"Kotermann" 27.06.12

Just, see sama tegelane on millegi pärast soetanud omale keset minu laua sisemust elukoha ja hakkab kaunikesti tunduma, et ta ei kavatsegi sealt lahkuda. Eks ma veel mõned korrad vaatan, et kuidas ta käitub ja kui see viitab sarnastele nähtudele nagu seda oli täna õhtul, siis läheb laud koos Hr Kotermanniga müüki.
Mitte, et me alati süüdistame oma oskamatuses asju ja mitte iseendid, aga nii on ju lihtsalt lihtsam.
Et millest ma siin siis nüüd jälle halan?
Tuul puhus, eks, olete nõus? Ja ilm oli ka nagu enam vähem normaalne, kui selleks saab nimetada 14 kraadist sooja, juuni lõpus? Ja meri oli olemas ja tegelikult ei viidanud mitte miski sellele, et merel võiks olla minu jaoks krdima suur laine ja lisaks nii lollakas suund, et sõidust ei tule midagi välja. Seekord ma räägin ikka tõsisest sõidust, mitte mingist "plikade harjutamisest" peegelsiledal veel, tuuletutes oludes.
Läksin suurte lootustega mere äärde ja vette ja püüdsin kõiki teada ja mitte teada olevaid kive vältides madalikest kaugemale saada ja siis, seal kohe päris kaugel, avastasin ma, et laine on ikka selline, et ilma normaalsel kiirusel kihutades pole võimalik laual püsti jääda, sest see lihtsalt lükkas mind kummuli.
Ja üldsegi, ma ei tea, kas need vaikse ilma harjutamised on mind nõrgaks teinud, või siis on mulle raamatutarkus pähe hakanud, aga vot ei tule enam mul enda lauaga see sõitmine välja. Laud istub nii raskelt vees ja ei lähe üldse käima ja mina siis püüan seal kuidagi kogu oma teadmise natukest rakendades midagigi ära teha. Trapetsiotsad oleks nagu õiges kohas, sest kätel on kerge olla, aga kõik muu tundub liiga suur, liiga kohmakas ja paha.
Ja siis muidugi Kristjan kiidab ka takka, et Sinu kaalu juures ei saagi Sa sellega normaalselt sõitma. Aga ma ju ometigi sõitsin eelmisel hooajal või mis asi see siis tegelikult oli?
Tegelikult olin ma vees ikka tunnikese ära, enne, kui ma loobusin ja ei saa ka mainimata jätta, et mu õhtu läks siiski korda, sest ma sain keset neid kummuli keeravaid laineid tacki tehtud. Ojeee, ma juubeldasin täiega, sest harjutamine teeb meistriks ja seda meistrihakatist on juba natike tunda! Jah, väike võitlus siiski käis, et laud õigesse sõidu suunda saada, aga nagu öeldud, sain hakkama ja sisse ei kukkunud!
Ja mulle ei meeldi see lääne suund seal ja salakavalad kivid, mis teevad mind väga ettevaatlikuks, aga muidu on Laulasmaa lihtsalt võrratu koht!
Pärast asju pakkides sai veel pikalt arutatud minu laua teemat ja tundub järjest rohkem, et mul on vaja väiksemat, mis mõeldud kihutamiseks ja olemas olev on siis lihtsalt harjutamiseks, isegi, kui Kotermann välja ei koli, sest müüa ma teda lihtsalt ei raatsi ja harjutamiseks on ta siiski parim võimalikest!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 7-10m/sek
Varustus: 5,0m2 Gaastra Pilot ja enda 122l Starboard
Aeg:1h

"Tahtmine on taevariik..." 21.06.12

Igakord ei kehti ütlemine "Tahtmine on taevariik, saamine on iseasi". Vahel võib minna selliselt, et tahtmine on taevariik ja saamine sünnib!
Täna just nii läkski!
Olen hakanud aja kokkuhoiu mõttes riietuma kalipsosse juba kodus, et kiirelt kohe peale tööd Laulasmaale kohale jõuda ja vette saada. Läks küll selliselt, et purje rigades tuli jutelda juhuslike inimestega, kes tundsid surfi vastu huvi, kuid see aeg pole raisatud, kui inimesed lõpuks ka ise proovima tulevad.
Ühesõnaga õnnestus mul siiski kõigele vaatamata kella seitsmest vette saada.
Algselt tundus, et tuleb üks rassimise õhtu, sest tuult kippus väheseks jääma, aga õnneks oli see eksiarvamus ja seda oli siiski harjutamiseks piisavalt.
Ma räägin kogu aeg harjutamise juttu, aga ma ei saa sinna ka miskit parata ja pean siin kohal tänama oma tuttavat surfarit Punamütsikest, kes juba 3 aastat tagasi ütles, et käi rohkem vaikse tuulega harjutamas, siis tulevad oskused.
No, ma võtsin teda nüüd alles kuulda ja seda ka tänu sellele, et ma ise suure ringiga sellele mõttele jõudsin.
Ei saa ju kohe lambist kõikide teiste tähelepanekuid tõepähe võtta.
Tänasesse menüüsse kuulus mul taas fast tack, clew first position, jibe ja tamtararaaaaa ja trummipõrina saatel alustasin clew first beachstardiga.
Lisaks kõigele ma käisin umbes kilomeeter alla tuult ära kandunud tüdrukuid õpetamas ja sain tagasi vastu tuule kurssi harjutada, sest meie surfikool rannas, asus täpselt vastu tuult ja mina ei hakka ju ometi sellist jalutuskäiku ette võtma.
Ütleme nii, et oli päris huvitav siksakitada ja tackitada ja teha kivide vahel rajasõitu ja jõuda selle tulemusel täpselt soovitud sihtpunkti.
Selle peale ma muidugi marssisin veest välja ja kõndisin otsejoones Kristjani ja Andruse juurde ja ütlesin lihtsalt: "Kiitke mind nüüd, sest ma olen ju jube tubli!". Nad jah konstateerisid fakti, et ma ei olnud sammugi kõndinud. Ma ise olin ulme rahul oma juhtimise tehnikaga ja sellega, et tegelikkuses sain selle käigus ikka kümneid kordi tacki teha.
Rohkem ei hakanud ma nii eemale seilamisega vaeva nägema ja tegin oma harjutusi kalda all edasi.
Kristjan näitas clew first beachstarti ja siis oli kord minu käes selle tehnika kallal järama hakata.
Esimene kord läks aia taha, sest ma ei saanud lauale ja üldse mitte aru, mis suunas see laud olema peab ja kuidas täpselt puri käes. Teine katsetus lõppes purjega vees peale lauale saamist, sest ma ei taibanud õigel ajal purje keerutada õigesse suunda. Kolmanda katse pidasin ma vapralt vastu ja see tuli välja, küll suuresti laual kõikudes ja tasakaalu hoides. Neljandaks korraks olin ma aru saanud, millal purje keerata, kus jalgu hoida ja kuidas üldse manööver peaks välja nägema. Jah, ma olin väga rahul! Eriti rahul muidugi siis, kui Kristjan kiitusega kitsi ei olnud, sest tema meelest on minu pingutused hakanud vilja kandma.Ma kontrollin purje paremini ja minu tasakaal ja laua juhtimine on kõvasti paranenud.
Ta küll muidugi mainis, et kui ma siiani olen teinud umbes 100 tacki, siis oskamiseks tuleks neid teha 500.
Nii, et nagu Te aru saate, siis mu harjutused vees jätkuvad, sest peale selle 400 tacki tuleb veel lisaks ilmselt samas koguses jibe ja muid asju teha, et need lõpuks muskli mällu talletuksid. Ja vot siis, siis lähen ma neid tugeva tuulega proovima, ja ilmselgelt ma ei saa siis nendega hakkama, sest kõva tuulega käivad need kümme korda kiiremas tempos. Aga nagu öeldud, üks sammuke oskamisele on lähemal!
Jah, ma olin tõeliselt rahul tänase õhtuga ja üldse, kui ilm on nii võrratu, siis tuleb seda ära kasutada!
Küll on hea, et ma olen rõdukas, sest vastasel korral oleks mind peale tööd tabanud ilmselgelt muruniitmine või mõni muu tegevus, mis ei lase hobiga tegeleda.
Tahtmine on taevariik ja saamine tuleb, kui väga tahta!
Ja muuseas tuleb öelda välja tõde, et ma olen sellel hooajal surfanud juba rohkem, kui eelmise hooaja mais ja juunis kokku!

Kõige tähtsam muidugi on  selle asja juures see, et ma ei pea krt kaldal ootama, et tuul puhuma hakkaks!

Ja õhtud peale surfi on lihtsalt võrratud!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 4-5m
Varustus: 122l/ 4,0m2
Aeg: 2h

"Õhtud ei ole vennad" 20.06.12

Ei ole vennad ja ka mitte õed!
2 väga head surfipäeva möödusid mul teisi kohustusi täites ja nii jäi sellel korral kihutamine ära. Sellest on küll kahju, aga vahel on vajalik ka lapsevanemaks olemine isegi siis, kui laps juba suur ja omapäi tegutseb.
Tegelikult lubas ka tänaseks päris norm tuult ja nii otsustasin, et panen oma viiese kokku ja ehk õnnestub mõned glissitriibud ka saada.Panin lauale isegi õige uime alla, et ikka oleks kindel, et päev korda läheb.
Sain siis kaldalt lauale ja minema ja sõitsin kohe päris kaugele ära, et poleks mööda kive kolistamist ja saaks rahulikult sõita. Sain ma siis jee, täpselt nii natike jäi puudu, et saaks korralikult käima. Proovisin veel ja veel, aga no kui ikka tuult ei ole, siis pole midagi teha. Läksin siis kirudes kaldale, panin lauale tagasi kivides kolistamise uime ja hakkasin jälle tegelema oma igapäevaseks saanud harjutamisega.
Viiene oli selle jaoks muidugi veidike suur ja olud olid ka veidi teised ja peale esimest tacki, mida püüdsin vähe suuremates lainelastes teha, käis puri sisse ja sinna mu tack läkski. Ma olin jälle tagasi alguses nagu poleksi olnud neid mitmeid harjutamise päevasid. Motivatsioon kukkus nulli.
Õnneks ma tean, et see üks kord ei ole mingi näitaja ja sellepärast ei tasu veel asju pooleli jätta. Ja ma siis proovisin edasi. No tuli vähe paremini, aga sai selgeks ka, et erinevad olud nõuavad erineval kiirusel tegutsemist!
Jah, võimalik, et ma ei viitsinud täna ka eriti pingutada, ja nii ma siis suundusin hoopis teisi juhendama.
Poolteist tundi vees möödus kiirelt!
Aga ma ei olnud tänasega üldse mitte rahul, võimalik, et mu ootused olid liiast!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 5-7m/sek
Varustus: Gaastra Pilot 5,0m2 ja 122l Starboard
Aeg: 1,5 h

"Kadaka surf" 17.06.12

Ega ma väga ei viitsinudki kodust välja minna, sest eelimisel päeval 8 tundi mere ääres viibimist andis küllastustunde. Siiski käis peast läbi mõte, et harjutamiste vahepeal võiks ju endale ka kihutamist lubada ja seda pidi prognoosi kohaselt piisavalt saama. Oli karta, et ehk tuult liigagi palju.
Et minek kohe väga hommikusse ei jäänud, siis otsustasin siiski mineku kasuks.
Seekord siis olid pundis Andrus, Taits, Airi, Fred ja Piret ja minek Toppu või peaks ütlema Topule või Topusse? :)
Igal juhul me läksime.
Jah, puud olid maani lookas ja sain juba enne kohale jõudmist aru, et tänase päeva veedan ma bussis, sest mul pole millegiga vee peale minna. Jäi siiski väike lootus, et äkki ikka õnnestub. Andruse kommentaarid Rohuküla EMHI-i näitude osas võtsid viimasegi lootusekübeme.
No jah, mis siis teha, tuleb oma piiblid välja võtta ja kaldal toimetada.
Otsustasime minna Topu madalasse, et ehk seal puhub vähem, aga see vähem puhumine võrdus siiski vähemalt 20 m/sek+ 27m/sek puhangutega.
Veetsin esimesed paarkümmend kohale jõudmise minutit vee ääres tuulega võideldes ja pealt vaadates, kuidas surfar, kes oli umbes sama kaua vees olnud, sai kenasti krõksti oma mastist jagu, kuidas kõik hirmsasti punnitasid, et laudu vees hoida ja ennast laua peal ning jah, ma tõdesin, et täna pole minu päev ja ma ei saa vette minna.
Meie seltskonnast käis vees vaid Taits, kes veetis seal ka mingi pool tunnikest ning andis loobumisvõidu. Pole mõtet lõhkuda ennast ja asju, kui pole õiget varustust.
Ja nii me siis seal ootasime, ei, mitte seda, et tuul tõuseks nagu tavaliselt, vaid seda, et see uks lõpuks vähem avatud olekus oleks. Aga tee, mis sa teed, tuul ainult tõusis. Peale kolme tunnist passimist ja ootamist otsustasime seekord koju mineku kasuks.
Ma ei passinudki bussis, tegin hoopis kadaka surfi koos oma piibliga. Kaldal saab ka ime hästi surfamist õppida, kui õige lektüür käepärast!

"Tagant järele tarkus" ehk kõiki asju ei ole vaja isiklikult järele proovida! 16.06.12

Tegelikult istun ma hetkel laua taga, valutan oma pead ja mõtlen sügavalt selle üle, mis see õige pealkiri üldse oleks. Jään siiski hetkel selle juurde, mis olemas on, kuigi selle teema võiks ka panna nimetuse alla" Hüper super fantastiline päev täis päikest, koolitust, ära kõrbemist jne."
Alustan sellest, et olin nädalavahetust pikisilmi oodanud, sest lubas võrratut ilma ning minu 2 sõpra, Reelika ja Egle, tuli windsurfiusku pöörata. Selleks sobis ideaalselt Kristjani Surfikool. Seega siis võtsime Kristjani peale ja vurasime varakult Laulasmaale, kus siis aitasime tal kogu varustuse kokku monteerida ja rannale valmis panna. Kl 12 tulid tublid õpilased ja koolitus võis alata. Ilm oli teinud meile tõelise kingituse ning selleks ajaks, kui Kristjan oli teooria ja tehnika näitamisega ühele poole saanud, oli tuul täpselt paras, et algajad vette võiksid minna. Ja muidugi päike, see meie suurim sõber peale tuult!
Rääkisin ise ka veidi oma alguse kogemustest ning mingil põhjusel oli vaja rõhutada, et vahel on võimalik asjaolude kokku langemisel saada mastiga vastu pead. Et olgu nad ettevaatlikud, kui kukuvad.
Et ilm oli ka mulle harjutamiseks hea, siis panin endale kalipso selga ja läksin koos tüdrukutega vette.

Peale seda, kui Kristjan oli tõeterad ette näidanud ja tüdrukud laudadele saanud, jäin neid sinna vaatama ja veidi juhendama, kuidas kergem või parem oleks. Sain muidugi selle eest ka vääriliselt tasutud, sest hetkel kaunistab mu kätt ja pead kaks kena vorpi, mille sain just nimelt sellest, et ei osanud ennast piisavalt kaugele hoida ja see kuramuse mast mulle täpselt näkku lajatas. Mitte, et ma peaksin teisipäeval väga ilus välja nägema oma tütre gümnaasiumi lõpetamisel, aga jah, nagu ma ütlesin, kõiki asju ei ole vaja isiklikult ette näidata. Ma ei teagi mis ime läbi mul normaalselt läks ja pilti taskusse ei visanud. Ehk aitas see, et käe koba peale ette sain või siis see, et veidi tagasi jõudsin astuda, aga kahjuks ei olnud sellest piisavalt abi.
Ja seda ma nüüd siis oma pead siin valutan, päris terve ikka pole. Ei teagi, kas peaks minema arstile näitama või siis ootama, kuniks ise valu lõpuks üle läheb. Loodetavasti ei hakka mõistusele!

Jah, ole aga ise elav näide sellest, mis võib juhtuda!
Kange olen ma küll! Selle asemel, et veest välja minna ja end veidi turgutada, oli mul vaja seal edasi tuterdada. Ja nii ma siis seal toimetasin- vahepeal aitasin tidrikuid järje peale ja vahepeal õppisin oma lauaga manööverdama. Fast tack tuleb juba täitsa hästi, kuigi peale mingit 20 ndat korda tegemist oli kopp ees ja jalad ja käed ei töödanud nii nagu vaja, aga selle vea parandas clew first positsioonis aerutamise harjutamine. Väike vaheldus asjade käigule.
Ja, et kohe päris igav ei hakkaks, lasin Kristjanil endale planing carve gybi sammud ette näidata, sest helicopter bla bla bla tundub hetkel ikka liialt ulme asi õppimiseks.
Mnjah, pean kohe ütlema, et ükskõik mida õppides on kasulik see kohe õigesti õppida, sest hilisemad ümber õppimised on tunduvalt raskemad. Nüüd ma siis olingi täpselt selle juures, et kuna olin oma arunatukesega oma meelest mingit laadi gybi samme varemalt teinud või mis iganes sammud need ka ei olnud, aga igal juhul need takistasid nüüd nende päris õigete tegemist. Kristjan andis õppimiseks taas suure laua ja peale mõnda lisa korda ette näitamist läksin vette neid veel proovima. Mõttega asju läbi tehes, tunnetades ja proovides, on võimalik asjadele ikka pihta saada. Ma sain aru küll, kuidas teha neid spetsiaalseid samme, aga see praam oli nii kuramuse suur, et keerama ta küll ei hakanud siis, kui mul seda vaja oli. Noh õnneks mind lohutati, et see ongi selle suure laua viga, et pöörab hirmus aeglaselt ja tuleb jalgade ja purjega kõvasti kaasa aidata, et asi töötaks. Jah, ma sain mõned kenad korrad selle täitsa tehtud, ilma, et ma oleksin täie auruga vette lajatanud.
Ma ei tea, kas Teile on Teie õpetajad kaldalt karjunud, et ära karda vette kukkuda? Noh, ma just ei karda, aga ma endiselt tahan vee sees viibida võimalikult vähe, sest mulle lihtsalt ei meeldi vesi ja vees olemine ja ma eelistan iga kell mingi variandiga vältida vette kukkumist.
Kõva surfar ja jumala õige spordiala ikka minusuguse veekartja jaoks!
Aga no selline ma juba olen ja mis teha, kui laua peal olla on siiski ülimõnus ja põnev ja adrenaliini rohke! Nüüd mõtlesin küll paar sekundit, kuidas seda sõna õigesti kirjutatakse. Kolm korda ajasin tähed sassi :).
Selliselt siis vee peal ja vee sees olles möödusid tunnid ja peab mainima, et kui mul poleks seda va häda peale tulnud, mida ei saa kalipso sisse peita, siis ma oleksin seal edasi rühmanud. Aga välja see mind veest ajas ja ausalt öeldes oli märkamatult möödunud 4 tundi, mis olid teinud mind lisaks näljaseks ja ma otsustasin lõpetada.
Jah, kahju oli, aga vahel on mõistlik mitte enam teha seda viimast otsa või viimast harjutust, sest iga kord pole võtta rannast kas Andrust või Kristjanit, kes aitaks asju tassida ja vedada.
Mul on küll siiani mu viimased 3 aastat selles osas vedanud, aga eks see teeb ka mõnes mõttes mugavaks ja nii võib asjade kandmise oskuse üldse unustada. Seda ei saa ju ometigi lubada!
Kiire riiete vahetus, kerge eine ja siis võis lihtsalt kaldal pealt vaadata, kuidas algajad kenasti edasi tagasi oma triipe teevad. Mõnus kommuun on meil sinna tekkinud!
Õhtu lõppes nagu ikka Kristjanit kamade kokkupanemisel aidates ja päeva tegemiste üle arupidades.
Jah, oli väga super mõnus päev, kui jätta välja asjaolu, et ära targuta ja ära ole ise kõikide asjade isiklikult läbi tegija, ära unusta päikesekreemi koju, kui Sa lähed randa 8 tunniks , sest põlevad käed ja tulipunane nina ja huuled, lisaks räsitud näole, ei ole kindlasti mitte ühe tütarlapse kaunistamiseks vajalikud.
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 4-6m/sek
Varustus: isiklik 122 l+ 4,0 Gaastra Manic/ 225 l RRD+ 4,0m2 Rebel
Aeg: 4h
Pilte koolitusest