Jäin ööseks Roostale.
Pidin magama oma telgis, kuid Tarmo oli nii vastutulelik, et lubas mul visata end küliti tema bussi.
Ma ei saanud magada, sest päeva katsumus vees ja valutav jalg andsid endast märku. Ma kuulasin, kuidas meri tuleb kohinaga kaldale ja kartsin. Mõtlesin, et minu surfarikarjäär on läbi, sest mul ei ole julgust sellise loodusjõuga koostööd teha. Mul oli kahju, et minu rõõmust oli saanud hirm.
Lubasin endale, et kui hommikul on samasugune lainetus, siis lõpetan surfamise ja enam vette ei lähe.
Sain siiski veidike sõba silmale ja hommikul silmi avades kuulatasin, kas kohiseb? Kohises ja kurbus sai minust võitu. Otsustasin siiski minna ise vaatama, kui suur on laine ja mida merel on mulle öelda? Minu õnneks oli meri rahunenud ja väike lainetus ei heidutanud mind. Naeratus hiilis näole ja teadsin, et täna lähen siiski uuesti.
Peale hommikusööki arutasime Tarmoga eelmise päeva sõitu ja ma küsisin talt, et miks ta üldse lubas mul minna? Ta ütles, et selliseid nagu mina, kes kohe kartma ei löö, on vähe ja ta tahtis näha mis saab? See oli tema viis selgitada, kas olen asja juures tõsiselt või mitte. See katsetus oleks maksnud mulle mu surfamise, aga ju ta teadis, kui mind sinna sellise lainega lubas. Igal juhul nüüd tagant järele mõeldes tean, et selle korra minek tegi mind väga tugevaks.. Aga mu jalg oli paistes ja marraskil ja sinine ja ma lonkasin....
Kolmandal korral sain kasutamiseks jälle oma lemmik laua ja 3m2 õppepurje. See on kergem, kui juba tavaline õige puri. Otsustasin, et hetkel on kõige tähtsam asjadega vette minek ja sealt välja tulek. See tähendas, et pean selle selgeks saama, et mitte olla jälle samas olukorras nagu päev varem. Ja nii ma harjutasin seal. Vahepeal tegin ka pisut sõitu, sest see tahab samuti harjutamist. Ma olin uhke, sest kukkusin nii vähe vette. Tarmo ütles, et mul on väga hea koordinatsioon. Lisaks kõigele avastasin, et kui surfata, siis kaovad ära kõik mured, mõtted ja ainuke asi ,mis on meelel, on see, kuidas seista, kuidas hoida...Parim teraapia! Minu silmad särasid jälle ja naeratus oli suul....
Info: 3tundi
Pidin magama oma telgis, kuid Tarmo oli nii vastutulelik, et lubas mul visata end küliti tema bussi.
Ma ei saanud magada, sest päeva katsumus vees ja valutav jalg andsid endast märku. Ma kuulasin, kuidas meri tuleb kohinaga kaldale ja kartsin. Mõtlesin, et minu surfarikarjäär on läbi, sest mul ei ole julgust sellise loodusjõuga koostööd teha. Mul oli kahju, et minu rõõmust oli saanud hirm.
Lubasin endale, et kui hommikul on samasugune lainetus, siis lõpetan surfamise ja enam vette ei lähe.
Sain siiski veidike sõba silmale ja hommikul silmi avades kuulatasin, kas kohiseb? Kohises ja kurbus sai minust võitu. Otsustasin siiski minna ise vaatama, kui suur on laine ja mida merel on mulle öelda? Minu õnneks oli meri rahunenud ja väike lainetus ei heidutanud mind. Naeratus hiilis näole ja teadsin, et täna lähen siiski uuesti.
Peale hommikusööki arutasime Tarmoga eelmise päeva sõitu ja ma küsisin talt, et miks ta üldse lubas mul minna? Ta ütles, et selliseid nagu mina, kes kohe kartma ei löö, on vähe ja ta tahtis näha mis saab? See oli tema viis selgitada, kas olen asja juures tõsiselt või mitte. See katsetus oleks maksnud mulle mu surfamise, aga ju ta teadis, kui mind sinna sellise lainega lubas. Igal juhul nüüd tagant järele mõeldes tean, et selle korra minek tegi mind väga tugevaks.. Aga mu jalg oli paistes ja marraskil ja sinine ja ma lonkasin....
Kolmandal korral sain kasutamiseks jälle oma lemmik laua ja 3m2 õppepurje. See on kergem, kui juba tavaline õige puri. Otsustasin, et hetkel on kõige tähtsam asjadega vette minek ja sealt välja tulek. See tähendas, et pean selle selgeks saama, et mitte olla jälle samas olukorras nagu päev varem. Ja nii ma harjutasin seal. Vahepeal tegin ka pisut sõitu, sest see tahab samuti harjutamist. Ma olin uhke, sest kukkusin nii vähe vette. Tarmo ütles, et mul on väga hea koordinatsioon. Lisaks kõigele avastasin, et kui surfata, siis kaovad ära kõik mured, mõtted ja ainuke asi ,mis on meelel, on see, kuidas seista, kuidas hoida...Parim teraapia! Minu silmad särasid jälle ja naeratus oli suul....
Info: 3tundi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar