Päev varem- Ma olin oma rannariided koju unustanud ja seega otsustasin ennast juba töö juures kalipsosse toppida, et kaldal ei peaks asju kokku pannes külmetama. Noh olin siis kalipsos, kui sain mehelt kõne, et kle, oled Sa ikka kindel, et Sa tahad täna tulla? No tahtsin küll! Siis kõlas telefonist lause:" Puhub 14m/sek ja puhangud on 16." Mnjah, ajasin kalipso kotti tagasi ja otsustasin koju mineku kasuks.
Sellise tuulega ei ole mõtet ennast ega asju lõhkuma minna. Isegi mu väike neljane puri on liiga suur, sellist tuult arvestades.
Ega ma ei muretsenud ka väga, sest ma olin väsinud surfilaagri magamata ööst ja eelmise päeva surfist. Seega oli õige otsus minna koju magama.
Aga täna, täna puhus jälle!
Endiselt on jube vastik, kui valikus on mitu purje ja terve tee mere äärde muudkui raalid läbi pea, et kas panna suurem või panna väiksem. Jumal tänatud, et valikus veel keskmist pole.
Mere ääres nägime Hellet, kes tuli just maha 6,2m2-ga äkki ja ütles, et väga mõnus oli. No ma siis lõin läbi kassa, et viiene on sellisel juhul täitsa ok.
No oli ta jee!
Ma ei tea, kas minu vette jõudmise ajaks oli tuul tõusnud, aga no see surf oli küll rohkem nagu veealune ja mitte veepealne. Isegi tüdrukud ütlesid, et kle Krista, sul on pea märg, et mis värk on. No jah, mis ma teha sain, kui ma pea igat pööret tehes sisse käisin. Tuul rajutas täiega ja neljane oleks ilmselgelt olnud õigem valik. Laiskus muidugi oli kah kallal, sest ma lihtsalt ei viitsinud oma purje vahetama minna ja nii ma siis rassisin seal. Laud hüppas laines päris kenasti, aga õnneks tuleb tõdeda, et see ei lähe nii kergesti lendu, kui mu eelnev.
Täna ma kaugele ei kihutanud, st, et olin jälle selle nähtamatu joone taga, aga ma ei lasknud sellest ennast häirida, sest oluline oli üldse laual püsimine ja ülepurjestusega hakkama saamine.
Eks ma puhkasin ka peale igat edasi tagasi triipu, sest ega ma väga ei julenud tagumist jalga aasa panna, sest oleks siis katapult old, siis oleksin ribadeks kah. Aga võib olla ei oleks kah! :)
Tiina ja Kats käisid ka kaasas ja peab ütlema, et nendel oli samuti raske, aga nad olid kõigele vaatamata rahul, sest ei ole võimalik tegeleda ainult nõrga tuule seilamisega, tuleb tutvuda ka marukoeraga!
Andrus proovis ka mu laua ära ja sain ainult kiitvaid sõnu selle kohta, et on hea ja stabiilne. Kus juures ta sai väga kenasti kihutatud mu viiese purjega. Lisaks proovis ta Katsi 120 liitrist RRD Fire Storm LTD-d, millega jäi ka rahule. Pidi olema hullult tundlik laud. No ma tean seda juba nüüdseks isegi, sest eks ma olen ka seda juba proovinud. Kats proovis minu lauda ja sai kah sellega hakkama. Ütleme nii, et kõik on tublid tegijad ja ausalt öeldes on päris mõnus vahel teisi asju ka proovida.
Kõige selle kihutamise ja vahetamise peale kulus pea kaks tundi ja seda oli minu jaoks rohkem, kui küll.
Üks ütlemata kreisi päev ja ega ma ei kahetsegi, et oma sõidu sellega ära rikkusin, et liiga suure purjega peale läksin. Eks see annab omad kogemused ja eks ma olen nüüd targem kah, et pole ikka mõtet minna viiesega surfama, kui tuul puhub üle 10m/sek.
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: al. 10m/ sek
Varustus: 5,0 ja 100l
Aeg: 1,45 h
neljapäev, 18. juuli 2013
kolmapäev, 17. juuli 2013
"Ületatavalt ületamatu ehk tere tulemast Kräsulile!" 15.07.13
Häbiväärne on tõdeda, aga pean tunnistama, et esmakordselt on juhtunud selline asi, et ma olen ennast töölt, pea nädalaks, iga päev, pool tundi varem ära palunud. Minu õnneks on mul väga arusaaja tööandja ja nii ma siis saan enne tipptundi linnast läbi kapates Püünsisse. Jõuan selliselt kenasti kl 18 vette ja siis võib alata, vastavalt tuulele, kas siis mõnnatamine või siis vähem mõnnatamine.
Mulle kuidagi tundub, et ma selle suve raiskan jälle kihutamisele ja mitte õppimisele, sest nii kuramuse hea on edasi tagasi seilata.
Aga ma ei mängi igaks juhuks veel ennustajat, sest kuskil silme ees vilgub siiski ka gybe selgeks saamine. Ma veel pole kindel, kas see peaks olema non-planing või planing carve gybe. Aga eks see selgub jooksvalt tegevuste käigus.
Et siis see õhtu- jaa, täiesti toredalt mõnus. Vajasin veidi asendi kohendamist ja poomi liigutamist üles alla cm võrra, aga no ütlemata hea. Kohe selliselt, et kui jälle nende va toodriteni jõudsin, siis tuli lihtsalt pähe mõte, et no kaua siis võib seda ületamatut piiri siin imetleda?
Kimasin siiski uuesti madalasse tagasi ja leppisin oma kaaslasega kokku, et ta turvab mind, kui ma seal ukerdama peaksin hakkama ja nii ma siis võtsin hoo sisse ja põrutasin sellest nähtamatust piirist üle. Jah, ma hõiskasin seal kõva häälega rõõmu pärast, sest üks takistus siin ilmas sai jälle ületatud.
Miski imeloom elab seal toodrite vahel, kes sööb ära vajaliku tuule ja tekitab laineid, mida ma seal eemal mujal ei kohanud. Ja no mine või metsa seenele, aga see ei ole küll see hetk, et selle tulemusena sisse kukkuda nii, et loots sust üle saaks sõita. Õnneks ma ei kukkunud!
No punnitasin toodrite alalt välja ja kündsin Kräsulini ära. Täitsa sõidetav meri oli, vähemalt selle tuulesuuna ja tugevusega. Kuigi peab ütlema, et see vasak halss ei tahtnud mul millegi pärast hästi õnnestuda.
Tegin väikese puhkuse jalad põhjas ja võtsin hoogu tagasi saamiseks. Kuidagi hirm kaugel tundub Püünsi, kuigi ega ma täpselt ei teagi, mis see vahemaa on. Aga mida peab ütlema, on see, et see va parem halss oli oi kui hea mekiga ja Püünsi tuli kätte poole kiiremini, kui ennist Kräsuli.
Ma ajan kõik oma viimaste päevade sõiduotsused laua kaela, sest ma ei tea mis see on, aga mulle on juurde lisandunud selline asi nagu enesekindlus. Ma pole varemalt väga märganud, et ma sellega oleksin saanud hiilata, aga nüüd on juba laua teisel kasutuskorral, pähe tikkunud erinevaid mõtteid ja asju, mida ma varemalt poleks tahtnud proovida.
Seega, naerge ennast või ribadeks, aga uue lauaga on tulnud minu sõiduoskustesse märgatav areng. Ja võimalik, et ühe tuttava poolt öeldud sõnad" Et nii hea laud, et sõidab ise" võib olla täielikult tõde :). Kuigi jah, eks mingi osa saab panna laua ja purje vahelise lüli kraesse kah.
Ühest juhtumist pean ka rääkima, no sellisest, mille üle ma väga uhkust ei tunne ja palun osalejalt vabandust, aga toimingu tegemise hetkel keesid mul emotsioonid üle pea. Seda siis momendil, kui ma sain just kenasti pöörde tehtud, sõidu asendi sisse ja glissama. Üks surfar oli must just sekund enne neid toiminguid mööda kihutanud, mille järel ta paarkümmend meetrit eespool otsustas hakata gybe tegema ja sisse kukkus. Noh, kui ma oleksin kõva sell olnud, siis ma oleksin talle risti kümnesse kihutanud, aga mul oli kahju iseendast ja asjadest ja seega ma olin sunnitud purje lihtsalt vette viskama, et vältida kokkupõrget. Ja seekord olin ma tõesti ebaviisakas, sest ma ütlesin talle, et türbel küll, miks sa ei vaata, kus kohas sa manöövreid tegema hakkad.
Ma ei tea, mida kirjutamata surfiseadus sellise asja kohta ütleb, aga mina püüan alati lähtuda sellest, et ma ei hakkaks tegema pöördeid või mingeid muid asju kellegi lähedal sõitja sõidutrajektoori peal, kui ma tean, et ma võin sisse kukkuda. Võimalik, et ma olen enda jaoks liiga kõrged sõidureeglid kasutusele võtnud ja selliseid ei olegi olemas, aga no krt, silmad võiksid vähemalt lahti olla. Võimalik, et ma olen ka õpetust saanud sellest ühest korrast, kui ise võistluste ajal sõitjatele jalgu jäin.
Noorhärra vabandas ja vabandused said vastu võetud, aga tegu, kui selline, oli juba tehtud!
No kõik lõppes siiski õnnelikult ja ma loodan, et see härrasmees ka midagi sellest kõrva taha pani.
Mingil momendil ma väsisin ära ja mu peod olid poomi hoidmisest täitsa valusad ja siis ma otsustasin kaldale ära minna. Enne seda ma muidugi sõitsin veel mõned korrad üle lootsi tee, sest sõbranna Katsile oli vaja öelda, et ma lähen veest välja. Leidsin ta teiselt poolt lootsi sadamat üles, kus ta just parasjagu purje veest sikutas ja tagasi suunda võtmas oli. Ja siis ma lahkusin, et mitte teha veel seda ühte viimast triipu, peale mida ei jaksa enam midagi teha.
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 8-11m
Varustus: 5,0m2, 100l
Aeg:2,5 h
Mulle kuidagi tundub, et ma selle suve raiskan jälle kihutamisele ja mitte õppimisele, sest nii kuramuse hea on edasi tagasi seilata.
Aga ma ei mängi igaks juhuks veel ennustajat, sest kuskil silme ees vilgub siiski ka gybe selgeks saamine. Ma veel pole kindel, kas see peaks olema non-planing või planing carve gybe. Aga eks see selgub jooksvalt tegevuste käigus.
Et siis see õhtu- jaa, täiesti toredalt mõnus. Vajasin veidi asendi kohendamist ja poomi liigutamist üles alla cm võrra, aga no ütlemata hea. Kohe selliselt, et kui jälle nende va toodriteni jõudsin, siis tuli lihtsalt pähe mõte, et no kaua siis võib seda ületamatut piiri siin imetleda?
Kimasin siiski uuesti madalasse tagasi ja leppisin oma kaaslasega kokku, et ta turvab mind, kui ma seal ukerdama peaksin hakkama ja nii ma siis võtsin hoo sisse ja põrutasin sellest nähtamatust piirist üle. Jah, ma hõiskasin seal kõva häälega rõõmu pärast, sest üks takistus siin ilmas sai jälle ületatud.
Miski imeloom elab seal toodrite vahel, kes sööb ära vajaliku tuule ja tekitab laineid, mida ma seal eemal mujal ei kohanud. Ja no mine või metsa seenele, aga see ei ole küll see hetk, et selle tulemusena sisse kukkuda nii, et loots sust üle saaks sõita. Õnneks ma ei kukkunud!
No punnitasin toodrite alalt välja ja kündsin Kräsulini ära. Täitsa sõidetav meri oli, vähemalt selle tuulesuuna ja tugevusega. Kuigi peab ütlema, et see vasak halss ei tahtnud mul millegi pärast hästi õnnestuda.
Tegin väikese puhkuse jalad põhjas ja võtsin hoogu tagasi saamiseks. Kuidagi hirm kaugel tundub Püünsi, kuigi ega ma täpselt ei teagi, mis see vahemaa on. Aga mida peab ütlema, on see, et see va parem halss oli oi kui hea mekiga ja Püünsi tuli kätte poole kiiremini, kui ennist Kräsuli.
Ma ajan kõik oma viimaste päevade sõiduotsused laua kaela, sest ma ei tea mis see on, aga mulle on juurde lisandunud selline asi nagu enesekindlus. Ma pole varemalt väga märganud, et ma sellega oleksin saanud hiilata, aga nüüd on juba laua teisel kasutuskorral, pähe tikkunud erinevaid mõtteid ja asju, mida ma varemalt poleks tahtnud proovida.
Seega, naerge ennast või ribadeks, aga uue lauaga on tulnud minu sõiduoskustesse märgatav areng. Ja võimalik, et ühe tuttava poolt öeldud sõnad" Et nii hea laud, et sõidab ise" võib olla täielikult tõde :). Kuigi jah, eks mingi osa saab panna laua ja purje vahelise lüli kraesse kah.
Ühest juhtumist pean ka rääkima, no sellisest, mille üle ma väga uhkust ei tunne ja palun osalejalt vabandust, aga toimingu tegemise hetkel keesid mul emotsioonid üle pea. Seda siis momendil, kui ma sain just kenasti pöörde tehtud, sõidu asendi sisse ja glissama. Üks surfar oli must just sekund enne neid toiminguid mööda kihutanud, mille järel ta paarkümmend meetrit eespool otsustas hakata gybe tegema ja sisse kukkus. Noh, kui ma oleksin kõva sell olnud, siis ma oleksin talle risti kümnesse kihutanud, aga mul oli kahju iseendast ja asjadest ja seega ma olin sunnitud purje lihtsalt vette viskama, et vältida kokkupõrget. Ja seekord olin ma tõesti ebaviisakas, sest ma ütlesin talle, et türbel küll, miks sa ei vaata, kus kohas sa manöövreid tegema hakkad.
Ma ei tea, mida kirjutamata surfiseadus sellise asja kohta ütleb, aga mina püüan alati lähtuda sellest, et ma ei hakkaks tegema pöördeid või mingeid muid asju kellegi lähedal sõitja sõidutrajektoori peal, kui ma tean, et ma võin sisse kukkuda. Võimalik, et ma olen enda jaoks liiga kõrged sõidureeglid kasutusele võtnud ja selliseid ei olegi olemas, aga no krt, silmad võiksid vähemalt lahti olla. Võimalik, et ma olen ka õpetust saanud sellest ühest korrast, kui ise võistluste ajal sõitjatele jalgu jäin.
Noorhärra vabandas ja vabandused said vastu võetud, aga tegu, kui selline, oli juba tehtud!
No kõik lõppes siiski õnnelikult ja ma loodan, et see härrasmees ka midagi sellest kõrva taha pani.
Mingil momendil ma väsisin ära ja mu peod olid poomi hoidmisest täitsa valusad ja siis ma otsustasin kaldale ära minna. Enne seda ma muidugi sõitsin veel mõned korrad üle lootsi tee, sest sõbranna Katsile oli vaja öelda, et ma lähen veest välja. Leidsin ta teiselt poolt lootsi sadamat üles, kus ta just parasjagu purje veest sikutas ja tagasi suunda võtmas oli. Ja siis ma lahkusin, et mitte teha veel seda ühte viimast triipu, peale mida ei jaksa enam midagi teha.
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 8-11m
Varustus: 5,0m2, 100l
Aeg:2,5 h
esmaspäev, 15. juuli 2013
"Lemmeranna tik-tak!" 13.07.13
Otsustasin kah sellel aastal surfilaagrisse minna.
Ma ei kommenteeri seda mingil viisil ja las igale ühele jääb see tema arvamus asjast.
Põhi rõhu asetan siin surfile või siis tiktakkimisele, mida ma seal tegin.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga palju salakavalaid kive nii kalda all, kui ka kaugemal eemal.
Sai ära kasutatud suvine kalipso ja harrastatud sussita sõitu. See oli muidugi ülim viga, aga õnneks on jäätunud jalad tänaseks üles sulanud!
Lemmeranna on surfikohana saanud minu poolt märgi maha!
Ma ei kommenteeri seda mingil viisil ja las igale ühele jääb see tema arvamus asjast.
Põhi rõhu asetan siin surfile või siis tiktakkimisele, mida ma seal tegin.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga palju salakavalaid kive nii kalda all, kui ka kaugemal eemal.
Sai ära kasutatud suvine kalipso ja harrastatud sussita sõitu. See oli muidugi ülim viga, aga õnneks on jäätunud jalad tänaseks üles sulanud!
Lemmeranna on surfikohana saanud minu poolt märgi maha!
"Kamp hulle entusiaste ehk rig rotator'i tund" 11.07
Suveõhtutel on parim tegevus mere ääres olesklemine. Minu õhtud teeb tegelikult veel paremaks see, et olesklemine ei ole niisama mingi märjukese libistamine, vaid see on seotud ikka eriti armsa tegevusega.
Eks see kõige armastatum tegevus on ikka surfiga seotud. Isegi sellisel kujul, kui ise sõitma ei saa, vaid oma entusiasmist nakatavate õpilaste jaoks rohkem kui 2 tundi lihtsalt vees seisad ja juhendad.
Ja teate, ma pühendan kohe siin samas oma tõelised kiidusõnad eriti kreisile õpilasele Jurgisele, kes sõitis Riiast spetsiaalselt selleks kohale, et saaks paar tundi vee peal olla ja siis tagasi Riiga kihutas.
Vot sellist tahtmist asjaga tegeleda nii lihtsalt ei leia!
Aga eks need ülejäänud on ka sellised, kes igal võimalikul ja võimatul hetkel vette ronivad.
Aga et, mis me siis tegime?
Kohal olid Tiina ja Katri ja nendele sai ette näidatud esmalt kaldal ja siis vees, kuidas on võimalik omal elu tuule abil lihtsaks teha. Ehk siis, mis moodi purjega ringi käia, hoida ja keerutada.
Katriga alustasime ka kaldalt stardi õppimist.
Jurgisega vaatasime üle eelmisel korral õpitu ja võime öelda küll, et harjutamine teeb meistriks.
Kõikse imelikum selle juures on, et aeg lendas selliselt, et need, kes arvasid, et lähevad kuulama Marjut, Kultuuritolmu raames, nendel jäi Marju nägemata, sest me lõpetasime alles pool 11 õhtul, kui päike oli merre vajunud!
Oli alles õhtu, täis naeru ja harjutamist!
Mõnna mõnna!
Eks see kõige armastatum tegevus on ikka surfiga seotud. Isegi sellisel kujul, kui ise sõitma ei saa, vaid oma entusiasmist nakatavate õpilaste jaoks rohkem kui 2 tundi lihtsalt vees seisad ja juhendad.
Ja teate, ma pühendan kohe siin samas oma tõelised kiidusõnad eriti kreisile õpilasele Jurgisele, kes sõitis Riiast spetsiaalselt selleks kohale, et saaks paar tundi vee peal olla ja siis tagasi Riiga kihutas.
Vot sellist tahtmist asjaga tegeleda nii lihtsalt ei leia!
Aga eks need ülejäänud on ka sellised, kes igal võimalikul ja võimatul hetkel vette ronivad.
Aga et, mis me siis tegime?
Kohal olid Tiina ja Katri ja nendele sai ette näidatud esmalt kaldal ja siis vees, kuidas on võimalik omal elu tuule abil lihtsaks teha. Ehk siis, mis moodi purjega ringi käia, hoida ja keerutada.
Katriga alustasime ka kaldalt stardi õppimist.
Jurgisega vaatasime üle eelmisel korral õpitu ja võime öelda küll, et harjutamine teeb meistriks.
Kõikse imelikum selle juures on, et aeg lendas selliselt, et need, kes arvasid, et lähevad kuulama Marjut, Kultuuritolmu raames, nendel jäi Marju nägemata, sest me lõpetasime alles pool 11 õhtul, kui päike oli merre vajunud!
Oli alles õhtu, täis naeru ja harjutamist!
Mõnna mõnna!
reede, 12. juuli 2013
"Tuule suund on nord..." 08.07.13
Et endale Kakumäe tuulesuunad ja olud täiesti selgeks teha, otsustasin minna ja vaadata, mis toimub seal põhja suunalise tuulega.
Mis ma oskan kosta, sõidusuund on päris ok, aga mida ei puhunud, oli tuul.
Tegin tik- tak, natukene veel tik-tak ja andsin loobumisvõidu. Tänane jõutrenn sai tehtud!
Tekkis soov vähe suurema purje järele!
Info:
Koht: Kakumäe
Tuul: kuni 4m
Varustus: ikka endine
Aeg: 0,5h
Mis ma oskan kosta, sõidusuund on päris ok, aga mida ei puhunud, oli tuul.
Tegin tik- tak, natukene veel tik-tak ja andsin loobumisvõidu. Tänane jõutrenn sai tehtud!
Tekkis soov vähe suurema purje järele!
Info:
Koht: Kakumäe
Tuul: kuni 4m
Varustus: ikka endine
Aeg: 0,5h
Tellimine:
Postitused (Atom)