See on tõesti kaua oodatud algus! Sest on enne kuulmatu, et mais vette ei saa. Kuigi jah, mida siin ikka nii väga kiruda, sest eks ma varasematel aastatel olen ka alles mai lõpus vee peale saanud.
No igal juhul on see nüüdseks tehtud! ("Ei kuule aplausi!" ):)
Algas mu päev sellega, et mu kaaslane ei tahtnud kuidagi mõista, et täna me ei lähe koos surfama, vaid, et üks meist seab sammud Laulasmaale, kus tal oli Kristjaniga kõik juba kokku lepitud ja teine läheb oma teiste surfisõpradega Toppu, sest sinna oli tekkinud kuskilt tohutu tuuleprognoos.
Jah, hetkeks ma kõhklesin tõesti, et ehk on mu otsus vale ja peaksin Kristjanile helistama, et ma ei tule sinna, vaid lähen teistega kaasa, kuid siin kohal aitas muidugi mu kohusetunne ja meelekindlus.
Ja ma ei kahetse hetkegi tehtud otsust, sest Laulasmaal oli mõnus!
Meid kogunes sinna oma jagu ports tüdrukuid, kes kõik surfirõõme nautima asusid, iga üks omal moel.
Minu nautimine nägi välja küll rohkem oma väga tugevas tehnika lihvimises, aga sellegi poolest oli hea tunda glissamise kiirust ja tunnet, et käed on pehmelt poomil ja ei kisu ega kisu purje.
Tulles tagasi tehnika lihvimise juurde, siis kevad pani pähe uued mõtted ja lihtne eneseanalüüs näitas, et esimese hooaja ma õppisin, õppisin, õppisin... Lenin, teisel hooajal ma ka õppisin, aga ülejäänud kaks olen ma lihtsalt maha sõitnud edasi tagasi triibutades ilma, et ma oleksin kuidagi oma oskusi täiendanud. Ma ei tea, miks ma ajan taga sellist täisulikkust, aga ma ei taha enam ka lihtsalt niisama kihutada.Võite mind pidada eneskriitiliseks või siis mitte, aga sellise otsuseni ma jõudsin.
Sellest sai alguse minu enese harimise teekond!
Mitte oskamise tundele aitasid kõvasti kaasa RYA windsurfiraamatud, mis ma endale soetasin ja mis on olnud minu ainsaks lektüüriks viimased 3 kuud, kust ma ammutan teoreetilisi teadmisi, kuidas tegelikult surfata. Ja tegelikkuses ma juba ootasin seda aega, et panna kogu läbi töötatud teooria praktikasse.
Jah, ma arvan, et Teil on nüüd nalja nabani, et keegi õpib raamatute järgi surfama, aga nii loll, kui ma ka olen, siis ma oskan selle järgi väga hästi analüüsida, mida ma valesti teen ja ma ausõna siiralt loodan, et minust saab lõpuks paremate oskutega surfar!
Nii, et siis selle asemel, et lihtsalt edasi tagasi kihutada, tegin ma laua peal tugevat mõttetööd loetud Super Seven stance kohta ja püüdsin teooriat praktikasse rakendada. Ütleme nii, et esimese korra kohta oli see päris raske aru saada, millal ja kuidas mida teha, kuid isegi, kui mul õnnestus lõpuks enda kehaasend õigeks saada, ilma, et ma kogu raskusega tavapäraselt tagumist jalga koormaksin, siis see oli juba suur saavutus.
Ja tegelikult oli päris põnev iseendaga aru pidada sõidu ajal, et kas nüüd on ikka õige või siis ikka ei ole.
Ja ärge arvakegi, et ma endalt selle tohutu õppimisega kogu lõbu ära võtan. Ei võta, sest niisama triibutamine jääb ikkagi, kuid saan seda edaspidi rohkem kontrollitult teha.
Nii palju siis mu esimesest surfipäevast Laulasmaal!
Ah jaa, peale kahte tundi edasi tagasi sõitmist olin nagu narts, sest tegelik tuuleprognoos oli palju parem algselt lubatust ja lõpuks, kui ma enam ei suutnud rannaltstarti tehes oma viiest purje ohjeldada, sain aru, et lisaks väsimusele on väljas ka väga kõvasti puhuma hakanud.
Kus juures samal ajal oli vees 4 algajat tütarlast, kes ilma trotsides hakkama said. Tõeliselt tublid!
Ja ma rõõmustan, et ma Toppu ei läinud, sest seal oleksin ma kurva näoga kaldal passinud ja vesistanud, sest mul endiselt ei ole varustust, millega tormis ellu jääda. :)
Lisaks sain oma asjad Kristjani hoolde jätta, sest lubasin nagu viis kopkat järgmisel päeval tagasi olla.
Tarkus tuleb ju enda peast ülejäänud kehasse saada!
Info:
Koht: Laulasmaa
Varustus: 122l SBKT,Gaastra Pilot 5,0
Tuul: 7-10m/sek
Aeg: 2h
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar