Kutsusin Margitit ka, aga no ta ei saanud tulla. Ega ma mingi pehmeke ka pole, seega panin oma kama kokku ja läksin üksi. Surfi juures on hea see, et tuule korral pole vajadust kaaslaste järele, sest need leiab alati vajadusel mere äärest. Jõudsin kohale 15.00 ajal ja nagu arvata võis, oli meri purjesid täis. Mõnus on seda kaugelt eemalt juba vaadata, soe tunne tuleb südamesse.
Olen oma Pilotisse selliselt kiindunud, et otsustasin selle igal juhul kokku panna, isegi kui see peaks liiast olema. Ei olnud üle, pigem oli vahepeal vähe ja siis liiga palju. Lisaks oli lainetus, mis polnud just kõikse meeldivam. Mere ääres kohtasin oma Dahabi tiimikaid, sai nendega veidi juteldud ja siis kiirelt vette. Esimest korda sain siis oma väikesest hirmust lahti ja kihutasin lootsi jaamast kaugemale. Ma ausõna pole siiani julenud väga kaugele seilata. Ei tea kas süüdistada enese alalhoiu instinkti või siis on tõesti vee ees ikka hull hirm. Igal juhul nüüd panin omale ristikese kalendrisse. Kui rääkida sõidust, siis peab ütlema, et mingi jama on mul paremal halsil sõites jala tagumisse aasa saamisega. Iga jumala kord kui õnnestub jalg aasa saada, on laua nina üleval tuules ja puri mul näos kinni. Mitte ei lähe ja aru ei saa, mis värk on. Samas on vasakul halsil sõites selliselt, et suudan juba starti tehes jala aasa saada. No eks ma pean veel õppima. Harjutasin taas ka veestarti, aga kaelast saadik külmas vees pole just väga mõnus olla :).
Mul tekkis ka seilates küsimus - kui paljud surfarid on kuulnud parema käe reeglist ja kas lohesurfaritele kehtivad samad reeglid või siis mitte? Igal juhul olin ma hädas seal, sest kogu aeg on tunne, et tahavad otsa ja üle sõita ja siis pinguta , mis kole, et mööda saada. Õppesõidumärgist pole ka kasu :).
Päeva kokku võttes võib siiski öelda, et täitsa mõnus oli!
Info:
Koht:Püünsi
Tuul: ca 7-8m/sek
Laud, puri: SBKT 122L, GP 5,0m2
Aeg:2,5h
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar