Oo ammu oodatud õnnis aeg! Nüüd siis lõpuks saan ma pläma ajamise asemel ka miskit jube surfarlikult asjalikku öelda.
Lugu siis järgmine - leppisin Stinaga kokku, et saame kl 13 Püünsis kokku ja võtame päevast, mis võtta annab. Algas võtmine sellega, et pidin sinna sõites suurest ärevusest avarii tegema. No õnneks tuli keskendumisvõime tagasi ja edaspidisel teekonnal suutsin pea hoida teel ja mitte tee ääres olevatel puudelatvadel. Kohale jõudes sain isegi parkimiskoha- no kõva 7 autot oli kohal, ülejäänud ilmselt teel Topusse :). Autost väljudes ei löönud Tuulejumal hinge kinni ja nii hakkasin mõtlema, et kas mitte ühel mu sõbral õigus ei olnud, et Püünsis ei saa kunagi kindel olla? Igal juhul olin ma seal kohal ja samuti Kristjan, kellega peale väikeseid mõttevahetusi sai hakatud kama kokku panema. Teades mind, siis ma panen alati praktiseerimise mõttes kokku vale purje, vaja ju harjutada eks, sest muidu ei saa rigamisemeistriks ja kes ütles, et kiirelt peab vette saama?
No igal juhul närisin ma ennast lõpuks nendest nööridest, paeltest ja otstest läbi ja sain viiese kokku. Minu õnneks tõusis selleks ajaks ka tuul, mis oma mõõtmetes pani korra isegi juurdlema, et kas ma mitte jälle valet otsust ei teinud. Aga vette ma läksin kogu selle kupatusega, mis peaks vee peal kandma ja edasi viima.
Peale paari esimest hädist triipu mõtlesin, et talvel tantsimise ja bodypumpi ja squashiga tegelemine on olnud mõttetu ajaraisk, sest mul oli keel vestil ja ma lihtsalt ei jaksand mitte midagi teha, peale puhkamise. Siiski ammutasin kuskilt jõudu ja veetsin oma selle kevade parimad 3 tundi glissates, manööverdades ja muid surfiga seonduvaid toiminguid tehes. Uhke olen ka, sest päris esimest korda glissasin ma viiese purjega trapetsis ja lausa selliselt, et võisin käed poomist lahti lasta. Õnnis tunne oli ja hea meel, et jälle sammuke edasi mindud. Otse loomulikult käisin ka 2 korda sisse, sest katapultiinad käivad ju asja juurde ja lisaks kaunistavad mu paremat kätt 2 sinikat. (Mõtlen, mis moodi on võimalik, et poom pole kõveraks läinud?).
Ühest seigast pean veel rääkima - nimelt siis mina ja Stina, rahvuselt pisikesed, ei mahtunud merele ära, mis sest , et seal peale meie veel umbes 4 surfarit oli. Igal juhul suutsime me oma rahuvalvemissioonil purjed ristata, mille tagajärjel sain ma Stina taglasega mööda puusakumerust ja enda omaga mööda kukalt ja mattusin kahe purje alla. Oli valus ja on sinine, aga rohkem on naljakas. Ja nagu Stina ütles, siis ma olen talle ühe vopsu võlgu :)
Ja nagu ikka, suutsin ennast nii ära sõita, et asjade väljavedamiseks tellisin kraana. Nendel on ka vist Masu, sest keegi kohale ei tulnud ja peale pooletunnist ootamist olin sunnitud ise asjad välja lohistama ja kokku panema.
Aga taevas oli maa peale jõudnud!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: ca 8m/sek
Puri, laud: GPilot 5,0, SB Tufskin 122L
Aeg: 3 h
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar