"Raju surf ja heina tegu" 27.09.2009

Esmalt kirun maa põhja selle, kes mõtles välja põiepõletiku, sest just seda ma kurjam põdesin. Mille tõttu läks mitte vähe häid surfi päevi aia taha. Olin juba hirmul, et ei saagi see hooaeg enam vette. Ja kopsutuberkuloos on ka vist maad võtmas :).
No igal juhul olid mul peas mõtted, et kas läheb hullemaks või läheb üldse ära.
Teadsin, et nädalavahetuseks lubab tuult ja nii sai reede õhtul ennast korralikult üleval peetud. Laupäeva hommikul peksti mind kl 9 üles ja käsutati autosse, sest oli ju vaja minna Toppu ja mitte Püünsisse, mis oleks iseenesest lähemal. Mõtlesin, et kui vesi on külm ja ilm kehva ja padi on paha ja tekk torgib, et siis haaran kaasa kaamera ja püüan miskit või keskit pildile püüda. Tee peal raalisin jälle oma purje valiku üle, aga et olen harjunud oma viiesega ja see tundub kergemini käsitletav, kui neljane, siis otsustasin, et kui 10-t meetrit ei puhu, siis lähen sellega.
Toppu jõudes selgus, et lubatud tuult väga polegi, aga ilm on päikeseline. Seega siis kiirelt kama kokku ja vette. Teised olid küll arvamusel, et viiene jääb paljuks, sest tuul muudkui tõusis. Aga eestlase jonn lõi välja ja nii läksin ma sellega vette. Ülejäänud kaader- Andrus, Taits ja Ülo jäid kaldale ootama tugevamat tuult. Veetase oli väga palju tõusnud ja nii sai suht kalda lähedalt kohe lauale ja minema. Kahjuks puhus tuul otse sisse, mis tähendas, et sõita tuli pidevas külglaines. Esimesi triipe tehes tundus, et ma pole ikka väga ammu nii aeglast surfi harrastanud. Surf võrdus köiel kõndimisega, tasakaaluks puri. Otsustasin samuti oodata, kuniks tuul tugevamaks muutub. Minu ja kõikide teiste õnneks hakkaski mingi aja pärast rohkem puhuma. Nüüd siis taas vette ja peab mainima, et mingil hetkel oli merel selline raju, et ma ei saanud enam aru, kas ma lendan või surfan, sest kiirus oli meeletu. Pautide tegemisest ei tulnud midagi välja, sest tuul rebis purje käest ja laine loksutas selliselt, et ei saanud aru ööd ega mütsi. Minu jaoks oli see esimest korda olla nii tugeva tuulega ja viiese purjega merel. Igal juhul olin ma lõpuks väsinud, sest nii kaua kuniks puri oli käes ja sõiduasendis, nii kaua oli kõik timm, aga kui see vette kukkus, siis vajasin kraanat, et see lainest kätte saada. Ei kujutanud ettegi, et üks puri saab nii raske olla. Lisaks oli Topus heina niidetud ja vette laotatud ja see tahtis vägisi kõik minu uime järel tolkneda. Mis tähendas, et iga triibu järel pidin purje vette laskma ja heina kokku riisuma. Järgmine kord võtan reha kaasa, siis ei pea riisumise tarbeks uime kasutama. See rikkus muidugi päris kõvasti sõidu mõnu, sest eks me kõik tea, mis moodi laud glissi läheb, kui heinapall uime järab. Veestarti ma proovima ei hakanud, sest vesi tundus ikka päris jäine, kuigi oli ilmselt 12 kraadi ringis. Paremal halsil vaevas endiselt jala tagumisse aasa saamine. Püüdsin seda korvata sellega, et läksin kaldale ja tegin aasa suuremaks. Muuseas, toimis küll :). Kus juures ilma jalaaasasi kasutamata ei oleks ettegi kujutanud sealset kihutamist.
Peale 3 tunnist naudingutega vahelduvat võitlust tunnistasin enda luustiku ja lihasgrupid ebapädevaks edasi tegutsema ja otsustasin asuda surfilaualt kaamera taha.
Tulemus on siin - http://picasaweb.google.com/kristakarik/SurfTopus27092009#
Tegelikult oli väga mõnus päev ja olen jälle rikkam teadmiste poolest, et võin oma viiese purje autost välja koukida ka suurema tuulega, kui seda on 8m/sek. Olen ikka kõvasti arenenud :)!
Infoks:
Koht: Topu
Tuul: 8-10m/sek, puhangud 12m
Aeg:3h

"Laupäeva surf" 19.09.2009

Kutsusin Margitit ka, aga no ta ei saanud tulla. Ega ma mingi pehmeke ka pole, seega panin oma kama kokku ja läksin üksi. Surfi juures on hea see, et tuule korral pole vajadust kaaslaste järele, sest need leiab alati vajadusel mere äärest. Jõudsin kohale 15.00 ajal ja nagu arvata võis, oli meri purjesid täis. Mõnus on seda kaugelt eemalt juba vaadata, soe tunne tuleb südamesse.
Olen oma Pilotisse selliselt kiindunud, et otsustasin selle igal juhul kokku panna, isegi kui see peaks liiast olema. Ei olnud üle, pigem oli vahepeal vähe ja siis liiga palju. Lisaks oli lainetus, mis polnud just kõikse meeldivam. Mere ääres kohtasin oma Dahabi tiimikaid, sai nendega veidi juteldud ja siis kiirelt vette. Esimest korda sain siis oma väikesest hirmust lahti ja kihutasin lootsi jaamast kaugemale. Ma ausõna pole siiani julenud väga kaugele seilata. Ei tea kas süüdistada enese alalhoiu instinkti või siis on tõesti vee ees ikka hull hirm. Igal juhul nüüd panin omale ristikese kalendrisse. Kui rääkida sõidust, siis peab ütlema, et mingi jama on mul paremal halsil sõites jala tagumisse aasa saamisega. Iga jumala kord kui õnnestub jalg aasa saada, on laua nina üleval tuules ja puri mul näos kinni. Mitte ei lähe ja aru ei saa, mis värk on. Samas on vasakul halsil sõites selliselt, et suudan juba starti tehes jala aasa saada. No eks ma pean veel õppima. Harjutasin taas ka veestarti, aga kaelast saadik külmas vees pole just väga mõnus olla :).
Mul tekkis ka seilates küsimus - kui paljud surfarid on kuulnud parema käe reeglist ja kas lohesurfaritele kehtivad samad reeglid või siis mitte? Igal juhul olin ma hädas seal, sest kogu aeg on tunne, et tahavad otsa ja üle sõita ja siis pinguta , mis kole, et mööda saada. Õppesõidumärgist pole ka kasu :).
Päeva kokku võttes võib siiski öelda, et täitsa mõnus oli!
Info:
Koht:Püünsi
Tuul: ca 7-8m/sek
Laud, puri: SBKT 122L, GP 5,0m2
Aeg:2,5h

"Unelm või tõelisus?" 04.09.2009

Taas kord Margitiga mere ääres mehkeldamas. Ja kus siis mujal , kui ikka võrratus Püünsi ookeanis :).
Et olime tema kamade kokkuvoltimise koolituse edukalt läbinud, siis saime need kenasti kokku ja kiirelt merele. Meri kubises tuldpurskavatest lohedest ja neid mõrvata püüdvatest rüütlitest, lisaks mõned meie tüüpi purjelaudurid, kellel küljes õppesõidusilt.
Tegelikult oli väljas ääretult kaunis päikeseline ilm ja puhus mõnusalt kena lõuna tuul, mis tegi küll sõidutrajektoori lühikeseks, kuid pakkus palju naudingut.
Paar tundi möödusid Margitile kaldalt starti ja õiget sõidusuunakurssi õpetades. Mingil hetkel ta arvas , et ta varustusega on kõik korrast ära, sest puri oli temaga pahuksis, peksis käes ja olevat teinud muid mitte õigeid asju. Võtsin siis tema asjad, sest mõtlesin, et äkki paningi rigades millegiga puusse. Sain ise kenasti lauale ja paar meetrit hiljem rippusin trapetsis ja glisseerisin. Minu vähene kogemustepagas ütles mulle, et selle varustusega on kõik täiesti korras, jalaaasad ainult puudusid, ei muud. Puri töötas väga hästi ja isegi trapetsiotsad olid väga õiges kohas. Nii ma siis Mannile ütlesingi ja ka seda, et sõidan veidi tema taga tema trajektooril, et siis näha, mis värk on. Ausalt öeldes sain suht kiirelt aru, et ta tegeleb nii karmilt üles tuulde sõitmisega, et ma ei saanud sedasi sõites enam isegi hakkama. Nii saime siis asjaoludele jälile ja asusime parandustöid tegema. Lisaks harjutasin oma olematut veestardioskust.
Suutsin üles leida ka maja suuruse kivi, mille otsa ma siis korralikult käna panin. Mingi ime läbi jäi uim täitsa terveks ja sain rõõmsalt edasi kihutada. Mingil hetkel hakkas päike vaikselt merre vajuma ja nii otsustasime, et on aeg lahkuda. Nagu ikka ei saa kuidagi pidama ja et olin pikalt unistanud päevast, millal saan täiel kiirusel päikeseloojangusse glissata, siis ei suutnud kuidagi veest välja minna. Oli minu unistuste õhtu - piisavalt tuult, suur päikese ketas merre vajumas ja võimalus kihutada otse loojangusse. Ütlesin Mannile, et teeme ühe otsa veel ja läheme siis ära. Ta oli rõõmsalt nõus, kuid, et tema kiirus oli 2 korda aeglasem kui mul, siis jõudsin selle aja jooksul teha 2 otsa. Loomulikult suutsin ennem lõppu ka ühe korraliku katapuldi teha ja seda seetõttu, et paremal halsil sõites ei saanud kuidagi jalga tagumisse aasa ja nii õnnestus kiiruse pealt kaotada tasakaal ja kogu kupatusega vette käia. No oli selge, et on aeg minema hakata, enne, kui veel miskit juhtub. Igal juhul oli vapustav sõiduõhtu ja ausõna surfikamadega on ka võimalik väga edukalt romantikat teha.
Ahjaa, miskit meenus veel. Tegelesin seal ka "Päästke Willy" operatsiooniga. Nimelt oli üks lohelaudur oma laua ära kaotanud merele ja ma käisin seda päästmas. Sain kenasti hakkama. :)
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: ca 7m/sek
Laud, puri: SBKT 122l, GP 5,0m2
Aeg: 2h

"Blondiinid udus" 03.09.2009

Blondiinid udus või siis kaks eriti tarka ja asjalikku naisterahvast Pirital Hawaii Surfis.
Sattusime Margitiga nii öeldes siis tema nn mitte töötava mastijala ja kogu taglasega sinna, et teha selgeks nendele absoluutselt mitte professionaalsetele töötajatele, et nende kaup on igati kehva ja et sellega võib vaid põldu künda ja mitte surfata. :). Jutt käib siis paar sissekannet tagasi tehtud isepingulduvast või siis Tomi keeles vändaga sunnik või varrega juurikas nimelisest mastijalast NS power XT-st). Mingil meile teadmata põhjusel suutis Jürx sellest mitte töötavast mastijalast välja võluda kõik rigamiseks vajaliku ja taglas, mis meiega kuidagi koostööd ei soovinud teha, sai kribinal krabinal rigatud. Oh imet, oh imet! Margit suri seal samas piinlikkuse kätte ja no mina olin sunnitud ka veidi häbenema.
Kuna selgus, et see kamp seal on siiski tõelised profid ja mitte niisama ninnu-nännu mehed, siis nad ei lasknud meil õnneks seda tunnet kaua tunda. Margit ärkas taas ellu ja taipasime küsida kordus trükki st rigamist, et siis see ka ise selgeks saada. Jürx ei olnud kade ja siin kohal saab vaid öelda, et meie kaks ei andnud isegi kohukese mõõtu välja. Blondiinidele udus soovitan edaspidi spordiala harrastades süveneda, milleks ja mis moodi varustust kasutatakse ja kui manuali lugeda ei oska, siis lasta teha see kellegil ette puust ja punaseks.
Ja mida ma ei saa lisamata jätta, on see, et kui Teil kellegil on mõni mure või probleem, siis Hawaii Tom aitab alati, no mind aitab :). Suured tänud talle ja Jürxile, kes kaks naisolevust teadjamateks tegi!
Samuti võtan tagasi oma sõnad toote kvaliteedi osas. Sellega nimelt on kõik korras! :)

"Kui p..-s siis p..-s" 31.08.2009

Puhus kurjam täiega ja oli lootust väga mõnusale surfiõhtule. Kui mina ja Margit Püünsisse jõudsime, oli laulupidu juba alanud. Pistsin nina autost välja ja uurisin, et mida see tuulepoiss teeb? Mürgeldas muuseas mis kole. Mõtlesin, et kas jälle on liiga palju, et neljasega peale minna? Margit teatas kohe, et tema vette ei lähe sellise tormiga ja , et mina olen ebanormaalne, kui lähen. No mul oli tõesti probleeme enda ja maa kontakti hoidmisega, sest tuul tahtis vägisi lendu viia, rääkimata siis purjega vee peale minekust. Siiski otsustasin, et kui siin juba olen, siis panen asjad kokku ja vähemalt lähen proovin, et mis ja kuidas.
Nii igaks juhuks pärisime veest välja tulnutelt ka nende purjesuuruste kohta ja vastuseid kuuldes ei tundunudki neljane suur. Aga eks katseeksitusmeetod (kas see on üks sõna või?) teeb asjad selgeks. Läksin siis merele ja püüdsin seal miskit ära teha. Tegin edasi tagasi triibu ja kuna see ei olnud üldse mõnus ja puri tahtis käed jälle otsast venitada, siis mõtlesin, et lähen pakun Margitile, et tulgu ja proovigu, et võtku minu puri ja enda laud. No ta arvas, et jätab täna vahele. Siis mõtlesin, et ok, et mis seal ikka, lähen siis sõidan veel ise, ehk saab kuidagi sõidumõnu kätte.
Saingi, täpselt ühe triibu jagu merele, sest tagasi triibutades arvas mu esimene jalaaas heaks lõpetada minuga koostöölepingu. Pidin selle tagajärjel peaaegu vette lendama, aga suutsin siiski tasakaalust kinni haarata ja laua vastu tuulde sõtkuda ja õnnestus pääseda ebameeldivast spa keskkonnast. Pean tunnistama, et lausa jube on ilma esimese jalaaasata sõita. Mõttes mõlkus õudusfilm"Mida sa tegid eelmisel suvel? Ja nii siis püüdsin meenutada ja sain elusalt kaldale, ei läinudki kaladele roaks.
Kahju oli muidugi oma lauast ja kadunud jublakast ja eks meelehärmi oli ka, sest vaja ju nüüd uus jublakas leida.
Siin kohal tänan sõpra Punamütsikest, kes kees üle headest ideedest. Aga kõikse lihtsam on muidugi võtta kõne sinna, kust laud pärit ja uurida olukorda. Ja otseloomulikult saab sealt kõik vajaliku, oska ainult õigesti küsida.
Aga sõidupäev ja tuju olid siiski rikutud.
Marjul käisin ka mitte vabatahtlikult, no sain õppetunni, mis marjaks ära kulus - vaata alati üle kamade kinnitused ennem vette minekut!
Info:
Koht:Püünsi
Tuul: ca 10m /sek
Laud/ puri: SBKT 122L, GM 4,0m2
Aeg:0,5h