Õpi surfama! Windsurfi algkoolitused! +3725228018

reede, 12. juuli 2013

" Mitu korda samasse ämbrisse" 07.07.13

Peale eilset pöördes päeva tahtsin ma kohe jälle uuesti tunda seda, mida tundsin. Plaanisin, et teen Püünsi õhtu. No siis jälle tundus, et tuul vajub ära ja pole mõtet nii kaugele rühkida.
Ja kuna kaks tarkurit arvasid, et selle suunaga pole seal nagu nii hea, siis otsustasin minna Kakumäele.
Mnjah, kui üks päev suudan teha absoluutselt väga häid otsuseid, siis teine päev seevastu võib osutuda tõeliseks luhtumiseks.
Ma ju sisimas teadsin, et Kakumäe ei ole mõistlik valik, sest seal on laine, selline rõve, mis mulle vastukarva kohe hirmsasti.
Aga taas kord, kui on tuldud, siis tuleb vette minna proovima.
Ütleme nii, et suund oli parem, kui siis, kui käisin Erna retkel, aga ikkagi mitte see päris hea ja no see laine, see ikka võttis hoogu kõvasti maha.
Jah, sain glissata küll ja ühelt lainelt teisele plärtsatada, aga see oli rohkem selline võitlus endast tugevamate jõududega, kus ma kohe mitte ei suutnud peale jääda.
Ja eks ma olin tegelikult vihane ka, et ise teisi kuulates oma päeva lasin tuksi keerata.
Rohkem ma ausõna samasse laine ämbrisse ei astu ja mõtlen hoolega läbi, kuhu ma sõitma lähen.
Seal on muidu ju väga mõnus, mitte ainsamat kivi ja suurepärane liivapõhi, aga vot, kuue seitsme meetriga viskab juba lainerulli, millega tuleb hakata võitlust pidama.
Võimalik, et ma naudiksin olukorda, kui ma seal hakkama saaksin, aga hetkel ma ei saa ja vannun kogu kupatusele alla. Andke mulle siledat vett või siis vähemalt üks korralik kartulipõld!
Info:
Koht: Kakumäe
Tuul: 6-7m
Varustus: Gaastra Pilot 5,0 ja RRD 100L
Aeg: 1,5h

esmaspäev, 8. juuli 2013

"Kõige kõige kõigem..." 06.07.13

Kui ma oleksin teadnud.... Kui ma oleksin teadnud...
Esmalt olin ma sõnatu, olen tegelikult siiani, sest nii raske on kirjeldada neid emotsioone, mis mind täna valdasid.
Otsus minna Püünsisse, otsus rigada üles viiene puri ja hakata proovima, kuidas mu uus laud tugeva tuulega toimetab. Kõik need otsused olid nii õiged, et pean päris tõsiselt ütlema, et minu jaoks on olnud see tänane päev mu surfikarjääri headuselt kolmas või, kui jätta välja mu esimesed sõidud, sõidu alustamised eelmise lauaga, siis on see mu karjääri üldse kõige, kõige parem päev. Minu jaoks on alanud tõeline surfiajastu!
Miks ma nii ütlen?
Ütlen seetõttu, et laud, mille ma endale soetasin, on nii perfektne ja täiuslik, et ma ei oskaks enam paremat soovida. Nende mõnede tundide jooksul, mis ma Püünsis edasi tagasi sõitsin, ei, ma kihutasin, nende käigus sain ma praktiliselt teise triibuga selgeks kõik selle, mida ma olin terve eelmise aasta teoorias lugenud. Absoluutselt kogu asend, laua veepinnale toomine, jalaaasades jalgadega mängimine, et laud oleks paralleelselt veega ja mitte nina taeva poole, kogu taglas endast taga pool ja teate mis, uks kinni ja mõlemad jalad aasas.
Jumal, kui lihtne on surfata, kui sinu all on selline laud!
Need toodrid, need tulid seekord nii kiiresti lähedale, et isegi mõte Aegnale jõudmisest tuli hetkeks kõne alla. Ma siiski seda veel sellel esimesel korral ette ei võtnud, aga sellise tempoga arenendes võib nüüdseks kõike juhtuda.
Lauale, trapetsisse, esimesse aasa, glissi, tagumisse aasa, see kõik toimus meetritega ja oi, kui hästi ma ennast tundsin, sest paljud, kes vees olid, tiksusid niisama. Hämmastav, kui suur vahe võib olla laual ja laual. Ma loodan, et ma seal oma ropendamisega kedagi ära ei hirmutanud, sest ei ole päris ilus, kui tütarlaps keset vett täiega ropendab, et täitsa persses, kui hea laud! Vabandust eksole, ebasündsate sõnade pärast, aga ma lihtsalt ei suutnud leida paremat viisi oma emotsioonide välja ütlemiseks.
Ja oi, kuidas ma väsisin, kohe selliselt, et ma peale igat edasitagasi triipu lihtsalt puhkasin. Ma ei tea, kas adrekas oli nii kõrgel või mis see oli, aga ma olin ikka täitsa läbi sellest kiirusest ja kihutamisest. Ja mu tackid, need tulid ka sellise tuulega välja. Alguses küll natukese kohmakalt, aga iga korraga järjest paremini.
Ja kartulipõld ei ole üldse nii põld, kui laud õigesse asendisse saada, ei põruta jalgu ära.
Oeh, ma olen nii üliväga rahul ja tänan jumalat, et ta lõi need keegid, kes on RRD laudade loojad, eriti minu laua oma! Ja ma tean, et 7-9m/ sek tuult, on kõikidest kõige parem vahemik, mida ma oma viiesega naudin! Täielikult minu päev!
Ma olen tõesti ülivõrdes rahul!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 7-10m/sek
Varustus: Gaastra Pilot 5,0m2. RRD Firemove 100 l
Aeg: 2,5h

" Surfarite ridade täienemine ühe lätlase lisandumisega ehk koolitamisehooaeg on avatud" 29.06.13

Lähen jälle veidi ajas tagasi ja räägin ühest tähtsamast asjast, seoses minu uue hooaja algusega. Siin kohal minu suured tänud sõbrannale, Jane Aluvele, kes kutsus mind liituma Fansurfi klubiga. Mõte tundus mõistlik ja kuna keegi pole rohkem soovi avaldanud minuga koostöö tegemisel, siis sai vastu võetud otsus liituda. Seega olen ma sellest hooajast alates ametlikult Fansurfi klubis tööl windsurfi algkoolituse instruktorina.
Minu põhikohaks on Kakumäel olev klubi.
Skeptikutele ja muidu halvasti arvajatele teadmiseks, et olen omapäi õppinud palju teooriat intruktorina töötamiseks ja  kasutan koolituste tegemisel juba teist hooaega RYA poolt väljaantud materjale.

Aga rääkides koolitustest, siis 29-ndal oli minu selle aasta esmane koolitus, mille käigus sai vee peal seilama pandud lätlane, nimega Jurgis.
Koolituse lõpuks suutis ta seilata soovitud suunas, oskas teha pööret ja kõike muud, mida koolituse käigus õppisime.Väga andekas õpilane!

" Uue kama proovipäev" 28.06.13

Polegi midagi väga kirjutada. Panin asjad kokku ja läksin proovima, mida uus laud endast kujutab.
Tuult oli imevähe, aga sellest piisas, et aru saada, et see laud õnneks kannab. Ma ei tea, miks ma üldse teisel arvamusel olin? Siiski on ta nii palju väiksem, et mugavustsoonist tuleb väljuda.
Ega ma ei viitsinudki väga tuuletus olus niisama seista, sest teatavasti on purjele toeks olemine tunduvalt raskem, kui puri sulle toeks on. Ja kohe päris esimesel korral ei hakanud enese edasiarenemist kah tegema. Siiski proovisin ära, kuidas on tacki teha. Jah, tuleb ennast kiiremini liigutada ja seista vähe rohkem masti lähedal, kui ma harjunud olin, aga kõik muu tundub suht sama olevat. Jah, jalgade tööd nõuab, aga seda ma juba teadsin! Ei ole hullu midagi!
Info:
Koht: Kakumäe
Tuul: kuni 3m/ sek
Varustus: Gaastra Pilot 5,0m2, RRD 110 Firemove
Aeg: 30minutit

kolmapäev, 3. juuli 2013

"Rigamise kunst" 19.06.13

Veidi ajas tagasi minnes, siis peab ütlema, et võtsin oma pisukese teadmiste hoolealla need samad tüdrukud, kellest minu blogis juba eelnevalt juttu on olnud.
Hoole all olemine on tähendanud nende ja minu jaoks seda, et juba enne, kui tekkis plaan nendele isiklik sõiduvarustus organiseerida, sai testitud nende teadmisi kõige selle kohta, mida merele minnes ja olles võiks teada. Ei hakka siin kohal sellest rääkima, kui teadlikud nad asjadest olid, kuid ütlen seda, et selle kontrolli käigus sai selgeks ka see, millist varustust nad võiksid vajada.
Seega, peale testimist, on nende varustus kohal, ristsed tehtud ja nüüd juba on järg jõudnud selleni, et mitte keegi teine enam, ei pane neile asju kaldale valmis, vaid nad peavad sellega täiesti iseseisvalt hakkama saama.
Mäletan, kuidas ma ise, oma uue purjega mässasin ikka päris mitmeid kordi, enne, kui sain pihta, mis moodi peavad otsad mastijala ja purje vahel käima. Mitte ei tahtnud see manööver mulle meelde jääda.
Nüüdseks olen valmis pea igat purje üles rigama v.a udupeened kammidega, aga õnneks on väga erinevate süsteemidega asju käest läbi käinud. Ja teadmine, mis mulle pähe raiuti, seisneb lihtsas lauses" Ükski ots ei tohi olla risti!". See teadmine teeb asja hulga lihtsamaks.
Rigamise koolituse tegime Tiina juures koduõuel, kus on mõnus muruplats. Harutasime kõik asjad pakendist lahti ja usin õppimine võis alata.
Midagi pean ikka veel ütlema, no on krdima ilusad purjed ja poomid, kohe kadedus tuli peale, mõeldes oma päevinäinud Piloti peale. Aga see selleks, küllap ma sõidan ühel heal päeval oma asjad ka sellisesse seisukorda, et vajan uusi. Aga seniks imetlen teiste omasid.
Kunsti harrastamisele kulus paar tundi, mille käigus tütarlapsed möllasid harutada lahti, kinnitada, harutada lahti, kinnitada, kuniks jäi enam vähem meelde, mis järjekorras, kuhu, kuidas ja mil viisil panna.
Ma imetlen nende tragidust ja mul on nende üle väga hea meel! Nad on tublid ja asjalikud!
Mere ääres näeme, kuidas kunsti tegemine korda on läinud ja kui palju üks mälu suudab talletada! :)