Õpi surfama! Windsurfi algkoolitused! +3725228018

Neljapäev, 11. oktoober 2012

"Kõik, kõik on uus... septembri kuus! 07.09.12

Selline väga tuntud lause kõlks, aga sobib ime hästi iseloomustamaks olukorda, millesse ma septembris ennast suutsin sobitada.
Nagu juba eelmises jutus kirjeldatud sai, siis tähendab see seda, et sättisin ennast soojale maale surfama.
Täitsa uued kogemused, täitsa uus koht, täitsa uued kombed ja absoluutselt täiesti uus äsja avatud surfiklubi!
Esimese päeva hommik algas kiire einega, millele järgnes tormijooks rolleritele ja seejärel surfiklubi otsingule.
Kilomeetri raadiuses leidsime 3 erinevat surfiklubi, mis said kõik läbi vaadatud ning seejärel siis tegime otsuse algselt küll plaanitud surfiklubi asemel teise, just äsja, selle aasta juunis avatud klubi kasuks.
Otsuse kasuks rääkisid järgmised asjaolud- väga sõbralik vastuvõtt, täiesti tutikas( 2012) varustus ja sobilik hind. Nojah, selgus ka tõde, et trapetsid, mis me kaasa vedasime, oleks võinud koju jääda, sest ka see oli laenutuse hinna sees. Et ma olin eelnevalt uurinud teisest klubist hinda ja sain teada, et see on 5.- euri per päev, siis otseloomulikult oli meil kasulikum enda omad kaasa võtta. Noh tutkit Fedja, seekord siis läks selliselt!
Klubi, kuhu ennast sättisime oli venelaste oma, nimeks Vetratoria.
Nagu juba öeldud, siis äsja avatud. Juhiks Slava. Tegime temaga diili nädalaks, mis läks maksma 160.- + 25.- kindlustus. Ja siis oli aeg minna oma asjade järgi ning uuesti mere äärde tagasi. Hakkas diil ju koheselt kehtima. Ja nüüd siis tuleb see ämbri koht ka, nimelt puhus seal pool saart ainult maatuul. Jaa, Te loete õigesti, ainult maatuul. Oh, jummelit küll, võttis alguses ikka jahedaks, sest vesi oli 3m kaldast juba üle pea, no vähemalt mulle. Aga ma olen ju paras jupike ka!
Slava kirjeldas klubi kodukorda ja peab ütlema, et see oli neil väga ja väga hästi organiseeritud. Põhiliselt oli see hea just selleks, et selle järgi nad alati teadsid, kas Sa oled parasjagu vees või mitte. Ohutuse koha pealt ikka ülisuper!
Et mitte tegutseda uisapäisa, siis alustasin uute oludega tutvumist minu jaoks tavamöödus laua ja purjega. Ja see kõik, kõik on uus tähendas ka seda, et ma sõitsin elus esmakordselt täiesti tutika RRD varustusega. Kohe nii uuega, et poom, mille omanikuks ma sain, võeti minu silme all pakendist lahti. Oo jaa, see oli minu jaoks igal juhul väga eriline. Lisaks siis see, et nägin oma elus esimest korda pruuni värvi purje. Mitte, et värv sõidaks, aga see oli huvitav ja tekitas hulgaliselt emotsioone.
Aga, et siis 120 l laud ja 4,7 m2 puri. Et seal on maatuul, siis see teatavasti tähendab, et kaldalt pole aru saada, kui palju tegelikult puhub. No kutid pakkusid ka seal huupi, et võib olla puhub 10m. Mhhh, siis oleks ju 4,7 nagu liiast või? Mis seal ikka, kui valik oli juba tehtud, siis tuli minna vette proovima.
Krt, see uus koht oli nagu esimest korda proovimine või oli mul siis lihtsalt väike hirm, et maatuul ja et, kuidas ma ikka hakkama saan. Ei julenud kaldast kaugele minna, aga eks Sa proovi maatuulega kalda all seilata, ikka veab kuskile eemale.
Õnneks sai siis ühe sammuga lauale ja paar meetrit eemal juba glissi. Uhh ja hetk hiljem tõde, et see 4,7 on ikka nii üle, et pole mõtet rohkem punnida.
Tulin kaldale tagasi ja vahetasin purje 4,0 vastu. Selle aja peale oli nähtavasti tuul veel tõusnud, sest uue katsega selgus, et ka 4,0 oli väga ja väga üle. No teadjad ütlesid, et puhangud on üle 15m.
Tore lugu siis ju! Laud oli läbinisti suur ja mina ilmselgelt liiga väike, et seda vees hoida ja ausõna, ma kartsin, et see võtab tuule alla ja viskab hooga üle tagumise otsa.
Eks ma siis pidasin vapralt 1.5 h vastu, aga siis sai küll jõud otsa, sest tuul oli hirmus pagiline ja ainsaks rõõmuallikaks oli absoluutselt sile vesi. Fenomen!
Aga kaldale pidi ju ka kuidagi saama. Mnjaa, ütleme nii, et see oli ikka väga kõva töö tulemuseks, sest tuul puhus täpselt nii, et kui Sa just kilomeeter eemalt tulema ei hakanud, siis täpselt õigesse kohta ei saanud. Oh neid suurel hulgal paute, mida tuli eelnevalt teha. Aga mis mind rõõmustas, oli see, et ma olin tegelikult terve suve Laulasmaal päris kõvasti seda va üles tuulde sõitmist harjutanud, nii, et ma tegin korrektse maandumise.
Rohkem ma sellel päeval vette ei läinud, sest lõpuks marutas ikka väga hullusti ja ma polnud kindel, kas ma ikka tahan kohe esimesel päeval ennast vigaseks sõita. Igal juhul oli mul nüüd maitse suus, kus juures veel eriti soolane, nii, et jäin lootma järgmiste päevade peale, sest tuule prognoos oli palju lubav.
Oeh, ma olin õnnelik! Tõeliselt hea hea valik surfamiseks!
Info:
Koht: Kefalos, Kos
Tuul: 12-18m
Varustus: 120l RRD Firemove, 4,7m2 RRD Voque, 4,0m2 RRD Voque
Aeg: 20 min.+ 1,10h

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Maatuul = sile vesi, fenomen ? :)
Tulevane (või oli see juba olevikus) surfitreener peaks siiski elementaarsed põhitõed selgeks tegema.

Surfipiiga ütles ...

To anonüümne 11.10- Ei saa päris hästi aru, millise põhitõe vastu ma eksisin või mida ma pole endale selgeks teinud, aga vaadates, mida tähendab sõna fenomen, siis ütleb wikipedia selle kohta järgmist- Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne). Et siis see, et maatuulega on sile vesi, ongi fenomen! Või sain ma Sinu püstitatud kommentaarist üldse valesti aru? :)

Anonüümne ütles ...

Kas sa maatuulega uppuda ei karda, on teiste jaoks elukindlustus tehtud, kellega sa surfamas käid, kes peavad laiba õhtul koju viima, süüdistatuna mõrvale kaasaaitamises?
Kogu aeg jutt, et ei jaksa, ja vaevalt said maale tagasi, ise ujuda ei oskagi.

Surfipiiga ütles ...

To anonüümne 13.10, 0.12- väga hea kommentaar :).Aga vastuseks nendele rohketele küsimustele- maatuul ei pane mind rohkem uppuma, kui seda teeks mõni teine tuule tüüp, sest uputakse ikka vees ja mitte tuule sees.Tänan,et mu teiste kaaslaste pärast muret tunned. Teistel pole tõenäoliselt nende enda elukindlustusega midagi peale hakata, kui mind on vaja kuskile laibana toimetada, ega nemad ju uppunud. Minu elu on kindlustatud :). Kuna ma maale tagasi ei uju, vaid püüan seda ikka alati oma laua ja purje kaasabil teha, siis ei ole ujumise mitte oskamine ka hetkel määrav. Seda muidugi seniks, kuniks mu asjad terved ja sõidukõlbulikud. :)

Anonüümne ütles ...

Sa pole ilmselt veel uime vastu veealust kivi pooleks sõitnud, ilma uimeta ei tüüri sa enam kuhugile. Kanna aere kaasas!

Surfipiiga ütles ...

to Anonüümne 14.10 23.36- Sul on täitsa õigus, ma ei ole tõesti veel oma uimesid kivide otsas pooleks sõitnud, õnneks! Aga ma ei ole siiani ka mitte ainsamat surfarit näinud, kes aerusid kaasas kannaks.:).Kus Sa surfamas käid, et siis ma tean, kelle käest neid laenata vajadusel? :)

Anonüümne ütles ...

Enamasti Nasval.
Ole terve!