Selleks korraks on siis need nn närvesöövad, mittemidagitegemise ajad möödas. Päris segi võib minna, kui ei saa oma hobiga tegeleda. Käid küll trennis, aga see ei suuda kuidagi asendada surfist saadavat adrenaliini ja emotsioone. Mõtlesin korraks isegi, et hakkan jälle iluuisutamisega tegelema, et siis pole vajadust niisama hulluks minna.
Noh, nagu öeldud, talv jõudis õnneks enne kätte ja nüüd on winter windsurfi hooaeg avatud.
See meie alustamise kord nägi muidugi päris huvitav välja, sest ega me plaane ei pidanud, kuna Kalev pidi minema võistlustele ja ega tuult ka väga ei lubanud. Hommikul, kui me alles veidi pidustena ärkasime, helistas Kalev ja ütles, et nüüd kohe on vaja minna. Oma õe ja õemehe kupatasin peale hommikusööki kiirelt minema ja siis järve äärde. Seal muidugi avanes pilt, mida ma pole veel näinud- ma tean, et surfaritel on laulupeod, aga, et ka kaluritel. Neid oli seal vist mustmiljon ja kõik kogunenud meie väljasõidu koha juurde. Kursisõitu võiks harjutada küll, aga mitte tihedalt täis pikitud inimeste vahel. Õnneks liikusid nad veidi eemale. Egas midagi, asjad kokku ja sõitma. Ühe otsa sõidad, tagasi jalutad, ühe otsa sõidad ja siis jälle jalutad. Ei olnud tuult piisavalt, et kogu aeg sõita. Proovisin Andruse 6,5 m2-st, millega oli imepäraselt hea sõita, kui poomil oleks trapetsiotsad küljes olnud. Kahjuks ei olnud ja ma ei jaksanud seda kupatust lihtsalt hoida. Eks kindad olid ka nii öeldes iga aastaselt tehtud esimese korra vale valik. Ja nii ma siis olin tunni ajaga täiesti küpse valmis. Samas said kaks õpilast oma uued kogemused uue spordialaga! Vahva!
Hea rahulik on olla jälle, kuigi jah, nüüd peab kogu aeg ootama, nädalavahetust ja siis seda õiget tuult!
Tule ka proovima!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar