Kõik prognoosid viitasid sellele, et täna õhtul tuleb väga mõnus surf. Pakkisime asjad ja läksime peale tööd Laulasmaale.
Vastu võttis meid mere ääres kuldaväärt vaikus. Nii vaikne oli, et kõrvadel hakkas valus.
Me ei suutnud leppida sellise tuuletusega ja otsustasime vähe Paldiski poole edasi sõita. Et kui siin ei puhu, ehk siis seal äkki midagi on. Ei olnud, või kui üldse, siis nii palju, et puri seisis küll omal jõul püsti, aga edasi liikumiseks ei saanud seda väga nimetada. Suurt tünga saamist leevendas asjaolu, et ma käisin vees täiesti uues kohas, täiesti uutes oludes. Nimelt olime siis täpselt Laulasmaa vastas tuulikute all.
Kivine oli ja kehvake vette minna, aga väga ruttu läks sügavaks. Väga kummaline põhi oli ja vesi paistis läbi. No isegi natuke hirmutav ja põhiliseks katsumuseks jäi sellel õhtul mitte sisse sadada, sest seal oli ikka üüber külm. Imelikult loksutas see laine ja tekitas väikest viisi merehaigust. Et siis võib öelda, ei olnud kena õhtu.
Tehtud siiski!
Info:
Koht: Leetse rand
Tuul: kuni 5m/sek
Varustus: 100l, 5,0m2
Aeg: 30min
neljapäev, 7. november 2013
kolmapäev, 6. november 2013
"Surfikooli väljasõit Laulasmaale!" 14/ 15.09.13
Ma ikka ja jälle vean õpilasi sinna, sest see on hea koht harjutamiseks. Mõnusalt turvaline igasuguse tuulega. Maa tuulega võib küll Paldiskisse kanduda, kuid hea on see, et sealt sellisel juhul enam mujale ei kandu.
Mida me siis tegime terve nädalavahetuse?
Laupäeval lisandus meie gruppi veel kaks uut õpilast, Annika ja Julia. Mul ei olnud au neid isiklikult esimesel korral juhendada, küll aga arvas minu enda surfiinstruktor Tarmo, et olen piisavalt hea õpetamaks tema õpilasi. Nii siis püüdsin hoida lippu kõrgel ja tegin kõik selleks, et neil oleks meie seltsis mõnus surfata.
Mitmed tunnid möödusid merel juhendamise tähe all. Annika ja Julia olid lahkudes rõõmsad ja lubasid uuesti võimalusel kampa lüüa. Uhh, ju siis läks kõik kenasti! :)
Eks ma selle käigus püüdsin ka omi oskuseid lihvida, aga tuult oli veidike vähe ja nii ma siis lihtsalt sõitsin edasi tagasi. Jah, mõned õrnad glissitriibud õnnestus saada ja seega võis päeva kordaläinuks lugeda.
Tegelikult puhus siis jälle selline pool vildakas maa tuul ja oli raske kaldale tagasi saada. Oli hea ülestuule kursi harjutamise ilm. Ele-Ly naases kalapaadis, kui oli selge, et ikka ise kaldale ei saa. Vahel on selliseid kogemusi vaja, et õppida aru saama, millest jõud ja oskused üle käivad ja millest mitte. Aga ta oli väga tubli ja vapper ja mis peamine, see ei heidutanud teda. Kogemused rikastavad!
Pühapäeval kogunes meid mere äärde kohe päris palju ja lõbu oli mõnusalt. Tuult oli täpselt nii palju, et sain ise merele ja tagasi tulin tasapisi, sest jälle kord oli glissamiseks tuult vähe. No olgem ausad, tegelikult tundub mulle üha enam, et ma vajan vähe suuremat purje, sest päris pidevalt jääb natuke puudu. No vaatame, ehk kaunistabki mu järgmise aasta purjeparki ka suurem puri.
Et Ele-Ly ei olnud eilsest õhtust väga joovastuses ja kahtles, kas täna tuleb uuesti merele, siis võtsin nõuks talle üles tuulde sõitmist õpetada. Seda küll peale seda, kui ta oli taas pea Paldiski all ja ma olin jõudnud kindlale arusaamisele, et oma jõududega ta sealt tagasi ei saa. Ütleme nii, et algajad oskavad vahel sõita sellist kurssi, et mul oli päris raskusi otse tema juurde jõudmisega. Siiski jõudsin kohale ja siksakitamine võis alata. Ele-Ly sõitis ees ja mina tagant juhendasin. Kulus ilmselt tunnike, aga me randusime koos täpselt seal, kus me vette läksime. Oli täiesti vapustav surfipäev, kuigi ma ise ei saanud kiiruseid nautida. Aga kogemus ka minu jaoks ja kursisõidu harjutamine ei tee kunagi paha, olgu see siis mis kujul tahes.
Hea oli mere ääres olla!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 5-7m/sek
Varustus: 100l ja 5,0m2
Aeg: L: 5h, P: 4h
Mida me siis tegime terve nädalavahetuse?
Laupäeval lisandus meie gruppi veel kaks uut õpilast, Annika ja Julia. Mul ei olnud au neid isiklikult esimesel korral juhendada, küll aga arvas minu enda surfiinstruktor Tarmo, et olen piisavalt hea õpetamaks tema õpilasi. Nii siis püüdsin hoida lippu kõrgel ja tegin kõik selleks, et neil oleks meie seltsis mõnus surfata.
Mitmed tunnid möödusid merel juhendamise tähe all. Annika ja Julia olid lahkudes rõõmsad ja lubasid uuesti võimalusel kampa lüüa. Uhh, ju siis läks kõik kenasti! :)
Eks ma selle käigus püüdsin ka omi oskuseid lihvida, aga tuult oli veidike vähe ja nii ma siis lihtsalt sõitsin edasi tagasi. Jah, mõned õrnad glissitriibud õnnestus saada ja seega võis päeva kordaläinuks lugeda.
Tegelikult puhus siis jälle selline pool vildakas maa tuul ja oli raske kaldale tagasi saada. Oli hea ülestuule kursi harjutamise ilm. Ele-Ly naases kalapaadis, kui oli selge, et ikka ise kaldale ei saa. Vahel on selliseid kogemusi vaja, et õppida aru saama, millest jõud ja oskused üle käivad ja millest mitte. Aga ta oli väga tubli ja vapper ja mis peamine, see ei heidutanud teda. Kogemused rikastavad!
Pühapäeval kogunes meid mere äärde kohe päris palju ja lõbu oli mõnusalt. Tuult oli täpselt nii palju, et sain ise merele ja tagasi tulin tasapisi, sest jälle kord oli glissamiseks tuult vähe. No olgem ausad, tegelikult tundub mulle üha enam, et ma vajan vähe suuremat purje, sest päris pidevalt jääb natuke puudu. No vaatame, ehk kaunistabki mu järgmise aasta purjeparki ka suurem puri.
Et Ele-Ly ei olnud eilsest õhtust väga joovastuses ja kahtles, kas täna tuleb uuesti merele, siis võtsin nõuks talle üles tuulde sõitmist õpetada. Seda küll peale seda, kui ta oli taas pea Paldiski all ja ma olin jõudnud kindlale arusaamisele, et oma jõududega ta sealt tagasi ei saa. Ütleme nii, et algajad oskavad vahel sõita sellist kurssi, et mul oli päris raskusi otse tema juurde jõudmisega. Siiski jõudsin kohale ja siksakitamine võis alata. Ele-Ly sõitis ees ja mina tagant juhendasin. Kulus ilmselt tunnike, aga me randusime koos täpselt seal, kus me vette läksime. Oli täiesti vapustav surfipäev, kuigi ma ise ei saanud kiiruseid nautida. Aga kogemus ka minu jaoks ja kursisõidu harjutamine ei tee kunagi paha, olgu see siis mis kujul tahes.
Hea oli mere ääres olla!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 5-7m/sek
Varustus: 100l ja 5,0m2
Aeg: L: 5h, P: 4h
esmaspäev, 4. november 2013
"Õnnelikud näod" 10.09.11
Istusin kaldal suvetoolis, vihmavarju all. Täna ma ei surfanud. Oli õhtu, kus tuul ei puhunud. Täna ma lihtsalt imetlesin ja nautisin vaadet. Vaadet merele, kus mürgeldasid oma uute asjadega Annika ja Marek. Mu süda hõiskas ja oli rõõmus nende pärast. See on hea tunne, näha neid rõõmsaid nägusid, mis tekivad, kui inimene võtab pakendist oma uhiuued purjed, laua ja kõik muu varustuse ja soovib kogu hingest minna neid vee peale proovima. See on selline õndsalt harras hetk, selline püha ja paitamist väärt.
Nii ilusad on need asjad, nii väga ilusad...
Nii ilusad on need asjad, nii väga ilusad...
neljapäev, 12. september 2013
" Triibuline Topu" 01.09.13
Üks päev ma kirjutasin sellest, et mul oli Paldiski ekspress käsil ja, et tegu oli selle suve parima sõidupäevaga. Ma igaks juhuks ei lasku ütlusesse suve parim, sest muidu ma ei saa öelda, et mul oli tegelikult nüüd veel ja veel miljoneid kordi parem sõidupäev.
Tallinna kanti ei lubanud eriti tuult, küll aga oli Hirlami järgi selliselt rõõmu- kolla- pruuni tooni Lääne- Eesti kant.
Igaks juhuks ei hakanud kellegagi midagi konkreetset kokku leppima, sest mine tea, mis tünga see tuul teeb. Siiski olime me kõik ootevalmis ja jätsime isegi Muinastulede õlled joomata, no juhuks, kui vaja on varakult minna. Tegelikult ma õlut ei joo, et siis Muinastulede tequila või miskit sellist.
Hommikul, silmad veel rähmased, rähnid peas toksimas, avasime arvutikaane ja sukeldusime interneeduse maailma, et saada kinnitust, et ikka vist lubab päevaks.
No nüüd siis avas telefonikeskjaam oma uksed ja telegrammid kõikidele tuuleotsijatele said pandud teele.
Kogunesime kl 13 Laagris ja võtsime suuna Topule( keegi eesti keele filoloog võiks nüüd öelda, mis moodi on õige, kas Toppu, Topule või Topusse). Kl 14.45 olime rõõmsalt Topu sadamas.
Oh seda rõõmu, kui selgus, et näe, puhubki ja kohe väga hea suuna pealt ja väga meile sobiva tugevusega. No enamus meie seltskonnast eelistab sellist 8-10m tuult, kaks tükki küll tegid vähe vingus näo pähe, aga rigasid suuremad purjed ja said kah kenasti kihutatud.
Minu vette minek ei olnud just plaanipärane, sest ma olin suutnud koju unustada oma sussid. No õnneks oli vesi soe, aga see va merepõhi oli rõvedus kuubis. Ai, kui valus oli nendel väikestel kividel astuda.
Sain sellest vastikustundest üle ja proovisin libastumata lauale saada. No õnneks ma valdan kaldaltstardi tehnoloogiat ja see päästis olukorra.
Ja siis see tuli, see kirjeldamatult triibuline Topu, oma tõelises headuses. Jah, ma sain ka ühe korraliku nätaka talt, et liiga hulljulgeks läksin, aga näe, see va merejumal ikka hoiab, mitte joodikuid, aga neid va väikesemõõdulisi surfareid. Eks me kõik oleme varem või hiljem teinud oma esimesed poolteise meetrised laine lennud, mille pealt siuhti vastu masti ja poomi lärtsatamine võib viia paigast kogu ülemise rindkere. Eks ma vähe taastusin seal hing löögist halvatud, aga kuna käega katsudes tundus kõik omal kohal olevat, siis võis ju surfiga edasi tegelda. Mingil põhjusel tuli mul täna parem halss kohe palju paremini välja, kui vasak. Ja tundus, et sain siin kohal mere tingimusi süüdlaseks pidada, sest see laine, mille pealt ma kuu katsumist katsetasin, oli kah vasakul halsil sõites. Oma rumaluses, peale seda hullu matsu mõtlesin, et ehk on siis seal otse puhkemaja all parem sõita, aga see mõte sai kohe kiire lõpu, kui olin võtnud suuna taas parema halsiga Topu madalale ja sealt edasi laidudeni. Oh seda head tunnet, kui selgus, et see va laine on tegelikult ainult ühes kohas ja ülejäänud meri on nii sile ja tuul nii ühtlane, et anna ainult lauale valu. Ma ei ole sellel hooajal veel teinud nii pikkasid otsi, kui ma nüüd tegema hakkasin. Google näitas, et linnulennult ca 5km ots. Ja kui palju ma jõudsin selle jooksul lihtsalt mõelda, et issake, kui hea, sest seda see sõit oli. Peas lahvatas isegi mõte, et pole vaja minna Eestist ära, kui siin saab ka selliseid surfipäevasid nautida. Ma ei hakanud ennast vaevama mitte millegi harjutamisega ja lihtsalt sõitsin edasi tagasi, neid ülimõnusaid ülipikkasid otsi.
Väike joogi ja söögipaus ja uuesti vette. Nii möödusid tunnid, mille käigus sai lihvitud ja arendatud koostööd oma varustusega. Ja selle pika otsa jooksul oli hea mõelda ja proovida, mida tähendab blasting control. No mis teha, teoreetik nagu ma olen, loen ma kõike põhjalikult, jätan meelde ja siis asun proovima.
Kui vees hakkab asjade üle kontoll jõuetuse tõttu kaduma, siis targad lähevad veest välja. Püüdsin küll leida siin kohal rohkem tõde ütlusest, et tark ei torma, aga jah, võta või vemblast, laua ja taglase vaheline lüli peab ikka töötama, muidu ei tule asjast miskit välja. Mõelda võib ju igast asju!
Olin meie pundist eelviimane, kes käed üle põlvede ripakil, asju järgi lohistades, veest väljus. Ütlemata õnnelik oli olla niivõrd ebareaalselt hea surfipäeva üle!
Info:
Koht: Topu sadam
Tuul: 8-12m/sek
Varustus: 5,0m2/ 100l
Aeg:3h
neljapäev, 5. september 2013
"Harjutused sabale" 19.08.13
Kui väga ei puhu, aga natuke ikka, siis leian ennast ikka sellel suvel Püünsist. Käin seal koos oma õpilastega harjutamas. Eks õppejõud peab ise veidi ees arenema, et siis teistele miskit õpetada oleks. :)
Tänane õhtu kuulus jälle non-planing carve gybele ja fast tackile. Seda siis seekord viiese purjega harjutades, et asi käes liigselt mugavaks ei läheks. Lisaks tegin ka clew first beachstarti ja proovisin clew first seilamist. No eks ikka kõike selleks, et purje keerutamine paremini käppa saada.
Üks õpilastest soetas just täna endale 7,2m2-se RRD Evolutioni purje ja no käsi sügeles seda proovima. Olin arvamusel, et ega ma sellega sõidetud saa, et on teine hirmus raske. Aga võta näpust! 7,2 m2-ne puri ja 180 l laud olid koheselt glissis. Tacki sain ka tehtud, ilma, et oleksin sisse kukkunud. Ja mis kõige tähelepanuväärsem on, see taglas oli imekerge käsitleda. Tegu oli nii kerge komplektiga( sisaldas lisaks 80% masti), et ma praktiliselt armusin selle suure purje võludesse. Igal juhul pean seda veel oma 100 l lauaga proovima ja siis mine tea, ehk hakkan kah ikkagi ükskord formulat sõitma. Siiani ma ainult unistasin selle võimalikkusest ja pidasin väikeseid, kergkaalus naisi geeniusteks, kes selliste toa suuruste purjedega merel käivad. Igal juhul andis see mulle tublisti julgust juurde, vaatamaks omale suuremat taglast.
Naljakas oli selle proovimise juures muidugi tõsisasi, et sõitja oli pea kahe meetrine mees ja tema õlakõrgus oli ikka minu pea nupu juures, mis tähendas, et ma rippusin poomi küljes nagu pesu nööri peal. Ei viitsinud seda õigele kõrgusele ka panna ja nii ma siis seal endale naljanumbrit tegin. Teistele tegi muidugi ka nalja, sest ma olin nagu päkapikk selle suure purje taustal.
Aga kes see ikka nalja teeb, kui ise ei tee. Tore ja vahva sõiduõhtu oli ja me kõik jäime sellega väga rahule.
Info:
Koht:Püünsi
Tuul: 5-7m/sek
Varustus: 5,0m2/ 100 l
Aeg:2,5h
Tänane õhtu kuulus jälle non-planing carve gybele ja fast tackile. Seda siis seekord viiese purjega harjutades, et asi käes liigselt mugavaks ei läheks. Lisaks tegin ka clew first beachstarti ja proovisin clew first seilamist. No eks ikka kõike selleks, et purje keerutamine paremini käppa saada.
Üks õpilastest soetas just täna endale 7,2m2-se RRD Evolutioni purje ja no käsi sügeles seda proovima. Olin arvamusel, et ega ma sellega sõidetud saa, et on teine hirmus raske. Aga võta näpust! 7,2 m2-ne puri ja 180 l laud olid koheselt glissis. Tacki sain ka tehtud, ilma, et oleksin sisse kukkunud. Ja mis kõige tähelepanuväärsem on, see taglas oli imekerge käsitleda. Tegu oli nii kerge komplektiga( sisaldas lisaks 80% masti), et ma praktiliselt armusin selle suure purje võludesse. Igal juhul pean seda veel oma 100 l lauaga proovima ja siis mine tea, ehk hakkan kah ikkagi ükskord formulat sõitma. Siiani ma ainult unistasin selle võimalikkusest ja pidasin väikeseid, kergkaalus naisi geeniusteks, kes selliste toa suuruste purjedega merel käivad. Igal juhul andis see mulle tublisti julgust juurde, vaatamaks omale suuremat taglast.
Naljakas oli selle proovimise juures muidugi tõsisasi, et sõitja oli pea kahe meetrine mees ja tema õlakõrgus oli ikka minu pea nupu juures, mis tähendas, et ma rippusin poomi küljes nagu pesu nööri peal. Ei viitsinud seda õigele kõrgusele ka panna ja nii ma siis seal endale naljanumbrit tegin. Teistele tegi muidugi ka nalja, sest ma olin nagu päkapikk selle suure purje taustal.
Aga kes see ikka nalja teeb, kui ise ei tee. Tore ja vahva sõiduõhtu oli ja me kõik jäime sellega väga rahule.
Info:
Koht:Püünsi
Tuul: 5-7m/sek
Varustus: 5,0m2/ 100 l
Aeg:2,5h
Tellimine:
Postitused (Atom)