"Kokkuvõtete tegemise aeg"

Kurb olen ja kahju on! Miks?
Eks ikka sellepärast, et va külm tuli liiga ruttu ja valel ajal tehtud valed otsused lõpetasid selle aastase hooaja liigkiiresti.
Võiks ju veel minna, aga mingil endalegi arusaamatul põhjusel ei suuda ma ära maksta selle aasta enesepiinajate klubi maksu ja ilma selleta paraku ei ole võimalik klubiga liituda. Nii tuleb siis lihtsalt kurva näoga oma nurgas seisvaid surfiasju vaadata ja oodata, et ehk on võimalik loosirattaga endale mõnus soojamaa puhkus või siis selleks vaja minev Paul Keres muretseda.
Ja kui ma mõtlen olnule, siis on hinges kibestumus ja pettumus iseenda tehtu ja tegemata jätmise pärast. Rahuolematus karjub vastu igast rakust.
Iga aastaga, mil olen juba veidi rohkem oskaja, võiks ju arvata, et veedad ka rohkem aega vees, kuid tõde on kahjuks täiesti vastupidine. 5m/sek tuulega jõudu katsumas ei käi ja seda minule nii armsaks saanud 8-10m jätkub ainult piiratud koguses päevadel.
Aga eks teate seda isegi!
Ja antud lubadus on ikka täitmata, olenemata sellest, millega ma ennast motiveerida püüdnud olen. Eks ma karistan ennast nüüd pahade mõtete mõtlemisega ja keelan omale paar kuud shokolaadide, mida ma nagunii ei söö, söömise. Äkki see leevendab kuidagi selle hooaja läbikukkumist või paneb mõtlema, et järgmisel hooajal tuleb ainult veestarti teha, kuniks see tuleb ka silmad kinni asendist. Keelasin endale ka surfipiltide vaatamise, et mitte tekitada hirmsat tunnet teadmisest, mis oleks võinud olla, kui...
Aga kokkuvõte ise, see, mille tegelikkuses võiks jätta tegemata, et mitte ehmuda tulemuste üle, mis ilmselgelt on mind juba oma jubeduses jahmatanud -
Vette sain sellel hooajal varem, kui eelmistel kordadel. Võiks ju õnnelik olla ja mõelda, et näe, see kord õnnestub rohkem vees olla, aga nagu öeldud võta näpust , viska üht ja viska teist, pihta ikka ei saa.
Käimisi oli siis 36h jagu. Seda on poole vähem, kui esimesel aastal. Kõik ostud, mida arvasin ennast sooritavat, jäid samuti tegemata, ka ei jõudnud ma arusaamisele, millist lauda ja purje ma endale veel ihkan. Seega siis täiesti läbikukkunud üritus!
Miskit positiivset siiski on ja selle valguses nööbin ma lahti rummipudeli korgi ja kuulatan kaelakee häält, sest olen nüüd ju tubli, tark ja ilus, sest vähemalt mõned tunnid teooriat on omandatud ja vabatahtlikult ennast lollide kategooriasse enam ei liigita. Ja julge rinnaga hunt olen ka, sest sain oma mugavusstsoonist välja ja proovisin teise galaktikasse kuuluvaid laudu, no 70l võiks ju nende hulka kuuluda? 105,115, 126 said samuti proovitud! Palju õnne mulle, tulin toime ja käpardluses ei süüdista ennast! Küll jõuan kevadel ka mõne teise suuruseni, mis mulle siis kenasti parajaks peaks osutuma.
Positiivseks võib lugeda ka seda, et sai erinevates surfikohtades tuult taga aetud, vahel kätte saades ja vahel tühja kotiga koju naastes.
Ja kokkuvõtte lõpuks tänusõnad nendele, kellel ei olnud kahju jagada õpetussõnu, mis alati marjaks ära kuluvad! Erilised tänud aga Kristjanile ja Urmasele, kes raatsisid varustust ka proovimiseks anda!


Uute kohtumisteni jääl!