Ma juba lootsin, et ehk sellel aastal on midagi teisiti, aga kus sa sellega!
Nüüd lihtsalt on lisandunud ka Margit ja nüüd me siis oleme kahekesi ja põeme haigust nimega- kalipsoallergia.
Siin kohal on paslik küsida, et kas meid on siin Eestimaa pinnal veel ja kas keegi ehk oskab nõu anda, mil viisil sellest lahti võiks saada?
Seega siis on kõik asjalikud nõanded teretulnud!
Ei ole just meeldiv üleni täpilisena ringi käia!
teisipäev, 31. mai 2011
laupäev, 28. mai 2011
Hurraaaa! 28.05.2011
Hurraaaa ja alanud ta ongi!
No küll veidi omapäraselt, aga kes ütleb, et alustama peab teistmoodi, kui mina seda sellel aastal tegin.
Ühel ilusal kevadpäeval, kui lubas tuult, vedisin oma asjad autosse ja mõtlesin, milline kaunis päev surfi alustamiseks. No jah, mida ma ei osanud arvata, oli see, et see "milline kaunis päev" keerab ennast selliseks, et tappes ka vette ei lähe. Vähemalt asjad said kolmandalt korruselt veetud veele vähe lähemale. Sellest ühest ilusast päevast järgmisel, olin ma jälle täiesti kindel, et vot, see on nüüd see kõige õigem päev. See "õigem päev" kujunes 9 kraadiseks päikeseliseks ilmaks, millega ma Püünsis olevasse 6 kraadisesse vette keeldusin minemast. Asja positiivset poolt vaadates, siis vähemalt mere ääres sai käidud ja surfiasjadele merd näidatud. Surfijutud said ka aetud, küll Urmase bussis, tuule käest peidus.
Aga täna, vot täna oli kõik teisiti. Margiti ja kõigi teistega, kes arvasid, et Topus tuleb hea päev, sai sinna kogunetud ning jah, peab tõdema, et täiesti tünga päev.
Ma siiski võin mainida, et ma panin asjad kokku, riietusin vastavalt olukorrale ning käisin ka vees. Paari haleda triibuga sain oma hooaja avatud. Hurraaaaa, hurraaaaa! Selleks, et vette saada, kulus meil umbes tund, sest, kuidas Sa paned kokku purje, mis on 10 cm kokku kuivanud ja kõik eelmisest aastast meeles olnud setingud ei pidanud paika. No heakene küll, eks järgmiseks kenaks korraks on ta ehk taas oma õiged kujud võtnud ja saab kiiremini vette ja ehk ka rohkem neid õigeid triibukesi sisse tõmmatud. Vees olime ca pool tundi, kuniks oli võimalik ise purjele toeks olla.
Jah, hooaeg on avatud ja võin ka nüüd kõva häälega karjuda, et näe, TEHTUD!
Hetk tagasi piilusin igaks juhuks oma eelmise aasta sissekandeid ja nüüd on küll põhjust rõõmustada, sain sellel aastal päev varem vette, kui eelmisel! Järelikult TEHTUD ja ei peagi piinlikkusest vee alla vajuma. Margit sai ka uue kogemuse võrra rikkamaks, nimelt siis sai ta teada, mida tähendab mere ääres tuule ootamine :)
No küll veidi omapäraselt, aga kes ütleb, et alustama peab teistmoodi, kui mina seda sellel aastal tegin.
Ühel ilusal kevadpäeval, kui lubas tuult, vedisin oma asjad autosse ja mõtlesin, milline kaunis päev surfi alustamiseks. No jah, mida ma ei osanud arvata, oli see, et see "milline kaunis päev" keerab ennast selliseks, et tappes ka vette ei lähe. Vähemalt asjad said kolmandalt korruselt veetud veele vähe lähemale. Sellest ühest ilusast päevast järgmisel, olin ma jälle täiesti kindel, et vot, see on nüüd see kõige õigem päev. See "õigem päev" kujunes 9 kraadiseks päikeseliseks ilmaks, millega ma Püünsis olevasse 6 kraadisesse vette keeldusin minemast. Asja positiivset poolt vaadates, siis vähemalt mere ääres sai käidud ja surfiasjadele merd näidatud. Surfijutud said ka aetud, küll Urmase bussis, tuule käest peidus.
Aga täna, vot täna oli kõik teisiti. Margiti ja kõigi teistega, kes arvasid, et Topus tuleb hea päev, sai sinna kogunetud ning jah, peab tõdema, et täiesti tünga päev.
Ma siiski võin mainida, et ma panin asjad kokku, riietusin vastavalt olukorrale ning käisin ka vees. Paari haleda triibuga sain oma hooaja avatud. Hurraaaaa, hurraaaaa! Selleks, et vette saada, kulus meil umbes tund, sest, kuidas Sa paned kokku purje, mis on 10 cm kokku kuivanud ja kõik eelmisest aastast meeles olnud setingud ei pidanud paika. No heakene küll, eks järgmiseks kenaks korraks on ta ehk taas oma õiged kujud võtnud ja saab kiiremini vette ja ehk ka rohkem neid õigeid triibukesi sisse tõmmatud. Vees olime ca pool tundi, kuniks oli võimalik ise purjele toeks olla.
Jah, hooaeg on avatud ja võin ka nüüd kõva häälega karjuda, et näe, TEHTUD!
Hetk tagasi piilusin igaks juhuks oma eelmise aasta sissekandeid ja nüüd on küll põhjust rõõmustada, sain sellel aastal päev varem vette, kui eelmisel! Järelikult TEHTUD ja ei peagi piinlikkusest vee alla vajuma. Margit sai ka uue kogemuse võrra rikkamaks, nimelt siis sai ta teada, mida tähendab mere ääres tuule ootamine :)
esmaspäev, 11. aprill 2011
Talvesurfi kokkuvõte
Nägin ehitusmessil Kalevit, kes küsis kohe ilma keerutamata, et kuhu Sa tütarlaps talvel jäid ja miks Sind kordagi Harku peal näha ei olnud? Ma ei osanudki talle muud öelda, kui, et kevadel kohtume, aga siis juba vees. Sellega on mu ettekanne talvesurfi kohta kokku võetud. Häbi häbi Surfipiiga! :)
reede, 22. oktoober 2010
"Kokkuvõtete tegemise aeg"
Kurb olen ja kahju on! Miks?
Eks ikka sellepärast, et va külm tuli liiga ruttu ja valel ajal tehtud valed otsused lõpetasid selle aastase hooaja liigkiiresti.
Võiks ju veel minna, aga mingil endalegi arusaamatul põhjusel ei suuda ma ära maksta selle aasta enesepiinajate klubi maksu ja ilma selleta paraku ei ole võimalik klubiga liituda. Nii tuleb siis lihtsalt kurva näoga oma nurgas seisvaid surfiasju vaadata ja oodata, et ehk on võimalik loosirattaga endale mõnus soojamaa puhkus või siis selleks vaja minev Paul Keres muretseda.
Ja kui ma mõtlen olnule, siis on hinges kibestumus ja pettumus iseenda tehtu ja tegemata jätmise pärast. Rahuolematus karjub vastu igast rakust.
Iga aastaga, mil olen juba veidi rohkem oskaja, võiks ju arvata, et veedad ka rohkem aega vees, kuid tõde on kahjuks täiesti vastupidine. 5m/sek tuulega jõudu katsumas ei käi ja seda minule nii armsaks saanud 8-10m jätkub ainult piiratud koguses päevadel.
Aga eks teate seda isegi!
Ja antud lubadus on ikka täitmata, olenemata sellest, millega ma ennast motiveerida püüdnud olen. Eks ma karistan ennast nüüd pahade mõtete mõtlemisega ja keelan omale paar kuud shokolaadide, mida ma nagunii ei söö, söömise. Äkki see leevendab kuidagi selle hooaja läbikukkumist või paneb mõtlema, et järgmisel hooajal tuleb ainult veestarti teha, kuniks see tuleb ka silmad kinni asendist. Keelasin endale ka surfipiltide vaatamise, et mitte tekitada hirmsat tunnet teadmisest, mis oleks võinud olla, kui...
Aga kokkuvõte ise, see, mille tegelikkuses võiks jätta tegemata, et mitte ehmuda tulemuste üle, mis ilmselgelt on mind juba oma jubeduses jahmatanud -
Vette sain sellel hooajal varem, kui eelmistel kordadel. Võiks ju õnnelik olla ja mõelda, et näe, see kord õnnestub rohkem vees olla, aga nagu öeldud võta näpust , viska üht ja viska teist, pihta ikka ei saa.
Käimisi oli siis 36h jagu. Seda on poole vähem, kui esimesel aastal. Kõik ostud, mida arvasin ennast sooritavat, jäid samuti tegemata, ka ei jõudnud ma arusaamisele, millist lauda ja purje ma endale veel ihkan. Seega siis täiesti läbikukkunud üritus!
Miskit positiivset siiski on ja selle valguses nööbin ma lahti rummipudeli korgi ja kuulatan kaelakee häält, sest olen nüüd ju tubli, tark ja ilus, sest vähemalt mõned tunnid teooriat on omandatud ja vabatahtlikult ennast lollide kategooriasse enam ei liigita. Ja julge rinnaga hunt olen ka, sest sain oma mugavusstsoonist välja ja proovisin teise galaktikasse kuuluvaid laudu, no 70l võiks ju nende hulka kuuluda? 105,115, 126 said samuti proovitud! Palju õnne mulle, tulin toime ja käpardluses ei süüdista ennast! Küll jõuan kevadel ka mõne teise suuruseni, mis mulle siis kenasti parajaks peaks osutuma.
Positiivseks võib lugeda ka seda, et sai erinevates surfikohtades tuult taga aetud, vahel kätte saades ja vahel tühja kotiga koju naastes.
Ja kokkuvõtte lõpuks tänusõnad nendele, kellel ei olnud kahju jagada õpetussõnu, mis alati marjaks ära kuluvad! Erilised tänud aga Kristjanile ja Urmasele, kes raatsisid varustust ka proovimiseks anda!
Uute kohtumisteni jääl!
Eks ikka sellepärast, et va külm tuli liiga ruttu ja valel ajal tehtud valed otsused lõpetasid selle aastase hooaja liigkiiresti.
Võiks ju veel minna, aga mingil endalegi arusaamatul põhjusel ei suuda ma ära maksta selle aasta enesepiinajate klubi maksu ja ilma selleta paraku ei ole võimalik klubiga liituda. Nii tuleb siis lihtsalt kurva näoga oma nurgas seisvaid surfiasju vaadata ja oodata, et ehk on võimalik loosirattaga endale mõnus soojamaa puhkus või siis selleks vaja minev Paul Keres muretseda.
Ja kui ma mõtlen olnule, siis on hinges kibestumus ja pettumus iseenda tehtu ja tegemata jätmise pärast. Rahuolematus karjub vastu igast rakust.
Iga aastaga, mil olen juba veidi rohkem oskaja, võiks ju arvata, et veedad ka rohkem aega vees, kuid tõde on kahjuks täiesti vastupidine. 5m/sek tuulega jõudu katsumas ei käi ja seda minule nii armsaks saanud 8-10m jätkub ainult piiratud koguses päevadel.
Aga eks teate seda isegi!
Ja antud lubadus on ikka täitmata, olenemata sellest, millega ma ennast motiveerida püüdnud olen. Eks ma karistan ennast nüüd pahade mõtete mõtlemisega ja keelan omale paar kuud shokolaadide, mida ma nagunii ei söö, söömise. Äkki see leevendab kuidagi selle hooaja läbikukkumist või paneb mõtlema, et järgmisel hooajal tuleb ainult veestarti teha, kuniks see tuleb ka silmad kinni asendist. Keelasin endale ka surfipiltide vaatamise, et mitte tekitada hirmsat tunnet teadmisest, mis oleks võinud olla, kui...
Aga kokkuvõte ise, see, mille tegelikkuses võiks jätta tegemata, et mitte ehmuda tulemuste üle, mis ilmselgelt on mind juba oma jubeduses jahmatanud -
Vette sain sellel hooajal varem, kui eelmistel kordadel. Võiks ju õnnelik olla ja mõelda, et näe, see kord õnnestub rohkem vees olla, aga nagu öeldud võta näpust , viska üht ja viska teist, pihta ikka ei saa.
Käimisi oli siis 36h jagu. Seda on poole vähem, kui esimesel aastal. Kõik ostud, mida arvasin ennast sooritavat, jäid samuti tegemata, ka ei jõudnud ma arusaamisele, millist lauda ja purje ma endale veel ihkan. Seega siis täiesti läbikukkunud üritus!
Miskit positiivset siiski on ja selle valguses nööbin ma lahti rummipudeli korgi ja kuulatan kaelakee häält, sest olen nüüd ju tubli, tark ja ilus, sest vähemalt mõned tunnid teooriat on omandatud ja vabatahtlikult ennast lollide kategooriasse enam ei liigita. Ja julge rinnaga hunt olen ka, sest sain oma mugavusstsoonist välja ja proovisin teise galaktikasse kuuluvaid laudu, no 70l võiks ju nende hulka kuuluda? 105,115, 126 said samuti proovitud! Palju õnne mulle, tulin toime ja käpardluses ei süüdista ennast! Küll jõuan kevadel ka mõne teise suuruseni, mis mulle siis kenasti parajaks peaks osutuma.
Positiivseks võib lugeda ka seda, et sai erinevates surfikohtades tuult taga aetud, vahel kätte saades ja vahel tühja kotiga koju naastes.
Ja kokkuvõtte lõpuks tänusõnad nendele, kellel ei olnud kahju jagada õpetussõnu, mis alati marjaks ära kuluvad! Erilised tänud aga Kristjanile ja Urmasele, kes raatsisid varustust ka proovimiseks anda!
Uute kohtumisteni jääl!
kolmapäev, 29. september 2010
"Noomitus"
Olen mõtelnud, et ma blogitan enda jaoks, aga selgus, et on päris mitmeid, kes minu blogi käekäigu vastu huvi tunnevad. Nii sain ma ühel kenal sügispäeval, ma ei mäleta, kas see muidugi oli nii kena, kõne, milles mind noomiti, et olen oma surfiblogis teinud muudatusi. No eks ma ikka ka katsetasin neid uusi võluvaid disainielemente siin ja arvasin, et katsetused on viljakad. Ega ma vist päris rahul polnud, aga no las olla. Pildi võtsin kah ära ja see pidavat ka olema väga suur viga. No saa nüüd siis aru? Igal juhul ma nüüd jälle veidi pusisin ja loodan, et sellisel kujul on blogi rohkem vastuvõetavam. Pildi luban ka tagasi panna! :)
Tellimine:
Postitused (Atom)