Lubasin Margitile koos temaga vette minna, teda õpetada ja juhendada, seniks, kuni ta ennast seal hästi tunneb ja hakkama saab. Mitte, et ma oleksin mingi eriti kõva juhendaja, aga ma arvan, et ma oskan nüüdseks piisavalt sõita, et öelda, kas puri ette või taha viia või nii hoida või kuhu suunas seilata. Ja ma olen kannatlik ja ma ei targuta ja ei rõhuta seda, mis oli eelmisel päeval halvasti.
Võtsin siis lauaks taas 120 l ja purjeks 3,7 m2, et ei tekiks momenti, kus ma hakkan kihutama ja õpetamine soiku jääks. Ja nii me siis seal seilasime, mina tagant karjumas, kuhu ja kuidas. Hääl raip jäi päris kähedaks.
Lõpuks, kui ma olin veendunud, et Margit ei põe enam ja saab kenasti hakkama, siis võtsin nõuks teha ise mõned kiiremad triibud. No kahjuks arvas tuul, et pole mõtet puhuda ja mina, et pole mõtet purje vahetama minna, sest kaldale saamine võtab aega. Nii siis otsustasime hoopiski lõpetamise kasuks ja lubasime pärast tagasi olla. Selle koha eripära on selles, et iga päev hakkab puhuma praktiliselt ühel ja samal ajal peale lõunat. Ja siis jätkub seda juba õhtupimeduseni välja. Ning kõigele lisaks, et kui juba puhub, siis puhangud on üle 10 m kindlasti.
Nii me siis käisime vahepeal ära, sõime lõunat, sõitsime oma rollerid kummuli, veristasime ennast, et oleks aga toredam soolases vees surfamist nautida.Ja siis juba klubisse tagasi, kus meid ootas korralik tuulepoiss.
Tahtsin nüüd kohe tark olla ja võtta omale väiksema laua, nii 115 liitrise. Mida ei olnud oli 115 l laud. Slava ütles, et võtku ma 110-ne, sest ma oskavat sõita küll. Uhh, ma polnud selles päris kindel, sest eilsed olud olid ikka hirmsad ja ma ei teadnud, kas suudan selle peal oma tackid ära teha. Aga hetkel valikut polnud ja 120-ga ma ka minna ei tahtnud, sest see lihtsalt oleks lendu läinud. Purje valisin 4,0m2. Muuseas, see oli musta värvi. Nii, et täitsa põnev värvide kombinatsioon.
Slava teadis, mida mulle sõitmiseks pakkus. See oli lihtsalt nii perfektne, et mul ei ole sõnu kirjeldamiseks.
Kõik kogu sett oli nii mugav ja niivõrd õige, et ma ainult huilgasin üle vee suurest naudingust. Nii suur armastuse tunne tuli peale, et endal hakkas ka valus. Võõras laud ja võõras puri olid paremad, kui mu enda isiklikud asjad. Ja nii ma lihtsalt kihutasin glissis, mõlemad jalad aasas. Kõik mu tackid tulid perfektselt välja ja kõik oli hiiglama super. Ja see tunne, mis seal tekkis, on kirjeldamatu. Päike, soojus, bikiinisurf, tugev tuul ja võimalus sõita 4 km järjest ühes suunas. Oojaa, nüüd ma mõistan, mida tähendab, kui saab sõita järjest nii pikalt. See oli parim harjutamaks oma sõiduasendit.
Mu puri oli küll puhangutes täiega üle ja ma sõitsin uks lahti, aga sellele vaatamata oli kõik hea!
Okei, paar korda ma sadasin sisse ka ja sain oma silmad ja suu ja nina soola täis. See oli küll vastik, aga ei midagi õudset. Palju hullem oli see, et mu põlved ja küünarnukid olid täiesti marraskil, sest need lauad, need olid uued ja nende pind meenutas kasutamata suureteralist liivapaberit. Aiaiaiai! See oli küll valus!
Aga jah, milline ülivõrdes sõidupäev!
Väga hea asi saab siiski paremaks minna!
Info:
Koht: Kefalos, Kos
Tuul: 8-15m
Varustus: 120 l RRD Firemove/ 3,7 RRD Voque
Aeg: 10.20- 12.00
Varustus: 110l RRD Firemove/ 4,0m2 RRD Voque
Aeg: 14.20- 16.00
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar