ei lubanud.
Eks minu järjepidevus ja tõestada tahtmine viis ka lõpuks sihile ja ma sain ta oma koolitusele.
Ta ei olnud kuni lõpuni väga entusiastlik, aga kuulas hoolega, mis mul öelda ja näidata on. Ta oli viimase hetkeni daam ning tegi kuivamaa trenni kleidis.
Siis enam ei olnud valikut ja kätte jõudis aeg omale kalipso selga ajada.
Ega selles midagi keerulist ei olnud ja põhi mureks jäi ikka see, et pea saab märjaks.
Vette minnes ta ikka natuke tõrkus, aga eks temas on kah see miski jonn, mis minus, et alustatu tuleb viia lõpuni.
Ma ei hakka pikalt seletama, vaid ütlen, et tal kulus, liialdamata, viis minutit selleks, et puri veest kätte saada, võtta sisse sõiduasend ja sõita.
Jah, ta sõitis ja mitte s... rebase asendis, vaid puusad ees, lukus, hoides nr 7 asendit.
Kas tegu oli sündinud talendiga? Ma arvan küll, sest ma olen siiani täiesti üllatunud, et nii kiiresti on võimalik oma esimesed triibud ära teha, pöörded takka pihta.
Ta sai oma pea märjaks, sest sadas poolteise tunni jooksul ühe korra laua pealt vette, aga mis on põhiline, tema silmad särasid ja tema nägu kaunistas sama totakas naeratus nagu igat surfarit, kes on vee peal õnnelik.
Koolituse lõppakordiks võib nimetada Kaie lauset-
" Krista, miks Sa mulle varem ei öelnud, et see on NII LAHE!"
"Tuuletu ilma tegemised"
Vahepeal on viimasest isiklikust surfi korrast päris palju vett merre voolanud ja teeb suisa kadedaks, kuidas päris alustajatel piisab vähesest, et hea tunne kätte saada.
Et siis kuidas ma seda tean?
Eks ikka tänu sellele, et ma enamus õhtud oma vabast ajast istun mere ääres. Tegelikult võiks selle termini nimetada nüüdsest õige nimega ja öelda, et seisan puusast saati vees ja teen häälepaeltele trenni.
Nimelt on mul alanud, täiesti ootamatult, tõsine töötegemise hooaeg, mille käigus proovin kõik koolitusele sattunud kenasti veepeal sõitma saada. Ma ei kiitle suure arvu õpilastega, kuid püüan nende vähestega, kes olemas on, tegeleda põhjalikult.
Mind on õnnistatud eriti andekate õpilastega ja olen siiralt rõõmus nende tohutu entusiasmi üle, mille tulemusena nad suudavad kõik oma esimesel korral teha seda, mida peale üht koolitust teha vaja on.
Selle kõige toreduse eest olen väga tänulik Fansurfi surfiklubile ja eriti Margusele ja Ristole, kelle abil pole miski võimatu!
Ja teiega,Tiina, Katri, Evelin, Elena, Jurgis, Jaan, Lisanna, Kaie, Kelly, Annika ja Allar, on väga tore nautida surfihetki!
Merel näeme!
Et siis kuidas ma seda tean?
Eks ikka tänu sellele, et ma enamus õhtud oma vabast ajast istun mere ääres. Tegelikult võiks selle termini nimetada nüüdsest õige nimega ja öelda, et seisan puusast saati vees ja teen häälepaeltele trenni.
Nimelt on mul alanud, täiesti ootamatult, tõsine töötegemise hooaeg, mille käigus proovin kõik koolitusele sattunud kenasti veepeal sõitma saada. Ma ei kiitle suure arvu õpilastega, kuid püüan nende vähestega, kes olemas on, tegeleda põhjalikult.
Mind on õnnistatud eriti andekate õpilastega ja olen siiralt rõõmus nende tohutu entusiasmi üle, mille tulemusena nad suudavad kõik oma esimesel korral teha seda, mida peale üht koolitust teha vaja on.
Selle kõige toreduse eest olen väga tänulik Fansurfi surfiklubile ja eriti Margusele ja Ristole, kelle abil pole miski võimatu!
Ja teiega,Tiina, Katri, Evelin, Elena, Jurgis, Jaan, Lisanna, Kaie, Kelly, Annika ja Allar, on väga tore nautida surfihetki!
Merel näeme!
reede, 19. juuli 2013
"Essa ehk prognoosi usklik" 18.07.13
Tänast päeva kirjeldan sõnadega, et hakka või prognoosi usku.
Ma pole sellel aastal veel nii mitmeid kordi oma pilku erinevatele prognoosi saitidele visanud, kui täna. Muudkui kontrollisin, et mida teeb madal, mida emhi, mida dirham, mida wg, mida yrno. Ma otsustasin riskida ja sõitsin õhtul Püünsisse. Tee ääres olevad puud ei andnud just lootust ja ma mõtlesin juba, kuidas ma saan täna tõsise tuule tünga. No mis teha, tuleb ka selliseid hetki läbi elada, eriti, kui olla täiesti esimene, kes Püünsisse jõuab ja avastada, et polegi mitte kedagi.
Auto ust avades oli siiski mingi õhu liikumine juba olemas ja mõtlesin siis, et panen kõigele vaatamata asjad kokku ja lähen vette. Rigamise käigus nägin pealt, kuidas täiesti sile vesi hakkas hoogsalt võbelema ja juba ma nägin ka seda, kuidas tekkis kartulipõld ja sellest vähe suurem laine. Meri oli tuule jõul oma tegevust alustanud. Selle 20 minuti jooksul jõudis tulla teinegi surfar ja nii me seal kahekesi tõdesime, et täna puhub tuul nagu kellavärk. Täpselt nii nagu lubas, nii see ka peale hakkas.
17.45 vette astudes olin ma selle õhtu essa. Millega ma ei arvestanud, oli see, et yrno näidatud 10m/sekundis pidas paika ja ma julgen arvata, et tegelikult puhus isegi rohkem, sest mu viiene puri oli jälle üle.
Mis krt see siis nüüd lahti on, et ma ei suuda õiget purje rigada? Aga no kes see mulle ütlema tuli, et täna nii kõvasti jälle puhub. Mis seal ikka, kui üle,siis üle ja tuli rohkem puhata. Ja ma puhkasingi, jälle madalas, peale igat edasi tagasi triipu.
Siiski õnnestus tack täna paremini, kuigi ma nägin ka mõned korrad roppu vaeva, et puri veest kätte saada. Ja täna ma proovisin ka seda, milline võiks välja näha glissis gybe minek. No ma tegin neid muidugi seal madalamas otsas rohkem ja tõdesin, et selle laua peal polegi see ehk nii raske. Need proovi- korrad muidugi lõppesid kõik suure hooga puri vees, aga aimu ma sain, mis moodi laud käitub ja kui palju survet avaldada, et ta päris ümber ei läheks. Algus on tehtud ja ma olen rahul. Küll tulevad lõpuks need õiged sammud ja purje keerutamine kah.
Ja ma pole ju seda isegi veel kaldal läbi teinud.
Veestardi proovi tegin ka, aga pean selle enda jaoks uuesti läbi mõtlema ja selgeks tegema.
Peale tundi vees olemist läksin janu kustutama ja leidsin autost lihapiruka, mis oli eelmisest korrast sinna ununenud. Küll maitses hästi ja andis jõudu juurde!
Peale järgmist tundi nägin oma surfikaaslasi rannal asju kokku panemas. Mõtlesin küll, et tänaseks aitab, et olen väsinud ja läksin neid kaldale tervitama.
Selleks ajaks oli Püünsi juba veidi rohkem surfareid kohale meelitanud ja ka Virgo ilmus välja. Virgo tegi ka tüdrukutega tutvust ja otsustas Evelinile kaldaltstarti õpetada.
Mina otsustasin siiski veel mõned triibud teha ja selgus, et selleks ajaks oli tuul täpselt paras ja ma sain peale rasket rahmimist ka korralikult sõita.
Vahepeal olin poiks, mille ümber paar surfarit gybe harjutasid. No tegelikult on see päris nõme tunne, kui keegi ümber Sinu oma purjega vehib, eriti, kui pole kindel, kas nad manöövrit tehes püsti ka jäävad. Aga minu õnneks nad jäid ja las nad siis harjutasid, kui see neile sellisel kujul lõbu pakkus.
Ja taas kord pidin tõdema, et nii nagu prognoos lubas, nii ka juhtus. Tuul muutis täiesti suunda ja lihtsalt vaikis. Vaikis sama kiiresti, kui oli puhuma hakanud.
Mina sain oma surfiõhtu kätte!
Ja kodus, enne magama jäämist, tegin tutvust seni lugemata lektüüriga ehk siis avasin esimest korda endale tellitud RYA Advance windsurfingu raamatu selleks, et teha endale täiesti selgeks veestardi ja planing carve gybe tehnika. Mnjah, selles on veel lisaks laydown gybe, high wind/survival gybe, strap to strap gybe ja the duck gybe. Võta nüüd näpust, et millest alustada! :)
Aga alustame algusest!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: al.10m/ sek
Varustus: 5,0m2 ja 100 l
Aeg:2,5 h
Ma pole sellel aastal veel nii mitmeid kordi oma pilku erinevatele prognoosi saitidele visanud, kui täna. Muudkui kontrollisin, et mida teeb madal, mida emhi, mida dirham, mida wg, mida yrno. Ma otsustasin riskida ja sõitsin õhtul Püünsisse. Tee ääres olevad puud ei andnud just lootust ja ma mõtlesin juba, kuidas ma saan täna tõsise tuule tünga. No mis teha, tuleb ka selliseid hetki läbi elada, eriti, kui olla täiesti esimene, kes Püünsisse jõuab ja avastada, et polegi mitte kedagi.
Auto ust avades oli siiski mingi õhu liikumine juba olemas ja mõtlesin siis, et panen kõigele vaatamata asjad kokku ja lähen vette. Rigamise käigus nägin pealt, kuidas täiesti sile vesi hakkas hoogsalt võbelema ja juba ma nägin ka seda, kuidas tekkis kartulipõld ja sellest vähe suurem laine. Meri oli tuule jõul oma tegevust alustanud. Selle 20 minuti jooksul jõudis tulla teinegi surfar ja nii me seal kahekesi tõdesime, et täna puhub tuul nagu kellavärk. Täpselt nii nagu lubas, nii see ka peale hakkas.
17.45 vette astudes olin ma selle õhtu essa. Millega ma ei arvestanud, oli see, et yrno näidatud 10m/sekundis pidas paika ja ma julgen arvata, et tegelikult puhus isegi rohkem, sest mu viiene puri oli jälle üle.
Mis krt see siis nüüd lahti on, et ma ei suuda õiget purje rigada? Aga no kes see mulle ütlema tuli, et täna nii kõvasti jälle puhub. Mis seal ikka, kui üle,siis üle ja tuli rohkem puhata. Ja ma puhkasingi, jälle madalas, peale igat edasi tagasi triipu.
Siiski õnnestus tack täna paremini, kuigi ma nägin ka mõned korrad roppu vaeva, et puri veest kätte saada. Ja täna ma proovisin ka seda, milline võiks välja näha glissis gybe minek. No ma tegin neid muidugi seal madalamas otsas rohkem ja tõdesin, et selle laua peal polegi see ehk nii raske. Need proovi- korrad muidugi lõppesid kõik suure hooga puri vees, aga aimu ma sain, mis moodi laud käitub ja kui palju survet avaldada, et ta päris ümber ei läheks. Algus on tehtud ja ma olen rahul. Küll tulevad lõpuks need õiged sammud ja purje keerutamine kah.
Ja ma pole ju seda isegi veel kaldal läbi teinud.
Veestardi proovi tegin ka, aga pean selle enda jaoks uuesti läbi mõtlema ja selgeks tegema.
Peale tundi vees olemist läksin janu kustutama ja leidsin autost lihapiruka, mis oli eelmisest korrast sinna ununenud. Küll maitses hästi ja andis jõudu juurde!
Peale järgmist tundi nägin oma surfikaaslasi rannal asju kokku panemas. Mõtlesin küll, et tänaseks aitab, et olen väsinud ja läksin neid kaldale tervitama.
Selleks ajaks oli Püünsi juba veidi rohkem surfareid kohale meelitanud ja ka Virgo ilmus välja. Virgo tegi ka tüdrukutega tutvust ja otsustas Evelinile kaldaltstarti õpetada.
Mina otsustasin siiski veel mõned triibud teha ja selgus, et selleks ajaks oli tuul täpselt paras ja ma sain peale rasket rahmimist ka korralikult sõita.
Vahepeal olin poiks, mille ümber paar surfarit gybe harjutasid. No tegelikult on see päris nõme tunne, kui keegi ümber Sinu oma purjega vehib, eriti, kui pole kindel, kas nad manöövrit tehes püsti ka jäävad. Aga minu õnneks nad jäid ja las nad siis harjutasid, kui see neile sellisel kujul lõbu pakkus.
Ja taas kord pidin tõdema, et nii nagu prognoos lubas, nii ka juhtus. Tuul muutis täiesti suunda ja lihtsalt vaikis. Vaikis sama kiiresti, kui oli puhuma hakanud.
Mina sain oma surfiõhtu kätte!
Ja kodus, enne magama jäämist, tegin tutvust seni lugemata lektüüriga ehk siis avasin esimest korda endale tellitud RYA Advance windsurfingu raamatu selleks, et teha endale täiesti selgeks veestardi ja planing carve gybe tehnika. Mnjah, selles on veel lisaks laydown gybe, high wind/survival gybe, strap to strap gybe ja the duck gybe. Võta nüüd näpust, et millest alustada! :)
Aga alustame algusest!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: al.10m/ sek
Varustus: 5,0m2 ja 100 l
Aeg:2,5 h
Tellimine:
Postitused (Atom)