Selle noormehega olen ma alates maist väga pikki ja sisutihedaid surfijutte puhunud. Suisa selliselt, et olen kursis tema plaanide ja tegemistega ning mis tekitavad minus tunde, et ma pole siiani kohanud mitte üht nii pühendunud inimest, kui tema. Ma olen ära tüüdanud oma surfisõbrad, sest alati, kui tuleb juttu surfist, kipun ma rääkima, et Kristjan ütles seda ja Kristjan ütles teist. Pean tunnistama, et minust on saanud tema andunud fänn ja ma hindan tema oskusi, teadmisi ja suurt lahkust neid jagada, väga kõrgelt. Ja otse loomulikult käin ma ringi ja kiidan teda taevani. Tegu on fantastiliselt toreda inimese ja õpetajaga. Kuidas ma tean, et ta on hea õpetaja, tark ja osav? Eks ikka selle tõttu, et ma olen käinud tema koolitusel ja mul on taskus veel üks koolituse vautcher ja ma kuulan suu ammuli kõike, mida tal surfi kohta öelda on. :)Oleme juba päris pikalt oodanud õiget ilma, et koolitusega algust teha, kuid siiani pole see õnnestunud. Et ma olen Kristjanile kurtnud oma muret neljase purje rigamise üle, siis ta pakkus, et tuleksin Laulasmaale, kus ta koolitust teeb ja vaatame koos asjad üle. Sellisest pakkumisest ei saa ometi keelduda ja nii läksime Andrusega koos õhtul peale tööd Laulasmaale.
Temal muideks on samuti koolituse vautcher, sest mis võiks olla ühele surfarile parem kingitus, kui uued teadmised ja oskused? Küll ma olen ikka tore kaaslane, eksole? :)
Ma ei ole kunagi Laulasmaal surfil käinud ja seega oli põnevust palju. Keset metsa oleva parkla leidsime kenasti ja kõiki märke eirates jätsime auto sinna ja lippasime mere äärde otsima oma koolitaja kontorit. Kontor oli koos töötajaga merel oma õpilasi juhendamas, kuid meid märgates tuli kenasti trikke tehes kaldale.
Kuna Kristjan oli arvamusel, et hetkel puhub päris kenasti, siis otsustasime neljase rigamise jätta pärastiseks ja panin kokku oma viiese, et minna vette näitama, mida ma oskan. Esmalt ta muidugi kontrollis, kuidas ma oma viiese rigatud saan. Sain kiita, sest see oli väga hästi kokku pandud, kõik täpselt selliselt nagu ühele purjele vajalik.
Edasi oli ta suisa nii lahke, et tassis mu laua vee äärde, näitas koha, kust vette võib minna, kus on kivine, kus madal ning koolitus võis alata.
Pean ütlema, et päev oli nii soe, et ajasin esimest korda sellel aastal omale selga õhukese kalipso. Issand, kui hea ja mõnus oli! :). Vette minnes olin üllatunud selle liivasest põhjast ja vee soojusest! Ma ei mäletanudki enam, mis tunne on nii pehmes põhjas kõndida, ilma kivide ja vetikateta.
Nüüd siis aga selle nn minu oskuste näitamise juurde. Mul on hästi meeles kord, kui hakkasin Püünsis Hardcoreile ka "näitama", kuidas ma sõita oskan. Loomulikult tähendas see kohest katapulti ja häbi. Ja ega see kord siis eelmisest ei erinenud. Mul ei tulnud välja ei kaldaltstart ega üldse mitte miski. Ja selle aasta parima katapuldi osaliseks sain ka. No võite arvata, kui pahasti ma ennast tundsin ja kui väga lollina.
Kristjan ei lasknud mul kaua seda nn näitamist teha ja ma sain kuulda kogu tõde oma seniste oskuste kohta. Ma muidugi olin arvamusel, et ma juba ikka ühtteist oskan, aga teda kuulates tekkis mul tunne, et ma olen ikka täitsa algaja ja selleks, et midagi õigesti, ma lisan siin veel kord sõna õigesti selgeks saada, selleks on vaja konkreetset õpetamist ja mitte seda, et mõni sõber lihtsalt mööda minnes mõne tarkusekillu viskab.
Niisiis selgus, et ma teen kaldaltstarti veidi valesti, st hoian lauda tuulega vale nurga all, minu kehahoiak sõites pidavat meenutama freestylerite asendit enne hüppesse minekut jne. Oma meelest olen saanud kenasti sellises asendis sõidetud, aga kui öeldakse, et see on ikka vale, siis tuleb järelikult mingi teine ja õigem leida. Et mul õppimine endiselt ei õnnestunud, siis arvas Kristjan heaks võtta mult minu kama ja seda ise proovida. Seniks sain ise tema koolitusevarustust proovida. Pean mainima, et päris vahva on vahel 200 liitrise praamiga sõita, see mingi valemiga glissi saada ja sellega nn lainetes pöördeid teha selliselt, et sisse ei kuku. Ja ei saa jätta kiitmata ka Lofti 5,2m2 purje, mis oli käes vägagi mõnus ja kerge. Enamus ajast kulus muidugi sellele, et vaatasin lihtsalt suu lahti seda, mida Kristjan mu asjadega tegi. No oskaks vaid ise ka selliselt! Ja siit tuli siis järgmine tõeterade rahe sadu. Tema meelest ei olnudki mul võimalik õiget asendit saavutada, sest mu trapetsi otsad olid endiselt liiga ees, mu jalaaasad liiga ees ja poom liiga kõrgel. Seega siis hingasin veidi kergendunult ja lootsin sügaval südames, et ega ma väga sõiduoskamatu polegi, et kogu lollus seisneb selles, et mu kamad on valesti koos.. Ehh ja huvitav küll, kes see need kokku paneb? Vee peegeldus andis ka sellele küsimusele vastuse. Hea, et peeglit polnud kohe võtta, siis oleks pilt veel selgem olnud. Igal juhul proovisin ma peale seda, kui Kristjan oli trapetsiotsad teise kohta pannud, uuesti sõita. Ja usu või ära usu, aga tunne oli endal hoopis parem ja kergem oli ning Kristjan polnud ka kiitusega kitsi, vaid ültes, et noh kohe hoopis parem. Natukenegi rõõmu selle suure segaduse juures.
Kahjuks arvas tuul, et aitab küll ja nii läksime kaldale ära, kus ootas ees jalaaasade teise kohta paigutamine ja neljase purje rigamine. Kristjan juhtis veel tähelepanu sellele, et mu jalaasad on liiga kitsad ja kas ma ikka saan jala normaalselt aasa panna. No oma meelest sain küll, aga ka siin selgus tõsiasi, et mul on sellised aasad, mis arvavad heaks ise vees kitsamaks minna. No tere hommikust! Kas polnud juba piisavalt jama üheks õhtuks?
Võin öelda, et jamad alles algasid. Ja seda seoses mu neljase purje rigamisega. Olen oma blogis korduvalt kurtnud, et ma ei saa enam oma neljast rigatud ja suurema tuulega rapsib see nii, mis hirmus ja kogu sõidu aja tuleb ainult võidelda tuule ja kogu kupatusega. Mul on selle aasta maist alates sellega seoses omad kahtlused, sest sain ma ju rigamisekursused, kuid kui professionaalid on varustuse müünud, siis ei tule pähegi selle õigsuses kahelda. Kõige kiuste said minu kahtlused kinnitust kõikse hullemal moel - nimelt ei sobi olemas olev mast üldse mitte mu purjele. Küll on see aga laialdaselt kasutusel olev variant, kuid toimib siis, kui olla ise piisavalt raskes kaalus. Tegu on siis nimelt 400 mastiga, mis tegelikkuses antud purjele ei sobi. Et Kristjanil oli endal olemas 370 mast, siis sai see koheselt järgi proovitud ja ülla ülla, puri oli nagu valatult õiges trimmis. Ma olin vihane, kurb ja õnnetu, sest olen arvamusel, et kui purjele oleks õige mast koheselt kaasa pakutud, siis oleks mul tunduvalt rohkem kordaläinud surfipäevasid olnud ja usun, et ka mu oskused oleksid paremad, kui nad hetkel on. Nüüd siis on mul nii palju mõtteainet, et ei teagi, kas suudan selle kõik selgeks mõelda. Lisaks veel Kristjani jutt sellest, et peaksin mõtlema, mida edasi tahan teha ja mitut purje oma purjepargis näen. No ma tean, et mind hirmsasti endiselt kisub Formula poole ja see tähendaks hoopis teistsugust varustust, kui mul seni on olnud. Oleks vaid keegi hea hing, kes lubaks korraks proovida, et saaksin teada, kas unistus ja fantaasia võiksid tõelisuses ka toimida. Seniks pean ilmselt oma ajusid kärsatama teemal, et mitu purje ja mis suurused? Kui arvate, et see on lihtne otsus, siis ega ikka ei ole küll!
Aga õnneks on mul nüüd Kristjani näol tohutu kogemuste pagasiga oskaja omast käest võtta ja ma siiralt usun, et ma saan selle suvega rohkem teadjaks, kui oma varasemate aastatega kokku.
Ja kõikidele algajatele on öelda ainult seda, et kui õpite ise, siis arvestage topelt aja kuluga. Konkreetse koolitaja puhul säästate aega ja närvikulu ja kindlasti jäävad paljud vead tegemata, mis muidu kindlasti kummitama tulevad.
Nüüd ma ootan tuult, et minna oma uude konditsiooni viidud varustusega proovisõidule ja kui ma ikka hakkama ei saa, siis kannan ma ennast surfarina maha!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: ca 7-8m/sek
Puri/ laud: GP 5,0, Loft 5,2/ SBKT 122l
Aeg: ca 2 h
Kui keegi veel ei tunne noormeest, kellest jutt käib, siis tema on Kristjan Kiisk ja toimetab ta Surfikoolis, http://surfikool.wordpress.com/
Tabada saab teda telefonilt 56325751!
