Vahepeal on viimasest isiklikust surfi korrast päris palju vett merre voolanud ja teeb suisa kadedaks, kuidas päris alustajatel piisab vähesest, et hea tunne kätte saada.
Et siis kuidas ma seda tean?
Eks ikka tänu sellele, et ma enamus õhtud oma vabast ajast istun mere ääres. Tegelikult võiks selle termini nimetada nüüdsest õige nimega ja öelda, et seisan puusast saati vees ja teen häälepaeltele trenni.
Nimelt on mul alanud, täiesti ootamatult, tõsine töötegemise hooaeg, mille käigus proovin kõik koolitusele sattunud kenasti veepeal sõitma saada. Ma ei kiitle suure arvu õpilastega, kuid püüan nende vähestega, kes olemas on, tegeleda põhjalikult.
Mind on õnnistatud eriti andekate õpilastega ja olen siiralt rõõmus nende tohutu entusiasmi üle, mille tulemusena nad suudavad kõik oma esimesel korral teha seda, mida peale üht koolitust teha vaja on.
Selle kõige toreduse eest olen väga tänulik Fansurfi surfiklubile ja eriti Margusele ja Ristole, kelle abil pole miski võimatu!
Ja teiega,Tiina, Katri, Evelin, Elena, Jurgis, Jaan, Lisanna, Kaie, Kelly, Annika ja Allar, on väga tore nautida surfihetki!
Merel näeme!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar