Õpi surfama! Windsurfi algkoolitused! +3725228018

neljapäev, 28. august 2014

"Kes kannatab, see kaua surfab"18.08.14

Kuradima kaua ei olnud normaalselt puhunud ja kui puhub, siis ikka sellisel ajal, kui ma istun kontoris laua taga. Selleks nädalaks lubas pea igaks päevaks tuult ja mis oluline, õhtuteks ka. Jätsin juba Vormsilt tulles kõik kola autosse, et mitte hommikut alustada kolmandalt korruselt asjade vedamisega. Õhtul siis suund Laulasmaale, sest Püünsi on täitsa kaugel, arvestades neid tohutuid teetöid, mis linna on vallutanud.
Laulasmaale jõudes oli Andrus juba oma triibud lõpetanud ja kõik kaldal olijad kurtsid, et enam ei puhu. Mis mõttes ei puhu? Jälle tüng või? No õhk ikka liikus rohkem, kui viimasel korral, kui seal olin ja nii ma võtsin kõikide kiuste vastu otsuse, et ei, mina panen asjad kokku ja lähen proovin ja Te kõik, kes arvate, et ei puhu, istuge kaldal edasi.
Ega see suund just kõige parem ei olnud, aga sõitsin üle madaliku välja ja kohe oli selge, et tuul puhub ja täpselt nii palju, et sain täiega kaifida igat otsa, mida ma seal tegin. Jah, pöördeid ma suurt ei teinud, sest krdi rohi häkkis mu kiiruse täiesti maha ja ma olin sunnitud päris tihedalt seda tagant lahti harutama. Sellegi poolest sain ma kohe väga väga mõnusalt sõita.
Millest ma ei saa rääkimata jätta on see, et kui hakkasin esimest pauti tegema ja poomist kenasti kinni haarasin, et olla vastukaaluks purjele, siis see polnud mulle mitte mäletamist meelde sellise raskusega nagu ma arvasin seda olevat. Ühesõnaga ma tõmbasin selle sellise kergusega üle, et käisin täiega sisse. No jah, ma olin kõik viimased sõidud teinud poole raskema taglasega ja ma olin siiralt imestunud, et mu enda komplekt nii kergeks osutus. Täitsa naer tuli peale endal ka!
Pidin nüüd harjutama seda, et ma kogemata liiga palju jõudu ei kasutaks.
Peale poolteist tundi kestnud lõbu läksin kaldale, sest tuul hakkas nüüd tõesti vaibuma.
Väga super sõidupäev oli ja oli väärt kannatlikult ootamist!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 7-8m/sek
Varustus: 100l+ 5,0m2
Aeg: 1,5h

kolmapäev, 27. august 2014

"Nael.ee Surfipäevad Vormsil" 15-17.08.14

Ma olen sellel suvel olnud nii palju ratastel, et ausalt öeldes tekib vahel juba soov olla lihtsalt kodus koti peal.
Aga see selleks, kui keegi räägib surfist ja Vormsist, siis need kaks asja tuleb igal juhul ära teha. Vormsit ma armastan, täiesti super koht.
Vormsile läksime tähistama ettevõtte, milles ma oma igapäevast leiba teenin, suvepäevasid. Selle raames pidin tegema seal soovijatele surfikoolituse ja kui hästi läheb, pidin ka ise surfata saama. No asjad olid vähemalt selleks tarbeks kaasas.
Panime auto Reeda hõlma alla ja läksime ise üle kaatriga. Jube lahe kogemus, ma polegi merel sellisega käinud. Tuul muidugi ei puhunud, aga koolituse jaoks piisavalt. Seega said siis soovijad reedel oma triibud Rälby lahes ära tehtud. Ka päris hea koht surfamiseks. Või kas seal Vormsil üldse on halbasid kohtasid? Mulle tundub, et mitte.
Ise ma tegelesin seal kohe korraliku korilusega, sest sellisel hulgal põldmarju ei saanud kuidagi kaldale edasi kasvama jätta. Keha vajas majustamist ja seda sealt juba sai.
Et tuul ei puhunud ka laupäeval, siis tegi Marek meile Vormsi tutvustuse, sest ega ma siiani suurt saarel ringi kolanud ei olnud. Ilus, ilus ja puutumatu loodus, kõik lahed surfikõlbulikud. Võta või kinni võimalusest kolida sinna ja jäädagi. No ma veel hetkel eelistan Hispaaniat, aga mine sa tea, võib olla kolin ikka Vormsile, kui pensiuuni eani vastu pean.
Ühesõnaga kukkus surfamine Vormsil kolinaga läbi ja puhuma hakkas siis, kui pühapäeval lahkuma hakkasime.
Aga hea oli seal jälle tagasi olla ja ausõna ma sain seal koti peal külitada või õigemini võrkkiiges ja mitte midagi teha! Korralik suvine puhkus oli!

teisipäev, 26. august 2014

"Hiiusurfi laager" 08-10.08.14

Hiiusurfi laager- ma ei pidanud sinna minema või tähendab, et siis, kui tuul puhub. No jah, läks nii nagu alati, ehk siis teisipäeval näitas, et puhub, ostsime piletid, tegime võimalikud bronnid ja siis neljapäeval ei näidanud enam mingit tuult. Mingi imelik asi nende laagritega, et kui laager, siis ei puhu ja ega muidu ka ei puhu. Nii, et siis jah, leidsime ennast reedel Hiiust. Kodus oli ka muidugi niisama päris hea olla.
Laupäeva hommikul seadsime sammud laagrisse. Sättisime telgi üles ja asusime laagerdama. Selle laagri kohta võib öelda, et kui tahad midagi teha, leia endale ise tegevust. Nii sai kambaga supitatud ja tuuletutes oludes lihtsalt edasi tagasi seilatud. Eks ma jändasin jälle selle suure komplektiga, sest kui oli soov liikuma saada, siis sellega seda ikkagi sai. Ma ei räägi siin glissamisest ega midagi, aga proovisin paute teha ja igaks setmeks juhuks sai mõned korrad nöörikat ka harrastatud, et kas nagu on jõudu, et see kaadervärk veest välja tirida. Tundub, et talvine sporditegemine on siiski oma jälje jätnud ja oli jaksu, et siledast veest puri kätte saada. :)
Mõnus ilm oli ja harrastajaid vees rohkelt. Vanameister( et oleks kohe selge, see ei tähenda tema vanust, vaid seda, et ta on kaua surfiga tegelenud) Hardcore'ilt sai ka mõned etteasted palutud ja ega ta uhke ja kade poiss pole, näitas meile igast vigureid vee peal. Ma igaks juhuks nende nimesid ei hakka ütlema, sest meelde nende nimed küll ei jäänud.
Laager oli tore, mõnede asjade üle, mida seal nägin, olen siiani hämmelduses, aga las need asjad jäävad minu enda teada. Keegi pole öelnud, et maailm ei peaks veider olema.
Kontserdid olid taas ootuspäraselt head ja mõnus oli nende saatel rokkida.
Meie järgmine päev viis meid hommikul Suureranda, kust lootsime vähe parematele tuule oludele. Alguses tunduski, et puhub, aga ei siiski. Tegime seal niisama tunnikese triibutamist ja läksime Kalanasse lõunatama. Mõnus koht ja mõnus olemine. Hiiumaal on hea!
Laagri pildid

esmaspäev, 25. august 2014

"Kui ma oleksin..."26.07.14

Foto Indrek Arula
Vormsi Surfipäevadel askeldamine oli tõeline väljakutse, kuid mulle meeldib inimestega tegeleda. Kõige toredam oleks muidugi, kui saaks selle kõige juures ise ka merel lustida.
Esimene päev oli tuuletu ja ma ei hakanud aega raiskama selle peale, et minna niisama midagi vee peale tegema. Teisel päeval hakkas tuul puhuma ja kui ma siis nägin, kuidas Andrus ja kõik teised mööda täiesti siledat vett seilavad, siis tekkis ka suur soov minna.
Andrusel oli kaasas 7,5 m2 puri ja 155 l laud. Ma pole veel oma elus nii suure purjega sõitmas käinud ja ma ei olnud üldse kindel, et ma seda üldse hoida jaksan. Otsustasin siiski ära proovida, sest kui ei proovi, siis ei saagi teada. Kaldaltstart oli oma moodi ettevõtmine, sest seda raskust ikka andis üles poole lükata. Õnneks oli laud suur ja eks see andestab kergelt kõik valesti tehtud sammud.
Igal juhul sain ma laua peale ja trapetsisse. Otsad olid muidugi liiga pikad, aga ajasid asja ära. Ja teate, uskuge või mitte, aga see oli üliäge tunne, sõita niimoodi mõnusa kiirusega, samas rahulikult, üle vee, ilma, et puri närviliselt tõmbleks või teeks muid trikke. Jah ma tegin pöörded kõik üli ettevaatlikult, et mitte purje vette lasta, sest ma ei olnud taas kindel, et ma selle sealt vee koorma alt pärast kätte saan. Aga see sõidumõnu oli ületamatu. Tuul puhus ca 6 meetrit ja ma lihtsalt sõitsin seal edasi tagasi ilma mingi probleemita. Minu jaoks oli surfiüritus täiega korda läinud, sest sain ka ise sõita.
Ega ma kauaks saanud vee peale jääda, sest pidin siiski täitma neid ülesandeid, milleks mind sinna kutsuti. Siiski tekkis õhtu poole veel vabasid momente ning, et sattusin rääkima fotograafiga, kes ka surfipäevasid nautis ja seal pilte klõpsis, siis saime kaubale, et ta teeb mõned võtted minu elu esimesest sõidust suure purjega. Tükk aega pole keegi pildistanud ka mu sõitmist, nii, et olin väga rahul, et selline mõte meil kahepeale tuli. Sõidurõõm oli muidugi tuhande kordne ja oleks ma vaid varemalt juba teadnud, et ma suudan sellise suurusega merel käia, oleks vist sõidpäevi rohkem, kui neid siiani on. Igal juhul leidsin ma enda jaoks mega hea komplekti, peab ainult vaatama, kuidas ma seda Andrusega jagatud saan.
Info:
Koht: Hullo laht, Vormsi
Tuul: 5-6 m/sek
Varustus: 155 l  Mistral ja 7,5m2 Simmer
Aeg: 1h

"Vormsi Surfipäevad" 26-27.07

Eestimaa on olnud alati mereriik ja meie mereäärne rahvas harrastanud erinevaid merega seotud tegevusi. Samal ajal, kui suur osa Eesti tublidest surfiharrastajatest võttis mõõtu Eru lahes ja Hiiumaa laiumatkal, koolitati tuule usklikeks uusi usinaid surfareid.
Üha enam populaarsust koguv surfamine on jõudnud koguda populaarsust ka Vormsi saarel, kus üheks uudsemaks ettevõtmiseks võib pidada Vormsi Surfipäevasid, mis toimusid saarel sellel nädalavahetusel( 26-27.07), Olavipäevade raames.
Ürituse eesmärgiks oli pakkuda nii Vormsi elanikele, kui ka saare külastajatele, võimalust õppida tundma purje- ja aerulauaga surfamise võlusid.
Huvi ürituse vastu oli üle ootuste suur ning kokku küündis külastajate arv kuni 150-ni. Oma esimesed surfitriibud otsustasid teha 80 osalejat, kelle vanus jäi kolme ja seistmekümne aasta vahele. Külastajaid oli üle Eesti, nii Tartust,Tallinnast, kui ka naabersaartelt. Surfiseltskond oli kirev ja korraldajate rõõmuks tõdeti, et kohale tuldi suisa perede kaupa, mehed ämmadega, naised lastega, vennad- õed, sõbrad, sõbrannad ning paljudelt suudelt kõlas ütlemine:“ Kui kõik tuuakse koju kätte, oleks patt jätta proovimata!“.
Kahe päeva jooksul said huvilised osaleda purjelauasurfi teooriakoolitusel, kuulata näpunäiteid aerulaual surfamiseks, sõbraks surfivarustuse ja tuulega ning mis kõikide jaoks kõige põnevam, soovijad said ise merel surfata. 
Esimesel päeval ei olnud tuuletaat just väga lahke, kuid ka purjele toeks olemine merel, on omamoodi oskus ning enamus osalejatest sai seda hoolsalt harrastada. Surfitriibud ei jäänud siiski tulemata ja surfimaitse sai suhu igaüks. Ka SUP-i ehk aerulaudadega seilamise vastu oli huvi suur ning peale terve päeva kestvaid harjutussõite, said julgemad ennast õhtul proovile panna lõbusal aerulauasurfi võistlusel. Lapsed näitasid nii mõnelegi täiskasvanule silmad ette oma oskuste ja taibukusega, sest reeglites ei olnud kirjas, kuidas võistlusrada läbida. Võta või aerulaud kaenlasse ja jookse. Seda küll keegi tegema ei hakanud, aga muid lõbusaid võtteid nägi küll. Võistlustel osales paarkümmend inimest ning kõige tublimatele jagati välja diplomid ja auhinnad. Arvestust peeti laste, noorte ja täiskasvanute klassis. Välja jagati ka eripreemia kõige nooremale võistlejale, kelleks osutus seitsme aastane Vormsi tüdruk.  Võistlejate auhindade eest kandsid hoolt O’neill, kalipso.ee, nael.ee ja Winestore OÜ.
 Ürituse teiseks päevaks oli tuul valla päästetud ning eilsed merel seisjad said tunda, mida tähendab tõeline surfamine. Rõõmu ja lusti jätkus õhtu tundideni. Et osalejate hulgas oli ka paar pillimeest, kes ei peljanud oma annet teistega jagada, said kõik lisaks surfile, nautida ka imearmsat muusikat.
Surfipäevadelt lahkuti rahulolevatena ja suurte tänusõnade saatel ning kõlama jäi küsimus:“Kas järgmisel aastal jälle?“
Surfipäevade korraldajateks ja toetajateks olid Vormsi vald ja Kultuuriühing, Pirita Surfikool, O’neill, kalipso.ee, nael.ee, Winestore OÜ, Fansurf, Tafrix OÜ ja Atomic AD OÜ. Kristat aitasid kohapeal vabatahtlikud Marek Tamm, Andrus Voolpriit, Elena Burm, Kaie Allas ja Arvin Paju.

Minu jaoks oli see täiesti erakordne võimalus panna ennast proovile nii suure ürituse ettevalmistamisel, korraldamisel ja läbiviimisel. Kus juures, ma nägin ürituse toimumiskohta alles ürituse eelsel õhtul. Eks ma olin veidi ka närvis, sest ma ei osanud iial arvata, et kohale tuleb selline hulk inimesi. Purjelaua komplekte oli mul kaasas 9 ja 3 SUP-i lauda. Sellega oli vaja need 80 soovijat vee peale panna. Toimetasin eelregistreerimise järjekorra alusel ja korraga käis vees 9 inimest. Surfipäevad algasid teoorialoenguga, peale mida hakkasin 9 kaupa tegema kaldal praktikat ning seejärel said kõik tund aega vees ise harjutada. Olime veidi küll graafikuga jännis, sest peale igat vees harjutamist tuli uimed alt võtta, teha kalda praktika, uuesti uimed alla ja siis jälle vette. Õnneks jäi ära kalipsode selga ajamine, siis oleksime rohkemgi ajahädas olnud. Kõigele vaatamata tulime tõeliselt hästi toime ja otseloomulikult oli kõige toredam, kui tuldi eraldi tänama. Väga palju küsiti, et kas ma käingi mööda Eestit selliseid üritusi tegemas ja kõik soovisid järgmisel aastal jälle tulla. Jah, eks juba on väikeseid plaane, teha veel suuremalt, kuid eks elu näitab, mida järgmine suvi toob. Mina olen väga suure kogemuse võrra rikkam ja ma olen pannud kirja kõik märkmed, mida paremini või teistmoodi teha. Ja mind ei heiduta enam karvavõrdki suure rahvahulga ees koolituse tegemine ja inimeste juhendamine. Super lahe üritus oli ja ma pean tänama siin kohal Vormsi tegelast Marek Tamme, kes mulle sellise absoluutselt ägeda võimaluse andis ja mind sinna kutsus!
Ja ma armusin Vormsisse, nii armas, imeliselt tore väike saar!
Pildid Vormsi Surfipäevadest

"Sõbrannad surfama" 19.07.14

Moosin juba paar aastat üht sõbrannat, et tule ja proovi nüüd ikka ära surfamine ka, et kaua Sa käid selle kaikaga mööda niite palli taga ajamas. No nüüd siis lõpuks jõudis nii kaugele, et tuligi. Lahe selle juures oli muidugi see, et ta võttis oma korda huvilisi kaasa.
Seega oli koolitusel korraga 9 inimest- 5 meest ja 4 naist, lapsed peale kauba. Tuult oli küll pisut vähe, kuid oma surfitriibud said kõik tehtud. Väga vahva koosolemine oli! Lisaks saime teada, et kui maatuulega ära kanduda, no nt Rootsi, siis saab sealt suveniire kaasa osta! :) Lapsesuu ei valeta!
Kalipsodega varustas kalipso.ee. Tänud neile!
Pildid koolitusest