Enda hurjutamiseks pean ütlema, et polegi oma "karjääri" jooksul nii hilja vette saanud. Eks mul on selleks olnud ka erinevaid otsitud ja mitte otsitud põhjuseid.
Aga ega see ei sega võtmast nüüd viimast sellest, mida sellel hooajal pakutakse!
Enne, kui ma asun päeva kirjelduse juurde, kirjutan veidi hetke olukorrast rindel. Ei saa muidugi jätta ka mainimata, et unistustel on kombeks täituda ja tuleb tõdeda, et selline väike ehk veidi isegi egoistlik soov, leida omale kohe päris oma surfitüdrukud, on saanud nüüdseks tõeks. Paljuski tänan siin kohal Kristjanit, kelle juures mul tegelikult nendega kohtuda ja sõbraks saada õnnestus ning kes nüüdseks juba omapäi tegutsemist naudivad.
Meil olid tegelikult hoopis teised surfiplaanid laupäevaks, aga et reede lõunaks oli selge, et plaanidest ei tule midagi välja, siis tähendas see seda, et pidin leidma rendivarustuse, mida saab rendikohast kaasa võtta, 4-le inimesele.
Ülesanne tundus algselt pea võimatu, aga peale paari kõnet võis juba julgelt" juhuuuu" karjuda ja näpud püsti visata. Ütlen ausalt, et ootusärevus oli tappev, sest soov lõpuks vette saada, oli nii väga suur.
Otsustasin Püünsi kasuks, et näidata ka tüdrukutele, mis koht on Püünsi, sest nemad ei olnud seal varemalt käinud.
Laupäevane spordipäev algas muidugi tuule andmete vaatlusega ja no olin veidi ebalev, sest sellise tuulega kohe hooaega alustada, ei tundunud just kõige meeldivam. Aga ilm oli ju ilus ja lõppude lõpuks, ega ma mingi nõrk ka ei ole ju :).
Kogunesime Pirita Surfiklubi ees ja laadisime kogu kupatuse omale autodesse.
Püünsis hakkasime kogu seda kupatust kokku panema. Päris huvitav oli kolme, täiesti võõrast varustust, üles rigada. Andis pusida ja peale 1h pusimist saime 4 komplekti edukalt vee peale viimiseks kokku pandud.
Järgnes instruktaaz kaldal, kus ja kuhu ja kuidas ja mida jälgida ja siis vette.
Oh seda rõõmu! Ja oh seda tunnet, et neljane puri on mul täiesti üle ja ainus võimalus lendu minemist vältida, on sõita uks täiesti lahti. Puri rebis ka siia sinna ja oli hirmus närviline. Aga eks ma seda ju teadsin ka, et tuul on väga tugev ja esimesel korral ei pruugi kõik kohe meeles olla.
Olin veidi kaaslaste pärast pabinas, sest nende jaoks oli olukord täiesti uus, aga nähes nende absoluutselt rõõmsaid nägusid, kadus seegi jäljetult.
Tegin triipe ja proovisin õpitut meelde tuletada, lahe oli.
Kõige selle toreduse keskel mõtlesin, et annan oma laua nüüd juba uuele omanikule proovimiseks, sest ta oli seda ainult väga sileda veega proovinud. Ja tõesõna, ta sai sellega ülimalt kenasti hakkama, nii, et ma isegi ei muretse enam, et laud talle liiga väike võiks olla. Ise seilasin sellel ajal laenutusest võetud 190 l Viperiga. Väga naljakas on selle riistapuuga glissata ja tundus täitsa uskumatu, et see üldse glissi võiks minna. No minu neljane puri vedas seda igal juhul kenasti.
Pärast vahetasime varustust selliselt, et Katri sai minu vana laua, mina laenatud 150l-se ja Tiina 190l-se. Elena sõitis Margiti 160l lauaga.
Päris põnev oli varustust vahetada ja erinevaid laudu proovida, juba nagu kuskil kaugel sõidaks, et muudkui lähed ja võtad seda, mida just heaks arvad ja tahad.
Oma sõidupäeva kohta võin julgelt öelda, et teooria tundmine tuleb kasuks, paudid said kenasti tehtud, küll vähe aegluubis, aga tehtud ja mitte ainsamat katapulteerumist. Pea jäi kuivaks! :)
Ja üks on kindel, mis kindel- 5 aastat on olnud piisav aeg, et tõdeda, olen oma 122 l Starboard Kombat Tufskinist täiesti väljakasvanud! Ta on mind väga väga hästi teeninud ja mul on kahju temast lahkuda, aga ma tean, et uus omanik oskab teda hinnata ja hoida täpselt samamoodi nagu ma ise oma silmatera hoidsin.
Üks korrake temaga veel ja siis seisan ma silmitsi täiesti uue tulevikuga!
Suurimad tänud Pirita Surfiklubile rendivarustuse eest!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 10m/sek, puhangud kuni 14m/sek
Varustus: Lauad 122 l, 150l, 190l/ purjed 4,0, 4,2 ja 4,5
Aeg: 2,5h
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar